![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3609082h27e3t24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu. Huko Aasp\u00f5llu ja Rainer Rohtla Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\nTema hinnangul neelasid inimestele k\u00e4tte j\u00e4\u00e4nud lisaraha aasta alguse kr\u00f5bedad elektrihinnad, seej\u00e4rel autode k\u00fctusepaagid. Intervjuus oli juttu ka toidu kallidusest ja k\u00f5rgetest maksudest, piirkondlikust toidueelistustest, olukorrast v\u00e4ikestes maapoodides, iseteeninduskassade m\u00f5ttekusest, vargustest, e-toidupoodide kahjumlikkusest, kodumaise kapitali olulisusest ja Prisma poodide tulevikust.<\/p>\n
Miks on toit nii kallis ja miks see kogu aeg kallimaks l\u00e4heb?<\/p>\n
H\u00e4sti lihtsalt \u00f6eldes on toit kallis seet\u00f5ttu, et meil on toidutootmisel k\u00f5rged sisendkulud. \u00dcldse on toidu hind maailmaturul kasvanud. Sisendkulud Eestis on kasvanud viimase kuue aastaga palju rohkem kui maailmas keskmiselt, tulenedes k\u00f5rgetest energiahindadest ja l\u00f5petades maksudega, millest on palju r\u00e4\u00e4gitud. K\u00e4ibemaks 24 protsenti toidu pealt on Euroopas suhteliselt pretsedenditu \u2013 ainult Taanis on toidult k\u00e4ibemaks 25 protsenti. K\u00f5ikides teistes riikides on see nulli ja 13 protsendi vahepeal. Toit on selline asi, mida iga inimene, iga eestlane, peaks j\u00f5udma osta.<\/p>\n
Kui ma kuulan rahandusminister J\u00fcrgen Ligi s\u00f5nav\u00f5tte, siis tema \u00fctleb, et rikkad ostavad kallimat toitu ja ostavad rohkem toitu ning kui k\u00e4ibemaks oleks toidul madalam, v\u00f5idaksid rikkad sellest rohkem.<\/p>\n
Absoluutnumbris on rahandusministril v\u00e4ga \u00f5igus. Aga kui me vaatame kulu toidule erinevate sissetulekugruppide pere kuu eelarvest, siis proportsionaalselt maksavad kaks korda rohkem toidu eest need sissetulekugrupid, mis asuvad madalamatel astmetel. Mida k\u00f5rgemaks sissetulek v\u00f5i pere kuu eelarve l\u00e4heb, seda v\u00e4hem protsentuaalselt toidu peale kulutatakse.
Ehk absoluutnumbris on see \u00f5ige, aga inimeste hakkamasaamise vaates kulutavad madalama sissetulekuga \u00fchiskonnagrupid palju rohkem.<\/p>\n
Eks see ole filosoofiline k\u00fcsimus, milliseid inimgruppe soovitakse rohkem maksustada ja milliseid v\u00e4hem.<\/p>\n
Sama paralleeli v\u00f5iks t\u00f5mmata k\u00fctusega \u2013\u00a0meil v\u00f5iks ju olla ka k\u00fctuseaktsiis kaks korda k\u00f5rgem, sellep\u00e4rast et t\u00f5en\u00e4oliselt omavad k\u00f5rgema sissetulekuga inimesed autosid protsentuaalselt rohkem kui madalama sissetulekuga \u00fchiskonnagrupid, kes kasutavad rohkem \u00fchistransporti. V\u00f5ib-olla on k\u00f5rgema sissetulekuga \u00fchiskonnagruppides ka autod suuremad ja v\u00f5tavad rohkem k\u00fctust, nii et samale loogikale tuginedes v\u00f5iks k\u00fctuseaktsiis olla kaks korda k\u00f5rgem, kuna proportsionaalselt madalama aktsiisiga v\u00f5idavad rohkem need, kellel on k\u00f5rgem sissetulek.<\/p>\n
Sinna suunda liikumist on Eestis ju katsetatud ja selle tulem oli massiline L\u00e4tis tankimas k\u00e4imine. Me ei ole veel n\u00e4inud, et inimesed s\u00f5idaksid massiliselt L\u00e4tti piima ja juustu ostma.<\/p>\n
Kuna Coopil on Eestis k\u00f5ige rohkem kauplusi ja v\u00e4ga suur hulk just maapiirkondades, siis vaadates piiri\u00e4\u00e4rset elu L\u00f5una-Eestis, ma hea saatejuhi arvamust nii \u00fcks \u00fchele ei jaga.<\/p>\n
V\u00f5imalik, et inimesed piiri \u00e4\u00e4res natuke ka k\u00e4ivad.
