Valimisv\u00f5itlus on k\u00e4imas t\u00e4ie hooga ning sellest ei j\u00e4\u00e4 puutumata ka linnaruum ja arhitektid, kirjutab Margit Mutso seekordses arhitektuurikommentaaris.<\/p>\n
Kui pikka aega on turmtule all olnud linnat\u00e4navad, siis eelmisel n\u00e4dalal tuli Postimehe Elu 24 v\u00e4lja arhitekte puudutava pommuudisega: “Madle Lippus sai Tallinna abilinnapeaks ja elukaaslase \u00e4ri puhkes ootamatult \u00f5itsele.”<\/p>\n
Lippuse elukaaslane on arhitekt\u00a0Karli Luik, kes on arhitektuurib\u00fcroo Molumba \u00fcks osanik. V\u00e4ga mage lugu k\u00fcll, kui elukaaslane arhitektile tasuvaid tellimusi ette s\u00f6\u00f6dab \u2013 nii n\u00e4ikse pealkiri vihjavat ja ega paljud inimesed pealkirjast kaugemale j\u00f5uagi.<\/p>\n
V\u00f5iks arvata, et eesk\u00e4tt arhitektid on sellisest korruptsioonist tugevalt h\u00e4iritud ja annavad omalt poolt kolleegi v\u00e4hemalt aukohtusse. Kuid uudis Molumba “uskumatust t\u00e4helennust” ei tekita arhitektide seas mingit furoori, sest linna tellimused on k\u00e4tte v\u00f5ideldud avatud arhitektuuriv\u00f5istluste kaudu.<\/p>\n
Arhitektuuri tellimisel ei ole \u00f5iglasemat ega demokraatlikumat s\u00fcsteemi kui avatud anon\u00fc\u00fcmne arhitektuuriv\u00f5istlus. Kui enamikes teistes valdkondades on riigihanked maksumuse p\u00f5hised \u2013 st tellimuse saab endale firma, kes t\u00e4idab tellimuse k\u00f5ige odavamalt, siis arhitektuuris annab hinnap\u00f5hine hange \u00fcldjuhul keskp\u00e4rase tulemuse, halvemal juhul peab tellija leppima k\u00e4kiga, mis tagatipuks tuleb ka \u00fcles ehitada. \u00dcheksak\u00fcmnendatel ja nullindatel oli hinnap\u00f5hine hange riigi tavapraktika, mille vastu arhitektide liit tugevalt s\u00f5na v\u00f5ttis. Sisuliselt ostab sellisel juhul tellija endale p\u00f5rsa kotis \u2013 teada on hind, aga mitte kvaliteet, mis selle eest saadakse.<\/p>\n
T\u00e4naseks on \u00f5nneks riik ja paljud omavalitsused hakanud korraldama avatud arhitektuuriv\u00f5istlusi. Arhitektide liit on koostanud v\u00f5istluse l\u00e4biviimiseks p\u00f5hjaliku juhendi, mis annab muu hulgas selged suunised selle kohta, kes v\u00f5ib arhitektuuriv\u00f5istlusel osaleda. V\u00f5istlusest peavad n\u00e4iteks eemale j\u00e4\u00e4ma isikud, kes on l\u00e4hedalt seotud m\u00f5ne \u017e\u00fcriiliikme v\u00f5i v\u00f5istlus\u00fclesande koostajaga.<\/p>\n
Nii selgus hiljuti P\u00e4rnu M\u00e4nnipargi lasteaia ja ujula arhitektuuriv\u00f5istlusel, et \u00fche esitatud t\u00f6\u00f6 \u00fcks t\u00f6\u00f6 autoritest oli samast b\u00fcroost \u00fche v\u00f5istlustingimuste koostajaga. Osaleja ei pruukinud seda isegi teada, aga kvalifitseerimiskomisjoni otsus oli karm \u2013 t\u00f6\u00f6 ei p\u00e4\u00e4senud hindamisele.<\/p>\n
Seega \u2013 kui abilinnapea Lippus oleks olnud \u017e\u00fcriis v\u00f5i v\u00f5istlustingimuste koostamise juures, siis oleks tulnud Molumba projekt juba enne hindamist ukse taha t\u00f5sta.<\/p>\n
Kas abilinnapea saanuks kuidagi \u017e\u00fcrii valikut m\u00f5jutada? N\u00e4iteks linna esindavatele \u017e\u00fcriiliikmetele k\u00f5rva sosistada, millist t\u00f6\u00f6d eelistada? Seda ei saa muidugi v\u00e4listada, aga vastavalt v\u00f5istlustingimuste juhendile peavad \u017e\u00fcrii enamuse moodustama volitatud arhitekti kutsekvalifikatsiooniga arhitektid. Seda, et \u017e\u00fcriisse valitud arhitekt paneks ohtu oma au, enesev\u00e4\u00e4rikuse ja ka kutsetunnistuse ning valiks soosikuks oma veendumuse kohaselt mitte k\u00f5ige tugevama t\u00f6\u00f6 \u2013 see on ebat\u00f5en\u00e4oline.<\/p>\n
