Eeln\u00f5u kohaselt ei pea ligi 98% tartlastest, kelle ametlik elukoht on Tartu linnas, oma kodualuse maa eest maksu tasuma ka j\u00e4rgmisel aastal. Erandiks on linna kohta suurte ja v\u00e4\u00e4rtuslike kruntide omanikud. Ka neil juhtudel tuleb tasuda \u00fcksnes see osa, mis \u00fcletab 850 eurot. Pension\u00e4ridele ja represseeritutele kehtib lisaks 1000-eurone maksusoodustus.<\/p>\n
Tartu abilinnapea Martin Bek \u00fctles, et linnavalitsuse eesm\u00e4rk on hoida Tartu elanikke. \u201eLinna selge s\u00f5num on, et peaaegu k\u00f5ik Tartu elanikud on maamaksust<\/a> vabastatud. 850-eurone maksusoodustus kehtib ainult tartlastele. Seega on v\u00e4ga oluline, et inimesed, kes elavad Tartus ja omavad kinnisvara Tartus, registreeriksid end rahvastikuregistris ka Tartu elanikuks,\u201c \u00fctles Bek.<\/p>\n Nagu \u00f6eldud, aitab 850-eurone maamaksusoodustus maksut\u00f5usu leevendada 98% tartlaste jaoks. K\u00f5iki tartlastest maaomanikke ei ole v\u00f5imalik t\u00e4ielikult maksust vabastada, kuna maamaksuseaduse kohaselt on lubatud kodualust maad maksust vabastada vaid kuni 1000 euro ulatuses. Kuna n\u00e4iteks T\u00e4htvere linnaosas on v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rtuslikke krunte, ei piisaks t\u00e4ieliku maksuvabastuse loomiseks ka 1000-eurosest soodustusest. Plaanide kohaselt kehtima hakkava soodustuse suurus on valitud nii, et tartlastest koduomanike maksukoormus j\u00e4\u00e4ks v\u00f5imalikult sarnaseks 2026. aastal makstud summaga. Osal maaomanikel v\u00f5ib maamaks natuke suureneda ja osal natuke v\u00e4heneda, kuid 850-eurose soodustusega v\u00e4lditakse suuri muutusi.<\/p>\n Koos kodualuse maa maksusoodustusega saatis Tartu linnavalitsus<\/a> volikogule ka ettepaneku j\u00e4tta 2027. aastal kehtima senised maksum\u00e4\u00e4rad. Elamumaa maksum\u00e4\u00e4r j\u00e4\u00e4ks ettepaneku kohaselt 1% suuruseks maa v\u00e4\u00e4rtusest. Maatulundusmaal j\u00e4\u00e4ks kehtima 0,5% ja nimetamata otstarbega maal 2% maksum\u00e4\u00e4r konkreetse maa v\u00e4\u00e4rtusest.<\/p>\n Tartusse sisse kirjutatud pension\u00e4ridele ja represseeritutele j\u00e4\u00e4ks kehtima lisaks kuni 1000-eurone maamaksuvabastus, mis t\u00e4hendab, et Tartu pension\u00e4rid on j\u00e4rgmisest aastast vabastatud maamaksust 1850 euro ulatuses. Samuti ei muutu kiiret maksut\u00f5usu piirav meede, mis kindlustab, et \u00fchelgi krundil ei saa soodustuste arvestamisele eelnev maamaks t\u00f5usta v\u00f5rreldes t\u00e4navuse aastaga \u00fcle 50%.<\/p>\n Maksu kujunemise n\u00e4ide<\/p>\n N\u00e4idiskrundi v\u00e4\u00e4rtuseks on maa-amet hinnanud 120 000 eurot. Tartus kehtiv maksum\u00e4\u00e4r on 1% maa v\u00e4\u00e4rtusest. Seega v\u00f5ib maamaks t\u00f5usta k\u00f5ige rohkem 1200 euroni.<\/p>\n Oletame, et 2026. aastal oli krundi arvestuslik maksusumma 400 eurot. Kui krundi omanik ei ole Tartu elanik, tuli see summa tasuda. Kui krundi omanik on tartlane, kehtis talle 500-eurone soodustus, pension\u00e4rile aga 500 + 1000 eurot soodustus. M\u00f5lemal juhul ei pidanud omanik maamaksu tasuma.<\/p>\n 2027. aastal suureneb arvestuslik maksusumma 50%, olles 600 eurot. Kui krundi omanik ei ole Tartu elanik, tuleb see summa tasuda. Kui krundi omanik on tartlane, hakkab talle kehtima 850-eurone soodustus, pension\u00e4rile kokku 1850-eurone soodustus. M\u00f5lemal juhul ei pea omanik ka j\u00e4rgmisel aastal maamaksu tasuma.<\/p>\n Maamaks v\u00f5ib 50% kaupa t\u00f5usta l\u00f5puks 1%-ni maa v\u00e4\u00e4rtusest ehk 1200 euroni. Seadus lubab kodualuse maa maksusoodustust pakkuda kuni 1000 euro ulatuses, mis j\u00e4taks Tartu elanikule maksta 200 eurot. Tartu pension\u00e4r ei peaks maksu maksma hakkama, kuna tema maksusoodustus oleks juba 2027. aastal 1850 eurot.<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (26)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eeln\u00f5u kohaselt ei pea ligi 98% tartlastest, kelle ametlik elukoht on Tartu linnas, oma kodualuse maa eest maksu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":196132,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19210,19,25,249,1599,7288,23,24,22,20,30],"class_list":["post-196131","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maamaks","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tartu","tag-tartu-linnavalitsus","tag-tartu-linnavolikogu","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116697260784652836","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/196131","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=196131"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/196131\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/196132"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=196131"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=196131"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=196131"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}