L\u00e4tis on toidu maksudes mitmeid erisusi, n\u00e4iteks on L\u00e4tile omaste puu- ja juurviljade k\u00e4ibemaks m\u00e4rgatavalt madalam. Aga siiski, kui sa poehindu vaatad, siis see nii \u00fcheselt v\u00e4lja ei joonistu.<\/p>\n
Uuringud on erinevad ja eks see, kes uuringut tellib, tihtipeale tellib ka muusika. Aga kui vaadata uuringut, mille tegi vist L\u00e4ti Maa\u00fclikool (v\u00f5in eksida) koos Eesti Maa\u00fclikooli teadlastega, siis sealt joonistus v\u00e4ga selgelt v\u00e4lja seesama n\u00e4ide, mis te t\u00f5ite, mis puudutas puu- ja juurvilju, et hind langes samamoodi nagu k\u00e4ibemaks \u2013 kuskil 88 protsenti k\u00e4ibemaksulangetusest kandus hindadesse edasi. <\/p>\n
Mis on sealjuures v\u00e4ga oluline, maksulaekumised selles sektoris, kes antud puu- ja juurvilja kasvatasid, kasvasid neli-viisk\u00fcmmend protsenti. Samamoodi kasvasid seal keskmised palgad ja kasvasid ka nende puu- ja juurviljade tootmismahud. See on neil juba mitmeid aastaid nii olnud. <\/p>\n
Sellest aastast langetas L\u00e4ti valitsus suurel hulgal erinevatel toodetel k\u00e4ibemaksu vist 12 protsendi peale. V\u00e4rskel lihal, piimatoodetel, saia-leivatoodetel \u2013 seda laiendati p\u00e4ris ulatuslikult.<\/p>\n
Aga siiski, hinnad ei ole L\u00e4tis \u00fcheselt odavamad kui Eestis.<\/p>\n
Seesama puu- ja juurvilja n\u00e4ide \u2013 seda on h\u00e4sti raske \u00fcheselt v\u00f5tta, sellep\u00e4rast et puu- ja juurvili on v\u00e4ga sesoonne. S\u00f5ltub palju sellest, mis ajal seda v\u00f5rreldakse. N\u00e4iteks tomatit hakatakse Hispaaniast tooma, l\u00f5petatakse Hollandiga. S\u00f5ltub, mis aeg on, ja iga partii on eri hinnaga.<\/p>\n
Kui L\u00e4tis on k\u00e4ibemaksulangetus tehtud sellistele toiduainetele, mille hinnad on p\u00fcsivama iseloomuga, siis ma arvan, et me n\u00e4eme v\u00f5itu seal igal juhul. Nagu ka k\u00f5ikides teistes Euroopa Liidu riikides, kus on madalam k\u00e4ibemaks, on k\u00e4ibemaksulangetus alati edasi j\u00f5udnud.<\/p>\n
L\u00e4til on v\u00f5rreldes Eestiga veel \u00fcks suur erinevus. Kui Eestis on viis suurt jaeketti, kes moodustavad turust v\u00e4ga suure enamuse, siis L\u00e4tis on p\u00f5him\u00f5tteliselt Maxima ja Rimi. Kui me vaatame Eesti jaekaubanduse kasumlikkust versus L\u00e4ti-Leedu v\u00f5i Soome jaekaubanduse kasumlikkust, siis me n\u00e4eme, et Eestis on see ajalooliselt kahe protsendi juures, L\u00e4tis viie-kuue juures. K\u00e4ibemaksumuudatust allapoole v\u00f5i ka mingite sisendite muutust on madala konkurentsi t\u00f5ttu v\u00f5imalik L\u00e4tis tarbijale tunduvalt efektiivsemalt v\u00f5i tarbijakahjulikumalt edasi kanda ehk hinda t\u00f5sta.<\/p>\n
Eestis see v\u00f5imalik ei ole. K\u00f5ik Eesti suured jaeketid on v\u00e4ga selgelt v\u00e4lja \u00f6elnud, et k\u00e4ibemaksu langetus antakse kohe tarbijale edasi. Meil on neli aastat j\u00e4rjest kaubamahud langenud. Meie k\u00f5ige suurem soov on see, et tarbija hakkaks j\u00e4lle tarbima.<\/p>\n
Mil m\u00e4\u00e4ral potentsiaalne k\u00e4ibemaksulangetus, mida tegelikult praegu juhtumas ei ole \u2013 v\u00e4hemalt mitte l\u00e4hiaastal \u2013, tarbijale edasi j\u00f5uab ja mis osa sellest ketid endale j\u00e4tavad?<\/p>\n
Me oleme pakkunud v\u00e4lja, et kui kellelgi on v\u00e4ga selge n\u00e4gemus, kuidas seda m\u00f5ne s\u00f5ltumatu asutuse poolt m\u00f5\u00f5ta, siis Coop on selgelt n\u00f5us andmeid jagama selliselt, et see oleks s\u00f5ltumatu. Et n\u00e4idata, et need on edasi kandunud. Ma arvan, et teised jaeketid samamoodi.<\/p>\n
Meie selge soov on, et k\u00e4ibemaks langeks, l\u00e4bi selle l\u00e4heks ostukorv soodsamaks ja tarbimiskindlustunne tuleks tagasi. Praegu on see neli aastat ainult languses olnud.<\/p>\n
Nagu te \u00fctlete, L\u00e4tis on kasumimarginaalid kaks korda k\u00f5rgemad kui Eestis. Miks te oma tegevust L\u00e4tti pole laiendanud?<\/p>\n
Coop on Eesti ainuke \u00fchistuline suur jaekett.<\/p>\n
Olekski ju m\u00f5nus sealt lisaraha teenida.<\/p>\n
See ei ole meie liikmete huvides. Meie liikmed soovivad, et see v\u00e4ike kasum investeeritaks tagasi kogukondadesse, uute kaupluste rajamisse maapiirkondades v\u00f5i mujal, et tarbijale oleks kaasaegne ostukeskkond, v\u00f5i siis toetada kogukondlikke ettev\u00f5tmisi. Coop toetas eelmisel aastal kuskil 700 000 euroga \u00fcle 600 kohaliku algatuse \u00fcle Eesti.<\/p>\n
Mitu protsenti see 700 000 eurot teie k\u00e4ibest on?<\/p>\n
K\u00e4ibest on see v\u00e4ike osa, aga kasumist kuus-seitse protsenti.<\/p>\n
See oli vist ka rahandusminister, kes \u00fctles, et kui v\u00f5rrelda k\u00e4ibemaksu m\u00f5ju maailmaturu hindade kasvule, siis see on pigem marginaalne. Toiduhinnad on jooksnud \u00fcles just maailmaturu asjade pealt.<\/p>\n
Maailmaturu pealt on \u00fcles jooksnud teatavad toiduhinnad. N\u00e4iteks poolteist aastat tagasi oli suur apelsinikriis.<\/p>\n
See tuli natuke alla tagasi.<\/p>\n