L\u00e4bi ajaloo meenub vaid \u00fcks kord mil \u017e\u00fcriid on poliitikute poolt tugevalt m\u00f5jutatud \u2013 see oli 2007. aastal vabaduse samba v\u00f5istlusel. Poleemika sel teemal pole vaibunud t\u00e4nini.<\/p>\n
“Luige arhitektuurib\u00fcroo k\u00e4ive t\u00f5usis kahe aasta jooksul (2021\u20132023) koguni kolm korda,” kirjutavad noored ajakirjanikud linnast tulnud vihjetest ajendatuna. Kahtlasena esitatud faktil on \u00fcsna loogiline seletus: kui v\u00f5idetakse suur v\u00f5istlus ja saadakse tellimus, siis k\u00e4ive kasvabki h\u00fcppeliselt. Samas n\u00e4iteks m\u00f5nel j\u00e4rgmisel aastal v\u00f5ib juhtuda, et b\u00fcroo tuleb \u00e4ra majandada pelgalt v\u00e4ikeehitistega ning k\u00e4ive kukub kolinal.<\/p>\n
Kui n\u00e4iteks kinnisvaraettev\u00f5tted v\u00f5tavad peaprojekteerimise ja projektijuhtimise tihti enda kanda, nii, et arhitektile j\u00e4\u00e4b vaid oma osa eest vastutada, siis omavalitsuste tellimusega kaasneb kohustus olla ka peaprojekteerija. See t\u00e4hendab, et l\u00e4bi arhitektuurib\u00fcroo konto liigub ka insener-tehniliste osade projekteerimisraha, mis omakorda suurendab m\u00e4rgatavalt b\u00fcroo k\u00e4ivet.<\/p>\n
Asjad, mille osas saab linnavalitsus otsustada, on see, kas \u00fcldse teha linna ehitusobjektide tarvis avalikku v\u00f5istlust ja kas v\u00f5i kui kiiresti v\u00f5istlustulemusega edasi minnakse. Tuletan meelde n\u00e4iteks Tallinna Linnateatri ja Kultuurikatla lugu, kus m\u00f5lema hoone tarvis korraldati arhitektuuriv\u00f5istlus, kuid seej\u00e4rel otsustati, et valmis ehitatakse neist vaid \u00fcks \u2013 kultuurikatel. T\u00f5si, selleks, et ei tekiks kahtlust, et linn \u00fcht v\u00f5i teist projekti eelistab lasti nagu gladiaatorite v\u00f5itlusel projektide saatus otsustada rahval.<\/p>\n
Kindlasti on Lippuse teene see, et Tallinnas on hakatud tegema senisest oluliselt rohkem kvaliteedip\u00f5hiseid arhitektuurihankeid ja kui v\u00f5istlus juba tehakse, siis on ootusp\u00e4rane, et linnavalitsus selle ka v\u00f5imalikult kiirelt viib ellu. Kui selguks aga, et linnavalitsus eelistab j\u00e4tkata eelk\u00f5ige oma soosikute projektidega, siis oleks kindlasti p\u00f5hjust tagamaad uurida.<\/p>\n
Oluline on, et avaliku raha eest s\u00fcnnib hea ajas vastupidav arhitektuur ja loodetavasti seisab selle eest ka j\u00e4rgmine linnav\u00f5im.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Valimisv\u00f5itlus on k\u00e4imas t\u00e4ie hooga ning sellest ei j\u00e4\u00e4 puutumata ka linnaruum ja arhitektid, kirjutab Margit Mutso seekordses…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":19611,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[89],"tags":[2372,227,225,226,228,37,33,35,173,34,36,229,230,5078,11494,140,11495],"class_list":{"0":"post-19610","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-kunst-ja-kujundus","8":"tag-arhitektuurivoistlus","9":"tag-arts","10":"tag-arts-and-design","11":"tag-artsdesign","12":"tag-design","13":"tag-ee","14":"tag-eesti","15":"tag-eesti-keel","16":"tag-entertainment","17":"tag-estonia","18":"tag-estonian","19":"tag-kunst-ja-kujundus","20":"tag-kunstkujundus","21":"tag-madle-lippus","22":"tag-margit-mutso","23":"tag-meelelahutus","24":"tag-molumba"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19610","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=19610"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19610\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/19611"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=19610"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=19610"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=19610"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}