{"id":196455,"date":"2026-06-05T18:22:26","date_gmt":"2026-06-05T18:22:26","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/196455\/"},"modified":"2026-06-05T18:22:26","modified_gmt":"2026-06-05T18:22:26","slug":"uuring-ai-tooriistade-kasutamine-tookohtadel-on-sageli-reguleerimata","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/196455\/","title":{"rendered":"Uuring: AI-t\u00f6\u00f6riistade kasutamine t\u00f6\u00f6kohtadel on sageli reguleerimata"},"content":{"rendered":"<p>Tarkvaraettev\u00f5tte Helmes tellimusel viis Norstat t\u00e4navu aprillis Eestis, L\u00e4tis ja Leedus l\u00e4bi uuringu, mille tulemused n\u00e4itavad, et Eestis kasutab t\u00f6\u00f6 tegemiseks m\u00f5nda AI-t\u00f6\u00f6riista 48 protsenti vastanutest. Leedus on vastav n\u00e4itaja 60 protsenti ja L\u00e4tis 63 protsenti. Helmes on AI kasutuselev\u00f5ttu ettev\u00f5tetes uurinud juba teist aastat j\u00e4rjest.<\/p>\n<p>Tehisaru kasutamine toimub sageli omal vastutusel<\/p>\n<p>K\u00f5ige levinum on Eestis tasuta AI-t\u00f6\u00f6riistade omal k\u00e4el kasutamine, mida teeb 32 protsenti vastanutest. Ettev\u00f5tte hangitud tasulisi t\u00f6\u00f6riistu, mida peetakse k\u00f5ige turvalisemaks, kasutab vaid kuus protsenti vastanutest. Sama suundumus ilmneb ka L\u00e4tis ja Leedus: L\u00e4tis kasutab ettev\u00f5tte hangitud tasulisi t\u00f6\u00f6riistu seitse protsenti ja Leedus kuus protsenti vastanutest.<\/p>\n<p>Uuringu tulemused n\u00e4itavad ka, et AI-t\u00f6\u00f6riistade kasutamise reeglite osas valitseb t\u00f6\u00f6kohtadel teadmatus ja segadus. Eestis vastas 36 protsenti k\u00fcsitletutest, et nad ei tea, kas nende t\u00f6\u00f6kohal on sellised reeglid olemas. 30 protsenti m\u00e4rkis, et iga\u00fcks otsustab ise, kas ja milliseid t\u00f6\u00f6riistu kasutada. Selged reeglid on olemas k\u00fcmnel protsendil vastanute t\u00f6\u00f6kohtades ning vaid kuuel protsendil on lisaks reeglitele t\u00f6\u00f6tajaid ka koolitatud. L\u00e4tis on selged reeglid olemas k\u00fcmnel ja Leedus \u00fcheksal protsendil vastanute t\u00f6\u00f6kohtadest.<\/p>\n<p>Selgete reeglite olemasolu on vajalik selleks, et v\u00e4ltida ettev\u00f5tte k\u00e4sutuses olevate andmete sattumist kurjategijate k\u00e4tte, mis v\u00f5ib viia v\u00e4ljapressimiste v\u00f5i muu pahatahtliku tegevuseni. Erinevate t\u00f6\u00f6s kasutatavate andmete sisestamine AI-t\u00f6\u00f6riistadesse t\u00e4hendab nende liikumist v\u00e4ljaspoole ettev\u00f5tte enda s\u00fcsteeme, mis muudab andmed rohkem haavatavaks ja riskid raskemini hinnatavaks.<\/p>\n<p>Helmese CIO Meelis Langi s\u00f5nul on praegu AI-ga seotud praktiline teadlikkus veel \u00fcsna madal. \u201ePaljudes t\u00f6\u00f6stusharudes on t\u00f6\u00f6andjatel see luksus, et nad saavad alles otsida ja avastada, kuidas AI kasutamist suunata ja raamidesse panna. Meil tarkvaraarenduses on AI-t\u00f6\u00f6riistade tark kasutamine v\u00e4ltimatu, et konkurentsis p\u00fcsida.\u201c<\/p>\n<blockquote><p>&#13;<\/p>\n<p>\u201eMuutus on nii kiire ja ulatuslik, et oleme pidanud ettev\u00f5ttes k\u00e4ivitama p\u00f5hjaliku AI-v\u00f5imekuse arendamise programmi. See t\u00e4hendab teadlikult loodud aega eksperimenteerimiseks, tehnoloogia tundma\u00f5ppimiseks ja praktiliseks katsetamiseks,\u201c selgitas Lang.