Mitte natuke, vaid korralikult. Sama oli \u0161okolaadiga, \u0161okolaadi hind on alla tagasi tulnud, kohvi hind on t\u00e4na veel k\u00f5rge. Me toome \u00fcksikuid n\u00e4iteid mingitest kategooriatest, mis on v\u00e4ga tugevalt seotud maailmaturu hindadega.<\/p>\n
Kui me v\u00f5tame n\u00e4iteks sealiha Eestis, siis selle peamine kulukasv on tulnud sellest, et palgad, energiakulud, elekter, k\u00f5ik on sisendina viimase viie-kuue aasta jooksul nii palju kasvanud. Ega sealiha kui selline defitsiidis suurt ei ole, isegi p\u00e4rast eelmise aasta suurt seakatku on sealiha siiani saada ja maailmaturul ei ole ta v\u00e4ga palju kallinenud, aga kallinenud on k\u00f5ik muu, mis selle \u00fcmber on.<\/p>\n
Enne Covidit ja s\u00f5da Ukrainas olime me Eestis ikkagi suhteliselt madalate tootmiskuludega. Kui Euroopas on toidu hind keskmiselt kasvanud viie-kuue aastaga 25 protsenti, siis meil on ta kasvanud 45 protsenti. Peamiselt tuleb see sellest, et me teame, palju palgad on kasvanud, mis elekter maksab isegi siis, kui ta on m\u00f5istliku hinnaga, versus see, mis ta oli enne Covidit. K\u00f5ik on sisend, mis omakorda v\u00f5imendab k\u00f5ige muu hinda.<\/p>\n
Reedene intervjuu. Huko Aasp\u00f5llu ja Rainer Rohtla Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Teistpidi v\u00f5ttes pole palgad hinnat\u00f5usu \u00fcletanud. Ma ei tea, kuidas teil Coopis on…<\/p>\n
Ma arvan, et on v\u00e4ga v\u00e4he sektoreid, kus palgakasv on viimase kuue aastaga olnud kiirem kui inflatsioon, inflatsioon on lihtsalt nii raju olnud. Seda muidugi mitte.<\/p>\n
Aga kui me v\u00f5tame elektrihinna, siis see ei puuduta otseselt palgakulu, aga elektrihind on meil kordades k\u00f5rgem, kui ta oli. Elekter on v\u00e4ga suur sisend nii p\u00f5llumajanduses kui ka tootmises, \u00fckski masin ilma elektrita ei toimi, samamoodi masinate hooldused, masinate varuosad \u2013 Eestis on need hinnad kasvanud. Ka on kasvanud nende varuosade ja seadmete tootmishinnad nendes riikides, kust need tulevad.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes veel kord: meil on kallis toit, sellep\u00e4rast et meil on kallid sisendhinnad. Me oleme geograafiliselt sellises asukohas, kus me peame v\u00e4ga palju oma kaupluses m\u00fc\u00fcdavatest kaupadest importima. Ja meil on Euroopa keskmist vaadates \u00e4\u00e4rmiselt k\u00f5rged maksud toidule, see on fakt.<\/p>\n
USA-Iraani s\u00f5ja m\u00f5jud ja Hormuzi v\u00e4ina sulgemine ei ole veel p\u00e4riselt kohale j\u00f5udnud.<\/p>\n
J\u00f5uavad! T\u00f6\u00f6tlev t\u00f6\u00f6stus oli seitse-kaheksa protsenti mahulanguses ja seda vedas esimeses kvartalis just toiduainet\u00f6\u00f6stus. Aga nagu te \u00f5igesti \u00fctlesite, siis s\u00f5da Iraani, Iisraeli ja USA vahel algas veebruari viimastel p\u00e4evadel ja m\u00f5jutas esimest kvartalit v\u00e4hem. Samas on m\u00f5ju juba tuntavalt n\u00e4ha. Kindlasti on teise kvartali tulemustes see selgelt sees ja rullib edasi.<\/p>\n
Kas te Coopis n\u00e4ete, et tarnijad on asunud hindu t\u00f5stma?<\/p>\n
Mingeid hinnakasvu soove juba tuleb. Peamine p\u00f5hjus on selles, et kui me v\u00f5tame tootepakendi, siis plastiku hind on maailmaturul alates Iisraeli, USA ja Iraani s\u00f5ja algusest t\u00f5usnud \u00fcle 50 protsendi. Mingi hetk j\u00f5uab see toote hinda, sellep\u00e4rast et vanad varud on otsas ja tootjad ostavad varusid uue hinnaga ning nad peavad selle \u00fcle kandma, sest ega toidut\u00f6\u00f6stuses ela keegi juba aastaid kuidagi h\u00e4sti, kui \u00fcldse kunagi elanud on. Ei p\u00f5llumees, toidutootja ega jaekaupmees.<\/p>\n
See on v\u00e4ga mahu\u00e4ri, p\u00f5him\u00f5tteliselt sendi\u00e4ri, v\u00e4ga hinnatundlik. Kui majanduses on olukord, et tarbijal on palju muresid oma kommunaalarvetega ja mure ka sellep\u00e4rast, mis geopoliitiliselt saab \u2013 \u00fcks kriis ajab teist taga \u2013, siis kui tal ostu- ja tarbimiskindlust ei ole, l\u00e4heb k\u00f5igil kolmel sektoril raskelt.<\/p>\n
Kas praegu oleks m\u00f5istlik soovitus kaua s\u00e4ilivad toiduained ette \u00e4ra varuda, sest kohe hakkavad hinnad edasi \u00fcles liikuma?<\/p>\n
Ei, seda \u00fcleskutset ma kohe kindlasti ei tee. Kui me vaatame kaua s\u00e4ilivate toodete hindu, j\u00e4tame kohvi v\u00e4lja, mis on kasvanud, stabiliseerunud, aga v\u00e4ga langustrendi ei n\u00e4ita, siis tatar, riis, jahud, suhkur \u2013 seal me sellist hinnat\u00f5usu ei ole n\u00e4inud nagu muudes kategooriates viimase aasta jooksul. T\u00e4na ei paista seal ka mingit suurt hinnat\u00f5usu tulemas.<\/p>\n
Viimased h\u00fcpped olid jahutoodetel, kui algas s\u00f5da Ukrainas, kuna Ukraina on Euroopa viljasalv ja oli hirm, et tekib suur viljapuudus. Siis toimus teatav h\u00fcpe, aga p\u00e4rast seda on olnud v\u00e4ga stabiilne.<\/p>\n
