Kui isegi justiitsminister v\u00f5ib korruptsioonireeglite osas lolli m\u00e4ngida, mis lootust meil siis \u00fcldse veel on, k\u00fcsib K\u00e4rt Pormeister Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.<\/p>\n
M\u00f5ni n\u00e4dal tagasi otsustas Tallinna ringkonnakohus maakohtus s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetud endise justiitsministri Kalle Laaneti kelmuses\u00fc\u00fcdistuses \u00f5igeks m\u00f5ista<\/a>. Etteheide Laanetile oli lihtne: valitsuse liikmete eluasemekulude h\u00fcvitamise kord n\u00e4eb ette, et kulud h\u00fcvitatakse vaid juhul, kui \u00fc\u00fcrileping pole s\u00f5lmitud “seotud isikuga”.<\/p>\n Laanet on kohtu all p\u00f5hjusel, et ta lasi riigil endale h\u00fcvitada ligi 13 000 eurot \u00fc\u00fcriarveid \u00fc\u00fcrilepingu pinnalt, mille ta oli s\u00f5lminud enda abikaasa lapse ettev\u00f5ttega. H\u00fcvitise saamiseks andmete esitamisel oli Laanet kinnitanud, et \u00fc\u00fcrileping pole s\u00f5lmitud temaga “seotud isikuga” korruptsioonivastase seaduse m\u00f5ttes.<\/p>\n Laaneti selgitus oli j\u00e4rgnev:<\/a> “Minu arusaam oli ja on siiamaani, et korruptsioonivastase seaduse seotud isiku m\u00f5iste, kus on v\u00e4lja toodud, et abikaasa eelmisest abielust olev laps, kellega mul puudub igasugune bioloogiline ja juriidiline side, ei ole seotud isik korruptsioonivastase seaduse m\u00f5istes.”<\/p>\n See on k\u00fcll p\u00e4ris kummaline v\u00e4ide, sest juba alates aastast 1999 on kehtinud reegel, et ametiisiku abikaasa laps loetakse ametiisikuga seotud isikuks.<\/p>\n 2013. aasta kevadel j\u00f5ustunud uue korruptsioonivastase seaduse seletuskirja kohaselt oli seadusandja toonane eesm\u00e4rk l\u00e4hisugulaste ja -h\u00f5imlaste ringi veelgi laiendada. Uue reegli kohaselt, mis praeguseni kehtib, loetakse ametiisikuga seotud isikuteks iga viimnegi \u00f5e- ja vennapoeg ning -t\u00fctar.<\/p>\n Ehk kui Kalle Laanet tugineb oma seisukohas pikaaegsele kogemusele \u00f5iguskaitsevaldkonnas, tekib paratamatult k\u00fcsimus, et kuidas kurat ta k\u00fcmnete aastate jooksul nii elementaarset asja ei teadnud.<\/p>\n Laaneti ja tema m\u00f5ttekaaslaste argument on rangelt grammatiline: kuna seadus r\u00e4\u00e4gib “ametiisiku lapsest”, aga t\u00e4psustab seej\u00e4rel, et “alanejaks sugulaseks” loetakse ka “abikaasa laps”, siis j\u00e4relikult abikaasa last ei loeta ametiisiku lapseks.<\/p>\n K\u00f5lab tobedalt? See ongi tobe, sest see on m\u00f5istusevastane ja t\u00e4iesti ebaloogiline t\u00f5lgendus. Jurist, kes j\u00e4rab s\u00e4tte kallal ainult grammatilise t\u00f5lgendusega, eirates kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nut t\u00f5lgendamismeetodite kataloogi, on nagu koopainimene keset linna. Tegelikult, veel hullem, ta tegutseb kas halvas usus v\u00f5i kellegi huvides.<\/p>\n “Tuleb v\u00e4lja, et isegi justiitsminister ei pea aru saama seadustest, mis on tema enda ministeeriumi p\u00e4devusalas.”