<\/p>\n<p>&#13;\n<\/p><\/blockquote>\n<p>\u201ePealtn\u00e4ha tundub, et AI oskab k\u00f5ike, kuid tegelikult peab iga t\u00f6\u00f6riista kasutaja m\u00f5istma, millistes olukordades mingi tehnoloogia t\u00f6\u00f6tab, ja millistes mitte. Meie eesm\u00e4rk ei ole lihtsalt \u00f6elda, et kasutage mingit konkreetset t\u00f6\u00f6riista, vaid aidata inimestel aru saada, mis on nende t\u00f6\u00f6s m\u00f5istlik, turvaline ja efektiivne. Kui teadlikkus on olemas, oskab iga spetsialist ise teha paremaid otsuseid.\u201c<\/p>\n<p>Helmese asutaja Jaan Pillesaare s\u00f5nul on inimesed igap\u00e4evat\u00f6\u00f6ga h\u00f5ivatud ning \u00f5ppimiseks ega katsetamiseks ei j\u00e4\u00e4 aega. \u201eAI kasutamine ei saa olla k\u00f5rvalprojekt, mida teha siis, kui aega \u00fcle j\u00e4\u00e4b. Seet\u00f5ttu otsustasime teha arendustiimidele konkreetse investeerimisettepaneku \u2013 meie ostame \u00fche p\u00e4eva nende t\u00f6\u00f6ajast v\u00e4lja ja vastu ootame \u00fche p\u00e4eva nende enda aega. See loob vajaliku ruumi \u00f5ppimiseks,\u201c r\u00e4\u00e4kis Pillesaar.<\/p>\n<p>\u201eKliendiprojektides ei saa eksperimenteerida, see v\u00f5ib tuua vigu v\u00f5i ebaefektiivsust. Selleks on vaja eraldi aega ja keskkonda, kus inimesed saavad rahulikult proovida, millistes olukordades AI-st tegelikult kasu on ja kus on piirid. H\u00e4katonid loovad turvalise katsekeskkonna,\u201c \u00fctles Pillesaar.<\/p>\n<p>\u00dcks sellistest Helmese h\u00e4katonidest toimus \u00e4sja Eestis, teine Leedus. V\u00e4rske uuringu tulemuste p\u00f5hjal on turvaintsidente AI-t\u00f6\u00f6riistade kasutamisel kogenud v\u00e4ike osa vastajatest, Eestis kokku vaid kaks protsenti. Samas ei saa kasutaja aru, et midagi ebaturvalist on \u00fcldse toimunud, sest riskid realiseeruvad kaugemas tulevikus.<\/p>\n<p>Nooremad vanuser\u00fchmad, kes AI t\u00f6\u00f6riistu rohkem kasutavad, on intsidentidest teadlikumad: 18\u201329-aastaste seas oli Eestis intsidente kogenud neli protsenti. 50\u201359-aastaste seas on sama number kaks protsenti ja 60\u201374-aastaste seas vaid \u00fcks protsent.<\/p>\n<p>Tervelt kolmandik vastanutest ei teadnud, kas intsidente on esinenud; 65 protsenti vastas k\u00fcsimusele eitavalt. K\u00f5ige v\u00e4iksem teadlikkus v\u00f5imalikest intsidentidest oli 60\u201374-aastaste vanuser\u00fchmas 50 protsendiga.<\/p>\n<p>L\u00e4tis on turvaintsidente kogenud kolm protsenti ja Leedus viis protsenti vastanutest. \u00c4rikriitilistes s\u00fcsteemides on selline andmeturbe tase loomulikult vastuv\u00f5etamatu ning \u00f5pikohti on palju.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tarkvaraettev\u00f5tte Helmes tellimusel viis Norstat t\u00e4navu aprillis Eestis, L\u00e4tis ja Leedus l\u00e4bi uuringu, mille tulemused n\u00e4itavad, et Eestis&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":196456,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,69315,814,294],"class_list":["post-196455","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-helmes","tag-tehisaru","tag-uuring"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116698896496241989","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/196455","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=196455"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/196455\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/196456"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=196455"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=196455"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=196455"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}