Nii et kindlasti ei kutsu ma kedagi \u00fcles midagi varuma. Nagu \u00fctleb siseministeerium, on igal inimesel m\u00f5istlik turvavaru kodus hoida, et igaks juhuks oleks olemas, aga \u00fcleliia varuda ei ole kindlasti m\u00f5tet, selle pealt ei tule ei suurt ega v\u00e4ikest s\u00e4\u00e4stu.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3609073h1088t24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu. Huko Aasp\u00f5llu ja Rainer Rohtla Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Kui Eestis pooled jaem\u00fc\u00fcgikauplused kinni panna, kas siis oleks v\u00f5imalik toidu hinda m\u00e4rgatavalt alla tuua?<\/p>\n
See on \u00fcks v\u00e4ide, mida on valitsuse poolt korduvalt esitletud. Vastus on h\u00e4sti lihtne, kaupluste kulud k\u00e4ibesse j\u00e4\u00e4vad kuskil kuue-seitsme protsendi juurde jaekaupmehe k\u00e4ibest, t\u00e4pselt samal tasemel on see Eestis, mis ta on keskmiselt Euroopas. Ja kui v\u00f5tta Coopi n\u00e4ide, meil on 300 toidukauplust, siis kui me paneksime sellest 30 protsenti kinni, ehk pea 100 kauplust, siis see t\u00e4hendaks, et me suudaksime \u2013 kui k\u00f5ik muu j\u00e4\u00e4b samaks ja midagi ei muutu \u2013 kuskil kaks protsenti toidu hinda alandada. Mis t\u00e4hendab, et see kaks protsenti on sama palju kui k\u00e4ibemaksu t\u00f5us oli 2025. aasta 1. juulist v\u00f5i siis 2024. aasta 1. jaanuarist. Kui tahta toidu hinda neli protsenti alla tuua, ehk see, mis on viimaste aastate k\u00e4ibemaksu t\u00f5us, siis tuleks Eestis kinni panna 60 protsenti kauplustest.<\/p>\n
See on teie ettepanek?<\/p>\n
Ei, see ei ole minu ettepanek, vaid see on lihtsalt v\u00f5rdlus sellele n\u00e4itele ja ettepanekule, mida on riigi poolt korduvalt ka ajakirjanduses tehtud.<\/p>\n
On arusaadav, kust see tuleb, sest tihti on inimestele \u00fcllatus, kuidas toote, mida on v\u00f5imalik poeletilt osta, omahind v\u00f5ib-olla n\u00e4iteks pool v\u00f5i teinekord isegi alla selle. Inimestel on v\u00e4ga selge j\u00e4reldus, et ju siis pood j\u00e4tab \u00fclej\u00e4\u00e4nud poole endale.<\/p>\n
Siin on k\u00fcsimus, mida omahinna all silmas peetakse. Kas see on hind, millega tootja m\u00fc\u00fcb jaeketti v\u00f5i on see hind, millega toormaterjal v\u00f5i toortoit kas vilja v\u00f5i liha n\u00e4ol p\u00f5llumehelt tootjale j\u00f5uab.<\/p>\n
Kui vaadata Eesti jaekaupmeeste keskmisi juurdehindlusi, siis need on madalamad kui Euroopas keskmiselt. Ja kui me v\u00f5tame selle, et kampaaniakaubad, mille mahud on kasvus, nende hulk inimese toidukorvis kasvab kogu aeg, siis j\u00e4\u00e4b v\u00e4ga paljude oluliste kampaaniakaupade juurdehindlus kuue-seitsme protsendi juurde, mis ei kata kaugeltki kaupluse kulusid.<\/p>\n
Konkurents sunnib seda tegema. Me teame h\u00e4sti, et kilepiima m\u00fc\u00fcakse peaaegu k\u00f5ikides kauplustes miinushinnaga. Kui liitrise kilepiima hind koos k\u00e4ibemaksuga on kaupluses sama palju, kui saab p\u00f5llumees piima eest ilma k\u00e4ibemaksuta…
See piim tuleb past\u00f6riseerida, pakki panna, kauplusesse tarnida, maha m\u00fc\u00fca. Siis on ju enam kui selge, et selle pealt mitte keegi ei teeni mitte midagi.<\/p>\n
Teisalt on see viis, kuidas kaupmehed inimesed poodi saavad. L\u00f5puks on teil kindlasti mingi kalkulatsioon, kui palju te oleksite valmis inimesele maksma selle eest, et ta teie poodi oma n\u00e4dala ostukorvi tuleks ostma.<\/p>\n
Turundust teevad k\u00f5ik ketid selleks, et saada inimest kauplusesse. Turundus ongi selleks m\u00f5eldud \u2013\u00a0mis on see sinu v\u00e4\u00e4rtuspakkumine sellele kliendigrupile, keda sa oma kauplusesse soovid saada?<\/p>\n
Mis puudutab mingite toodete alla omahinna m\u00fc\u00fcmist, siis see loob tarbijale vale tunnetuse, et ongi nii odav. Kui pooleliitrine veepudel maksab poes 89-99 senti ja liitrine piimapakk 50-60 senti, siis j\u00e4\u00e4b inimesele mulje, et piim on peaaegu tasuta k\u00e4es. Tegelikult tuleb liitrise piima saamiseks palju rohkem vaeva n\u00e4ha, kui pooleliitrise vee pudelisse panemiseks.<\/p>\n
Te peaksite tooma turule pakivee.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3609019ha1d0t24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu. Huko Aasp\u00f5llu ja Rainer Rohtla Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Kui maksus\u00fcsteem aasta alguses muutus ja inimestele kehtestati \u00fchtlane 700-eurone tulumaksuvabastus, siis kas see tuli teile poodi?<\/p>\n
Ei tulnud. Nii palju, kui on ka teiste jaekettide juhtidega juttu olnud, siis ega seda raha olnud v\u00e4hemalt paar kuud tagasi veel keegi v\u00e4ga n\u00e4inud. See raha, mis tuli, teame, et jaanuari-veebruari elektrihinnad olid v\u00e4ga k\u00f5rged, l\u00e4ks sinna. Ja n\u00fc\u00fcd alates m\u00e4rtsist on ta t\u00f5en\u00e4oliselt jooksnud kas bensiini v\u00f5i diisli n\u00e4ol inimeste autopaakidesse. Ehk seda raha keegi n\u00e4inud ei ole. Seda n\u00e4itab ka statistikaamet \u2013 toidukaupluste maht on ikka languses. On olnud neli aastat ja langus j\u00e4tkub.<\/p>\n
