E-riigina tuntud Eesti digitaalne selgroog s\u00f5ltub tugevalt v\u00e4lis\u00fchendustest, mist\u00f5ttu v\u00f5ib L\u00e4\u00e4nemere merekaablite katkemine halvata p\u00e4evapealt ka igap\u00e4evase panganduse. Tallinna Tehnika\u00fclikoolis kaitstud magistrit\u00f6\u00f6 p\u00f5hjal peaksid finantsasutused looma sidekriisi puhuks s\u00f5ltumatud kohalikud makselahendused.<\/p>\n
“Alates 2022. aastast on L\u00e4\u00e4nemeres kahjustatud v\u00e4hemalt k\u00fcmme merep\u00f5hja kaablit ja torustikku, sh Nord Stream gaasitorud, Baltic Connector ja telekommunikatsioonikaablid, C-Lion1 ja BCS EastWest Interlink kaablid ning Estlink 2 elektrikaabel ja Elisa telekommunikatsioonikaablid,” loetles magistrit\u00f6\u00f6 autor Peeter Madisson. Nende s\u00fcndmuste valguses peab riik tema s\u00f5nul \u00fcha enam m\u00f5tlema olukordadele, kus tuleb toime tulla t\u00e4ielikus isolatsioonis.<\/p>\n
Autonoomsuse saavutamist raskendab t\u00f5siasi, et finantssektori digitaalne vereringe toetub v\u00e4ga keerukale ja \u00fcleilmselt laiali pillutatud v\u00f5rgustikule. “N\u00e4iteks Eesti finantsasutused kasutavad laialdaselt pilveteenuseid (nt AWS), rahvusvahelisi makses\u00fcsteeme (Mastercard, Visa) ning v\u00e4lisriikides paiknevaid autentimisteenuseid. See t\u00e4hendab, et v\u00e4lis\u00fchenduste katkemine ei m\u00f5juta ainult \u00fcksikuid s\u00fcsteeme, vaid v\u00f5ib halvata kogu teenuse tarneahela,” selgitas Madisson.<\/p>\n
Doominoefekti v\u00e4ltimiseks on Euroopa Liit ja Eesti riik loonud elut\u00e4htsate teenuste osutajatele ranged n\u00f5uded. \u00dche peamise abin\u00f5una n\u00e4hakse saartalitust, mis t\u00e4hendab s\u00fcsteemi v\u00f5imet t\u00f6\u00f6tada lokaalselt ilma igasuguste v\u00e4lis\u00fchendusteta. “Need regulatsioonid loovad otsese vajaduse saartalituse kontseptsiooni s\u00fcstemaatiliseks k\u00e4sitlemiseks finantssektoris,” r\u00f5hutas v\u00e4itekirja autor. Ehkki reeglid on karmid, ei saavuta s\u00fcsteemid praktikas kunagi t\u00e4ielikku s\u00f5ltumatust, sest pangad on \u00fcleilmse taristuga liialt tihedalt l\u00e4bi p\u00f5imunud.<\/p>\n
Kuna t\u00e4ielikku s\u00f5ltumatust on raske saavutada, tuleb asutustel leida sobiv tasakaalupunkt. “Seet\u00f5ttu ei saa saartalitust k\u00e4sitleda vaid tehnilise lahendusena, vaid ka kompromissina funktsionaalsuse ja k\u00e4ttesaadavuse vahel,” nentis Madisson. Uuringu praktilises osas kirjeldas Madisson LHV panga n\u00e4itel, kuidas v\u00f5iks selline kompromissarhitektuur Eestis reaalselt v\u00e4lja n\u00e4ha. Kavandatav Eestis asuv lokaalne pilveteenus lubab pangal autonoomselt t\u00f6\u00f6tada eeldusel, et s\u00fcsteemid suudavad \u00fcmber l\u00fclitada nimeservereid, aktiveerida rakendusi ja side taastudes andmed uuesti s\u00fcnkroniseerida.<\/p>\n
T\u00e4iendavate abin\u00f5udeta j\u00f5uaks kriisi m\u00f5ju kiiresti tavakodaniku rahakotini ja argip\u00e4eva. Tavalise poesk\u00e4igu esimene takistus tekib hetkel, mil inimene proovib end nutiseadmes v\u00f5i terminalis tuvastada. Harjumusp\u00e4rased rakendused keelduvad t\u00f6\u00f6tamast, kuna need n\u00f5uavad isegi kodupoes makstes pidevat sidet piiritaguste serveritega. Magistrit\u00f6\u00f6 autori hinnangul peavad pangad seet\u00f5ttu kindlustama, et v\u00e4hemalt \u00fcks isikutuvastuse meetod t\u00f6\u00f6tab ka lokaalselt.<\/p>\n