<\/p>\n Nii maa- kui ka ringkonnakohus n\u00f5ustusid prokuratuuriga, et “seotud isikuks” tuleb lugeda ka ametiisiku abikaasa laps, aga ringkonnakohus m\u00f5istis Kalle Laaneti \u00f5igeks. Miks? Sest tuleb v\u00e4lja, et isegi justiitsminister ei pea aru saama seadustest, mis on tema enda ministeeriumi p\u00e4devusalas ning mida k\u00f5ik v\u00e4hegi t\u00e4htsamatel ametikohtadel isikud peaksid une pealt tundma.<\/p>\n Aga milleks \u00fcldse sellised piirangud? Eesm\u00e4rk on tagada, et ametiisik ei saaks endaga seotud isikuid \u00fchelgi viisil maksumaksja rahakotist soodustada. Avalikus sektoris toimuv ei pea mitte lihtsalt olema aus, vaid see peab ka n\u00e4ima aus.<\/p>\n Kui n\u00e4iteks Kalle Laanet oleks sama raha eest korteri kelleltki teiselt \u00fc\u00fcrinud, ei oleks maksumaksja jaoks rahaliselt midagi muutunud, kuid sedasi seotud isikult korteri \u00fc\u00fcrimine tekitab paratamatult k\u00fcsimusi. Esiteks: kas ametiisikul oli \u00fcldse korterit elamiseks vaja v\u00f5i ta \u00fc\u00fcris selle lihtsalt selleks, et h\u00fcvitist saada ja abikaasa lapsele seel\u00e4bi tulu tagada? Teiseks: kas \u00fc\u00fcr vastas turu tingimustele v\u00f5i maksis ta \u00fcle turu keskmise, kuna tegemist oli tema abikaasa lapsega?<\/p>\n See on selline libe tee, mida m\u00f6\u00f6da on \u00fcritanud k\u00e4ia ka Liisa Pakosta oma plaaniga<\/a> seada toimingupiirangu rikkumise kuriteo koosseis s\u00f5ltuvaks sellest, kas ja kui suur kahju on \u00fcldse tekkinud. K\u00fcsimus ei ole aga lihtsalt selles, kas maksumaksjale tekib rahaline kahju, k\u00fcsimus on selles, kellele kallatakse sellest l\u00f5pmatuna n\u00e4ivast anumast nimega maksumaksja rahakott. Ametiisikutega seotud isikutel on ju eelduslikult suurem ligip\u00e4\u00e4s ametiisikutele ning nende abil avanevale maksumaksja rahakotile.<\/p>\n Kuid milleks \u00fcldse keelata teatud tehingud v\u00f5i h\u00fcvitiste v\u00e4ljamaksed seotud isikute puhul? Miks mitte alati vaadata juhtumip\u00f5hiselt seda, kas tegelik kahju on tekkinud? Sest siis l\u00e4heks vesi kohe eriti sogaseks. Numbritega on v\u00e4ga lihtne manipuleerida ja lisaks oleks piirid lubatu ja keelatu vahel veel h\u00e4gusemad.<\/p>\n Maksumaksjana on mu m\u00f5tted selle loo osas kahetised. \u00dchtepidi tundub justkui tobe, et meie raha p\u00f5leb menetluses, mille keskmes on 13 000-eurone h\u00fcvitis, mis suures pildis on k\u00f6hatus. Samal ajal on asi p\u00f5him\u00f5ttes. Kui isegi justiitsminister v\u00f5ib korruptsioonireeglite osas lolli m\u00e4ngida, mis lootust meil siis \u00fcldse veel on?<\/p>\n 2025. aasta juunis m\u00e4rkis Kalle Laanet enesekindlalt<\/a>, et ta kahtleb, et ta l\u00f5ppastmes s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetakse, kuna pole enda hinnangul kuritegu toime pannud.<\/p>\n Mina seevastu olen kindel, et riigikohus v\u00f5tab asja menetlusse ja n\u00f5ustub maakohtuga. Miks? Sest Raul Eametsa kaasus riigikohtus aastal 2024 kinnitas, et lolli m\u00e4ngimine ei ole t\u00f5siseltv\u00f5etav kaitsestrateegia.<\/p>\n K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n