Tegime Coopis eelmise aasta s\u00fcgisel arvutuse, kuidas see v\u00f5iks jaotuda, eeldades, et inimene toob v\u00e4hemalt osa sellest rahast meie juurde. Teame, et Tallinnas-Harjumaal on tunduvalt k\u00f5rgemad t\u00f6\u00f6tasud kui mujal Eestis, kui me vaatame mediaani, siis mediaanpalga vahe n\u00e4iteks P\u00f5lva- ja v\u00f5i Valgamaaga on kuskil 30 pluss protsenti. Sellest ligi 600-st miljonist kuskil 400 pluss miljonit tuleb Tallinnasse-Harjumaale. Siis j\u00e4rgmised 100 miljonit l\u00e4heb Tartusse-Tartumaale ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud 80 miljonit jaotub \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eesti peale.<\/p>\n
Nii et tegelikult sellest muudatusest Eesti vaates keskmiselt ei v\u00f5itnud \u00fckski maakond tuntavalt peale Tartu- ja Harjumaa.<\/p>\n
Maailm ja elu on eba\u00f5iglane. Ka teie m\u00fc\u00fcte ju maapiirkondades tooteid kallimalt kui Tallinnas.<\/p>\n
Ei, meil on keskselt juhitud hind ja kuskil 80 protsenti k\u00f5ikides Coopi kauplustest kasutab keskselt juhitud \u00fchtset hinda. T\u00f5epoolest, mingites \u00fcksikutes kauplustes v\u00f5ivad hinnad erinevad olla tulenevalt konkurentsisituatsioonist. Kui meil on konkurent kohe k\u00f5rval ja tegemist on v\u00e4ikse kohaga, siis annavad ka kohalikud \u00fchistud endast parima, et seal selle hinnaga konkureerida.<\/p>\n
Kas v\u00f5i lihtsalt loogiliselt m\u00f5eldes, kui k\u00e4ibed on v\u00e4iksemad, on ikkagi tarvis p\u00fcsikulusid katta.<\/p>\n
Selles suhtes on teil v\u00e4ga \u00f5igus, aga kui me hakkaksime maakauplustes, kus iga ostukorv on arvel, sellest \u00e4rilisest loogikast l\u00e4htuvalt toimetama, suunaksime tarbija veel rohkem oma oste tegema suuremasse asulasse, kus, nagu te v\u00e4itsite, v\u00f5iksid olla madalamad hinnad. See t\u00e4hendab, et v\u00e4ikepoe pidamine muutuks veel raskemaks. \u00dcritame maksimaalselt tagada, et hinnatase oleks sama ja tarbija tunneks, et ei pea minema suuremasse asulasse oste tegema. Pakume v\u00e4ikeses kohas ka piisavat sortimenti, et tarbija saaks oma p\u00f5hivajaduse sealt k\u00e4tte ja seal poleks ainult leib ja piim ja v\u00f5i, vaid sortiment peab vastama keskmise inimese ostukorvile s\u00f5ltuvalt piirkonnast. Meil on sortimendid natuke erinevad vastavalt inimeste maitsetele. Kuigi Eesti on v\u00e4ike, on maitsed erinevad.<\/p>\n
Renoveerime kohalikke kauplusi p\u00f5him\u00f5ttega, et 300\u2013350 ruutmeetristest n\u00f5ukoguaegsetest kogukonnakauplustest saaksid 500\u2013600 ruutmeetrised Konsumid, kus sortimendi ulatus on piisav, et tarbija oma ostukorvid meie juures teeks.<\/p>\n
Ega l\u00e4heks linna.<\/p>\n
Ega l\u00e4heks linna.<\/p>\n
\u00dctlesite, et maitsed on Eestis regiooniti erinevad. Millised need regionaalsed maitseerisused t\u00e4psemalt on?<\/p>\n
K\u00f5ige lihtsam n\u00e4ide on teelett. Peipsi \u00e4\u00e4res ja Ida-Virumaa pool peab teelett olema kordades suurem ja suurema sortimendiga kui n\u00e4iteks Saaremaal. Inimesed Peipsi ja Ida-Virumaa piirkonnas armastavad v\u00e4ga teed juua.<\/p>\n
Saarlased ei joo teed?<\/p>\n
Joovad ikka, aga sinna pole vaja kolme meetrist riiulit paljude erinevate teedega.<\/p>\n
Veel midagi?<\/p>\n
N\u00e4iteks valmistoit, paljud teavad sellist salatit nagu Kasukas. Seda pead kindlasti pakkuma piirkondades, kus on rohkem slaavi verd: Ida- ja L\u00e4\u00e4ne-Virumaal. Tallinnas ei soovi seda peaaegu keegi, aga seal on see v\u00e4ga m\u00fc\u00fcdud artikkel. Samamoodi valmistoidu maitsed \u2013 kas soovitakse rohkem sibulat v\u00f5i mitte.<\/p>\n
Selleks et kohaliku toiduga kasumlikult tegutseda, on meil v\u00e4ga paljudes kauplustes oma k\u00f6\u00f6gid. Meil on keskne toidutootmine, kulinaaria on Coop Kokad, mida m\u00fc\u00fcme k\u00f5ikides kauplustes.<\/p>\n
Kas on ka selliseid asju, et L\u00f5una-Eestis m\u00fc\u00fcakse rohkem tomatit, aga P\u00f5hja-Eestis kurki?<\/p>\n
Seda ei ole. Asi on hoopis maapiirkondade juurviljam\u00fc\u00fcgis. Tomatid ja kurgid ei ole k\u00fcll juurviljad, aga k\u00f5ik see, mida inimene kodus ise kasvatab \u2013 tomat, kurk, porgand, kartul, sibul \u2013 mida rohkem me Tallinnast ja Tartust, kus on rohkem korterites elavaid inimesi, v\u00e4lja l\u00e4heme, seda enam kukub m\u00fc\u00fck suvel, saagi valmimise ajal drastiliselt.<\/p>\n
M\u00f5nes m\u00f5ttes oleks loogiline eeldada, et maapiirkondades on poes niikuinii keerukam kartulit v\u00f5i sibulat m\u00fc\u00fca, sest seal on inimestel tuttavad v\u00e4iketootjad, kellelt on v\u00f5imalik neid asju odavamalt osta, ilma maksu ja poeketi kuluta.<\/p>\n
Kindlasti ka see, et inimene on harjunud seal kasvatama. Tal on maa ja on geenides, et iga peremees ja perenaine kasvatab oma kartulit.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3609067hb705t24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu. Huko Aasp\u00f5llu ja Rainer Rohtla Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Aasta-aastalt vast v\u00e4hem, aga maapiirkonnas ringi vaadates on j\u00e4\u00e4nud mulje, et konkurents tiheneb. Meie Toidukaubad kett, Oleg Gross avab uusi poode otse teie regionaalsete \u00fchistute k\u00f5rval. Ju siis on ikka raha, mida teenida.<\/p>\n