Selleks et inimest lokaalselt tuvastada, vajab riik uuringu p\u00f5hjal eesk\u00e4tt ID-kaardi ja Mobiil-ID tuge. T\u00f6\u00f6 toob v\u00e4lja, et ID-kaardiga sisse logides vajab pank kohalikku s\u00fcsteemi, mis suudab sertifikaatide kehtivust iseseisvalt kontrollida. Mobiil-ID-d saavad inimesed kriisi ajal kasutada aga vaid juhul, kui asutused l\u00fclitavad teenuse \u00fcmber kohalikule l\u00fchis\u00f5numiteenusele ehk SMS-ile. Nutiseadmetes levinud Smart-ID puhul soovitab autor detailselt kaardistada hetked, mil lahendus v\u00e4lis\u00fchenduse puudumisel t\u00f6\u00f6tamast lakkab. Selle katkemisel peab olema valmis alternatiivne autentimistee.<\/p>\n
Kui kohalikud serverid suudavad kliendi edukalt tuvastada, peavad pangad hoolitsema ka selle eest, et raha poekassas reaalselt liiguks. Kuna Eesti-sisesed kaardimaksed s\u00f5ltuvad praegu sageli rahvusvahelistest keskustest, soovitab uuringu autor lisada kiipkaartidele eraldi autonoomse re\u017eiimi. Selline tehniline l\u00fcke annab makseterminalidele v\u00f5imekuse tehinguid t\u00f6\u00f6delda isegi siis, kui interneti\u00fchendus puudub. Et ilma internetita makstes ei saa pank aga kliendi kontoseisu reaalajas kontrollida, peavad nad seadistama kiipkaartidele kindlad limiidid.<\/p>\n
Kuna s\u00e4\u00e4rane lokaalne makses\u00fcsteem on loodud vaid h\u00e4daolukorraks, soovitab uuring hoida seda t\u00f6\u00f6s \u00fcksnes elut\u00e4htsate kaupmeeste juures. See t\u00e4hendab, et riik ja finantssektor peavad koostama nimekirjad, et esmaj\u00e4rjekorras t\u00f6\u00f6taksid just apteekide, toidupoodide ja tanklate makseterminalid. Et tehingud kohapeal \u00f5nnestuksid, peavad pangad tegema kaardiskeemidega koost\u00f6\u00f6d ning kohalikud parameetrid aegsasti valmis seadistama. Kogu lahenduse eluj\u00f5ulisust peavad osapooled j\u00e4rjepidevalt proovile panema ja testima.<\/p>\n
Kui f\u00fc\u00fcsilistes poodides lahendavad probleemi kohandatud kiipkaardid, \u00e4hvardab sidekatkestus muuta k\u00e4ttesaamatuks e-riigi digitaalsed teenused. Ligi 60 protsenti kohalikest elut\u00e4htsatest veebilehtedest toetub v\u00e4lismaistele sisuedastusv\u00f5rkudele (CDN), mis aitavad tavaolukorras lehe sisu kiiremini laadida. V\u00e4lis\u00fchenduse purunemisel varisevad sellised portaalid hetkega kokku. “Riik peaks kehtestama n\u00f5ude, et elut\u00e4htsate teenuste veebilehed ja kliendikanalid peavad olema k\u00e4ttesaadavad ka ilma v\u00e4lismaise CDN-teenuseta,” m\u00e4rkis Madisson.<\/p>\n
Selleks, et v\u00e4hendada v\u00e4liss\u00f5ltuvust, peaksid asutused \u00fcle minema kohalikele serveritele. “Soovitav on rakendada h\u00fcbriidne CDN-lahendus, kus kriitilised ressursid on k\u00e4ttesaadavad ka lokaalse Edge serveri kaudu, v\u00f5i loobuda CDN-ist kriitiliste teenuste puhul t\u00e4ielikult,” lisas uurija. Lisaks lokaalsetele serveritele soovitab t\u00f6\u00f6 autor luua eraldiseisva nimeserverite halduse. Sellised ulatuslikud muudatused n\u00f5uavad teadlase hinnangul aga riigilt spetsiaalset raamistikku, mis testib pidevalt asutuste kriisivalmidust.<\/p>\n