On kaks varianti: kas on palju lootust v\u00f5i palju raha. Selle palju raha osas saan \u00f6elda, et vaadates maapiirkondade mediaansissetulekuid, siis seal ei ole kuskil peidus raha, mis uue kaupluse avamisel s\u00f5na otseses m\u00f5ttes kapist v\u00f5i sahtlist v\u00e4lja h\u00fcppaks. Seal jagatakse k\u00e4ivet, mis viidi enne \u00fchte v\u00f5i kahte kauplusse, n\u00fc\u00fcd kahe v\u00f5i kolme vahel. Arvestades demograafilist muutust, r\u00e4nnet ja linnastumist, ei usu ma, et see oleks pikas vaates m\u00f5istlik \u00e4riplaan. Aga konkurents on alati teretulnud, peame andma endast alati rohkem, et olla konkurendist sammu jagu ees.<\/p>\n
L\u00f5puks on teil sama loogika, mis Eesti Postil \u2013 kui inimesed poes ei k\u00e4i, tuleb see pood l\u00f5puks kinni panna.<\/p>\n
Meie Coopis hoiame v\u00e4ikekauplusi avatuna nii kaua kui v\u00f5imalik. Kui kauplus jookseb nulli, siis me teda absoluutselt kinni ei pane, ta on kindlasti avatud. Kui kauplus teeb v\u00e4ga pikalt kahjumit ja kahjum s\u00fcveneb, sest iga aasta j\u00e4\u00e4b seal 10, 15 v\u00f5i 20 inimest v\u00e4hemaks, on teine lugu. Kohalike v\u00e4ikekaupluste juhtidega r\u00e4\u00e4kides on tunda, et kui suuremate peredega inimesed l\u00e4hevad puhkusele, suvekodusse v\u00f5i sugulaste juurde, on see kohe kassas n\u00e4ha. Seal k\u00e4ib v\u00f5itlus iga sendi p\u00e4rast. Kui t\u00e4di Maalile tuleb laps Tallinnast k\u00fclla ja toob suurema koguse toitu, on see k\u00e4ibest kohe n\u00e4ha.<\/p>\n
Kas maapiirkondades ei aitaks automatiseerimine? Iseteeninduspood p\u00fcsti panna?<\/p>\n
See on mingi v\u00f5imalus. N\u00e4iteks T\u0161ehhis on Coopil maapiirkondades samamoodi v\u00e4ga suur hulk kauplusi nagu Eestis. Seal on kohalikud omavalitsused asunud T\u0161ehhi Coopi toetama, et tagada kaupluse olemasolu maapiirkonnas ja elu saaks s\u00e4ilida. Kohalikud omavalitsused maksavad kindlaid subsiidiume v\u00f5i toetusi konkreetsete kaupluste avatuna hoidmiseks.<\/p>\n
Mis puudutab iseteeninduskassasid, siis see on infotehnoloogiline lahendus ning selle kassa ostmine ja kasutus on kulu. V\u00e4ikestes maapiirkonna kauplustes ei t\u00f6\u00f6ta suurt hulka inimesi. Kassapidaja on tihtipeale p\u00e4eval \u00fcksi \u2013 kui inimest ei ole, paneb ta toitu riiulisse, kui inimene tahab maksta, teenindab ta kliendi \u00e4ra ja saab j\u00e4lle toimetada, enne kui j\u00e4rgmine inimene poodi astub. Seal ei anna see efekti.<\/p>\n
Iseteeninduslahendused annavad efekti suuremates kauplustes, kus on v\u00e4ga k\u00f5rge k\u00fclastatavus. K\u00fcsimus on, kas sul on lahti k\u00fcmme kassat k\u00fcmne kassapidajaga v\u00f5i kaks tavakassat ja k\u00fcmme iseteeninduskassat. Seal tuleb efekt v\u00e4lja. Aga v\u00e4ikses kaupluses, kus on p\u00e4eval \u00fcks-kaks m\u00fc\u00fcjat, ei saavuta iseteeninduskassaga efekti, et see infotehnoloogiline kulu kasumlikult v\u00f5i nulliga katta.<\/p>\n
Milline see iseteeninduskassa kalkulatsioon teie jaoks on? Kui palju ta \u00fche ostja pealt raha kokku hoiab?<\/p>\n
J\u00e4medalt kahe t\u00f6\u00f6taja kulu. Kui kauplus on lahti n\u00e4iteks kaheksast k\u00fcmneni, siis on peaaegu kaks vahetust kassapidajaid. Iseteeninduskassale ei laiene kaheksatunnine t\u00f6\u00f6aja regulatsioon, nii et tema saab kogu aeg avatud olla ja hoiab kahe inimese kulu kokku. Need kaks inimest saavad siis teha t\u00f6\u00f6d k\u00f5rgema v\u00e4\u00e4rtusega ametikohtadel. K\u00f5ige suurem kulu kaupluses on kaupade v\u00e4ljapanek. Kaup ise riiulisse ei h\u00fcppa. Seda ei ole siiani keegi suutnud ei Eestis ega mujal maailmas automatiseerida ega robotiseerida. T\u00f6\u00f6j\u00f5ust tuleb k\u00f5ige suurem kulu kaupade v\u00e4ljapanekul.<\/p>\n
Kas iseteeninduskassadega kasvab varguste hulk?<\/p>\n
Varguste hulk ei kasva iseteeninduskassade p\u00e4rast. Varguste hulk kasvab seet\u00f5ttu, et inimesel on raske ja on vaja k\u00f5htu t\u00e4ita. L\u00e4bi selle tekib videviku\u00e4ri, et kuskilt saaks midagi odavamalt ning tekivad teatavad seltsimehed, kes \u00fcritavad odavamat kaupa pakkuda l\u00e4bi selle, et kaupa poest tasuta v\u00e4lja viia. Kui iseteeninduskassad tulid, oli majanduses parem aeg, tarbijatel ei olnud surutist, et neil poleks raha s\u00fc\u00fca osta ning siis see varguste osakaalu ei kasvatanud. Ma arvan, et s\u00f5ltumata iseteeninduskassadest oleks varguste osakaal t\u00e4na niikuinii kasvus.<\/p>\n
Ikka kuuleb kurioosseid lugusid, kuidas inimesed kaaluvad kalleid tooteid odavamate toodetena. Meenub \u00fcks Tartu politseiameti t\u00f6\u00f6taja, kes aastaid tagasi midagi sellist tegi.<\/p>\n
Nipitada saad alati, tavakassas m\u00fc\u00fcjaga samamoodi. Kui sa kaalud puu- ja juurviljaletis kauba \u00e4ra ja paned triipkoodi peale, siis seda pettust saad alati teha. Eks ikka on neid, kes m\u00f5tlevad v\u00e4lja lahendusi \u2013 kui keegi m\u00f5tleb v\u00e4lja uue luku, mida lahti ei saa, siis j\u00e4rgmised tegelased m\u00f5tlevad, kuidas seda lahti saaks. Sama on kaupluses.<\/p>\n
Kuid tehisintellekt ja infotehnoloogilised lahendused aitavad selle vastu v\u00e4ga tugevalt. Kui sa paned toote kaalule ja tahad seda kaaluda mingi muu asja p\u00e4he, siis kaalud vaatavad, mis seal on ega lase seda l\u00e4bi v\u00f5i annavad iseteeninduskassale m\u00e4rku. Kui kasutad \u00e4ppi v\u00f5i pulti, annab s\u00fcsteem m\u00e4rku v\u00f5imalikust probleemist ja suunab ostukontrolli. \u00dcritame varguste v\u00e4ltimiseks selliseid lahendusi maksimaalselt kasutada. See, mida varastatakse, on ju kulu, mille maksab kinni aus inimene \u2013 teie ja mina, kes maksab toidu eest \u00f5iglast hinda.<\/p>\n
Kuidas ostukontrolli teie poes sattutakse? Kas te vaatate inimese tavaostuk\u00e4itumist ja kontrollite sellest erinevat k\u00e4itumist?<\/p>\n
F\u00fc\u00fcsiliselt keegi selle taga ei seisa ja nuppu ei vajuta. Seda kontrollivad algoritmid ja s\u00fcsteemid \u2013 parimad praktikad, mis on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud iseteeninduslahenduste pakkujate poolt.<\/p>\n
Must kast.<\/p>\n
See on meie jaoks p\u00f5him\u00f5tteliselt must kast ja me ei tahagi sinna v\u00e4ga sekkuda. Me ei ole spetsialiseerunud erinevate k\u00e4itumiste tuvastamisele, mis v\u00f5ivad olla eelduseks mitte ausale k\u00e4itumisele. K\u00f5ik, kes ostukontrolli sattuvad ja on ausalt oma tooted skaneerinud \u2013 vabandan teie ees, keegi teid ebaausaks inimeseks ei tembelda, see on t\u00e4iesti normaalne protsess. Me oleme h\u00e4sti t\u00e4nulikud ja anname v\u00e4ikese \u0161okolaadi nendele, kes selle ebameeldivusega kokku puutuvad.<\/p>\n
Palju teil p\u00e4evas v\u00f5i kuus terve Coopi peale kraami kaduma l\u00e4heb?<\/p>\n
See j\u00e4\u00e4b kao vaates Eesti keskmise juurde. S\u00f5ltuvalt kauplusest ja piirkonnast j\u00e4\u00e4b see kuus kuskil \u00fche-kahe protsendi vahele. See on p\u00e4ris suur kulu, mida peame kandma.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3609025ha6dat24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu. Huko Aasp\u00f5llu ja Rainer Rohtla Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Kui ma vaatan majanduses toimuvaid arenguid, siis tahes-tahtmata j\u00e4\u00e4b silma viimaste aastate olukord, kus v\u00e4liskapital justkui lahkuks Eestist. Kui mures teie isiklikult sellep\u00e4rast olete?<\/p>\n
Kui kapital riigist lahkub v\u00f5i majandusse ei investeerita, siis ma arvan, et see pole mure mulle, vaid k\u00f5ikidele inimestele. See n\u00e4itab, et meie majandus ei kasva ja mootorit, mis majanduse k\u00e4ima paneks, hetkel kokku ei panda.<\/p>\n
Kui vaadata lahkunud v\u00e4liskapitali, siis on m\u00fc\u00fcdud m\u00f5ned kaubanduskeskused ja on ka muid sektoreid, aga h\u00e4sti positiivne on t\u00f5deda, et see kapital on leidnud teise kapitali, mis on \u00e4rid \u00fcle v\u00f5tnud \u2013 tihtipeale on see olnud kohalik kapital. See n\u00e4itab, et Eesti kohalik kapital on saanud k\u00fcpsemaks. Kui 2000. aastate esimeses pooles m\u00fc\u00fcdi \u00fcheksak\u00fcmnendatel \u00fcles ehitatud ettev\u00f5tteid v\u00e4liskapitalile, siis t\u00e4na n\u00e4eme, kuidas kohalik kapital ostab neid tagasi.<\/p>\n
V\u00f5tame n\u00e4iteks suure lihatootja Maagi, kes ostis Soome ettev\u00f5tte HK Scani. Samuti n\u00e4itab Coopi ja Prisma tehing, kuidas Coop ostab kohaliku \u00fchistulise kaubandusena osa turust \u2013 200 miljonit eurot Prisma k\u00e4ivet \u2013 Eesti kapitalile tagasi. K\u00f5ik need v\u00e4ljuvad kapitalid on asendatud Eesti kapitaliga.<\/p>\n
\u00dchtepidi on see positiivne, teisipidi negatiivne, et valdkondadesse, kus meil endal kapitali ei ole, ei tule v\u00e4lisinvesteeringuid sellises mahus nagu me ootaksime ja mis aitaks majandusel kasvada. Minu isiklik arvamus on, et v\u00e4lis- ja kohaliku kapitali tasakaal peab olema. Ainult v\u00e4liskapitaliga ei ole kapitali struktuur terve. Peaks olema rohkem kohalikku kapitali toidu-, energia- ja jaekaubandustootmises. Kriisis kohalik kapital ei p\u00f5gene.<\/p>\n
V\u00e4liskapital kipub lahkuma kohe, kui on probleem. N\u00e4gime seda Covidi kriisi ajal, kui tekkisid protektsionistlikud liikumised, n\u00e4iteks Poola pani piirid kinni, ja kui meil oma kohalikku toidu- v\u00f5i energiatootmist ei ole \u2013 nagu Ukraina s\u00f5ja alguses energiahinnad n\u00e4itasid \u2013, muudab see meie v\u00e4ikese avatud majanduse muutustele v\u00e4ga avatuks.<\/p>\n
Kui meil on strateegiliselt olulistes sektorites piisavalt kohalikku kapitali, suudame kriisidest palju kergemini l\u00e4bi tulla. V\u00e4ga hea n\u00e4ide on 2008.\u20132009. aasta majanduskriis. Pangad olid v\u00e4liskapitalil ja olid lahke k\u00e4ega raha laenanud, aga kui probleem tuli, t\u00f5mmati majandus nii kokku, kui v\u00e4hegi andis. Kui meil oleks sel ajal olnud rohkem tugevaid Eesti panku, nagu t\u00e4na, tol ajal oli Eesti pankade turuosa kaks-kolm protsenti, t\u00e4na 30 protsenti.<\/p>\n