K\u00f5rvuti virtuaalsete serverite autonoomiaga s\u00f5ltub digiriigi p\u00fcsimine sama tugevalt f\u00fc\u00fcsilisest materjalist ja energiast. Rauast ja kaablitest koosneval IT-taristul on vaja andmete edastamiseks, et varugeneraatorid saaksid pidevalt k\u00fctust. Uuringus teeb Madisson ettepaneku, et riik lisaks andmekeskused ja tugijaamad riiklikesse k\u00fctuse eelisnimekirjadesse. \u00dchtlasi n\u00f5uab kriisikindlus teadlase hinnangul riigilt logistilist valmisolekut, mis lubaks k\u00fctust kiiresti laiali vedada.<\/p>\n
Lisaks siseriiklikule logistikale ja tehnilistele muudatustele peab riik s\u00f5lmima laiemaid kokkuleppeid naaberriikidega. Magistrit\u00f6\u00f6 soovitab k\u00e4sitleda Balti regiooni \u00fchtsena ning kaasata isolatsioonistsenaariumite \u00fchisesse planeerimisse L\u00e4ti ja Leedu. \u00dchised plaanid naabritega mitmekesistaks Eesti v\u00e4lis\u00fchendusi ning sunniks osapooli selgelt kokku leppima, kuidas riik ja sideoperaatorid kriisiolukorras suhtlevad.<\/p>\n
Pikas vaates peab Eesti Peeter Madissoni hinnangul astuma aga veelgi radikaalsema sammu ja looma kohaliku keskuse, mis suudab makseid siseriiklikult t\u00f6\u00f6delda ilma MC\/VISA keskusteta. S\u00f5ltumatu s\u00fcsteem lubaks kohalikke kaardimakseid autoriseerida iseseisvalt ja aitaks hoida majanduse toimivana isegi siis, kui digitaalsed sillad v\u00e4lismaailmaga kokku varisevad.<\/p>\n
Madisson kaitses t\u00f6\u00f6d “Saartalituse rakendamine kriitiliste pangateenuste k\u00e4ttesaadavuse tagamiseks sidekatkestuste korral” 2. juunil, teda juhendas juhendas Tallinna Tehnika\u00fclikooli IT-teaduskonna dekaan, professor Gert Jervan.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"E-riigina tuntud Eesti digitaalne selgroog s\u00f5ltub tugevalt v\u00e4lis\u00fchendustest, mist\u00f5ttu v\u00f5ib L\u00e4\u00e4nemere merekaablite katkemine halvata p\u00e4evapealt ka igap\u00e4evase panganduse.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":195770,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,12190,21,10922,57411,28,29,4711,5807,36213,19,82807,25,4528,11018,23,24,22,20,30],"class_list":["post-195769","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-finantssektor","tag-headlines","tag-id-kaart","tag-kaardimaksed","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-mastercard","tag-merekaablid","tag-mobiil-id","tag-news","tag-peeter-madisson","tag-populaarseimad-lood","tag-saartalitus","tag-smart-id","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116695310280872147","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/195769","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=195769"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/195769\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/195770"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=195769"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=195769"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=195769"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}