Covidi ajal oli samuti kuulda soove t\u00f5mmata koomale krediidilimiite ja kehtestada t\u00e4iendavaid tasusid maksepuhkustele, aga Eesti pangad ei l\u00e4inud sellega kaasa. T\u00e4nu sellele tulime kriisist palju paremini l\u00e4bi kui 2008.\u20132009. aastal.<\/p>\n
Kui r\u00e4\u00e4kida v\u00e4liskapitali lahkumisest, siis t\u00f5si, v\u00e4liskapital leiab endale Eesti kapitalist ostja, aga k\u00fcsimus on hinnas. Kui te Coopina Prisma \u00fcle v\u00f5tate, kas see hind oli pigem ostja v\u00f5i m\u00fc\u00fcja hind? Prisma tuli teile v\u00f5rdlemisi odavalt.<\/p>\n
Seda ei oska kommenteerida. Erinevate ettev\u00f5tete v\u00e4\u00e4rtust hinnatakse ju erinevalt. Selle v\u00e4\u00e4rtuseni, mida me leidsime, et on \u00f5iglane Prisma eest maksta, j\u00f5udsime me l\u00e4bi numbrite. Kas see on odav v\u00f5i kallis, n\u00e4itab aeg. Aeg on n\u00e4idanud, et see, mis mingil hetkel tundub kallis, v\u00f5ib k\u00fcmne aasta p\u00e4rast v\u00e4ga odav tunduda.<\/p>\n
Kui see alles on.<\/p>\n
Jah. Me kindlasti ei plaani kuhugi kaduda.<\/p>\n
K\u00fcmne aasta l\u00f5ikes.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3609031h048bt24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu. Huko Aasp\u00f5llu ja Rainer Rohtla Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gime Prismadest. T\u00e4na tuli uudis, et Prisma e-pood pannakse kinni. Coopil endal oli ka kunagi e-pood, mis kinni pandi. Kas e-poega ei ole v\u00f5imalik Eestis raha teha?<\/p>\n
Esiteks klaariks \u00e4ra, et meie kindlasti Prisma e-poodi kinni ei pane. Prisma toimetab iseseisvalt augusti l\u00f5puni, mil toimub tehingu j\u00f5ustumine. Seniajani teeb Prisma oma otsuseid ja tegevusi ise, mina neid kuidagi kommenteerima ei hakka. Aga me oleme teadlikud, et nad plaanivad e-poe kinni panna. Nad on ka v\u00e4lja toonud p\u00f5hjuse: platvorm, millel nad toimetavad, on SOK-ga Soomes \u00fchine. Tehniliselt polnud v\u00f5imalust seda Coopile kaasa anda, sest neid pole v\u00f5imalik lahutada \u2013 nad on nagu Siiami kaksikud. Sellest tulenevalt nad otsustasidki, et see l\u00e4heb kinni.<\/p>\n
Coopil t\u00f5epoolest oli e-pood, mis sulgeti 2022. aasta oktoobris v\u00f5i novembris, enne kui mina Coopiga liitusin. P\u00f5hjus oli selles, et e-pood oli kahjumlik ja sinna tuli iga aasta muljetavaldav summa peale maksta. \u00dchistud otsustasid selgelt, et Coopi eesm\u00e4rk pole arendada kahjumlikku e-kaubandust, vaid olla kohalikes kogukondades kohal. See raha, mis p\u00f5him\u00f5tteliselt e-poes \u00e4ra p\u00f5letati, tuleb suunata kohaliku elu edendamisse, ja seda on sellest ajast peale tehtud.<\/p>\n
Te hindate, et Eestis pole v\u00f5imalik kasumlikku e-poodi pidada?<\/p>\n
Minu teada pole \u00fckski konkurent e-poega kasumis. M\u00f5ni suurem on vist nulli l\u00e4hedal operatsiooniliste kulude vaates, kui IT-investeeringud v\u00e4lja j\u00e4tta, aga keegi sellega raha ei teeni. Eestis ei ole piisavalt tarbijat, kes suudaks teenuse eest maksta hinda, mis vastav kulu on. Sellega tekitatakse ju kordades rohkem kulu kui juhul, kui inimene ise kauplusesse tuleb. Sa komplekteerid toidukorvi inimese eest. Siis vead kaupa kaubikuga laiali. See on kulu, mis tuleb kaupmehel kanda. Kaubad ei maksa e-poes rohkem kui poes, ehk see kulu tuleb kasumi arvelt v\u00f5tta. Kui jaekaubanduse kasum on kaks protsenti, ei mahu transport ega tellimuste komplekteerimine \u00e4riplaani.<\/p>\n
Lisaks pole e-poes v\u00f5imalik m\u00fc\u00fca k\u00f5rge marginaaliga impulssoste, mis aitaksid kasumlikkust parandada.<\/p>\n
Jah. Kuna ma olen Coopi lojaalne klient, see on mu kodupood, siis v\u00f5in ausalt \u00f6elda, et ma pole e-kauplustest endale toitu tellinud. Riideid k\u00fcll. Olen aru saanud, et toidukorv, mis sealt tellitakse, on v\u00e4ga \u00fchen\u00e4oline. Sul on konstantne tellimuse mustand ja sa tellid selle j\u00e4rgi. L\u00e4bi selle ei j\u00f5ua uued tooted sinuni, sest sa tellid ikka seda oma kindlat v\u00f5id, vorsti ja sinki. Uued ja maitsvad tooted ei j\u00f5ua sinuni. Ma kutsun k\u00f5iki aktiivseid e-poe k\u00fclastajaid vaatama e-poes rohkem ringi v\u00f5i k\u00e4ima vahepeal kaupluses. Eesti toidutootmine areneb ja uusi \u00e4gedaid tooteid tuleb kogu aeg peale, proovige!<\/p>\n
Minnes j\u00e4lle tagasi rahandusministri juurde, siis tema on \u00f6elnud, et Eesti inimesed s\u00f6\u00f6vad liiga palju. Prismadest veel r\u00e4\u00e4kides: olete v\u00e4lja m\u00f5elnud, kas 24\/7 Prismad j\u00e4tkavad v\u00f5i mitte?<\/p>\n
Ei ole v\u00e4lja m\u00f5elnud ja ei saa ka v\u00e4lja m\u00f5elda. Tunnustan konkurentsiametit tubli t\u00f6\u00f6 eest \u2013 \u00fche kuuga anti koondumisluba. Oleme konkurendid kuni ettev\u00f5tte \u00fcleminekuni augusti l\u00f5pus ja ei tohi t\u00e4na n\u00e4ha Prisma m\u00fc\u00fcginumbreid. Ilma numbreid vaatamata ei ole v\u00f5imalik otsuseid teha.<\/p>\n
Te ostsite Prisma nii, et pole nende m\u00fc\u00fcginumbreid n\u00e4inudki?<\/p>\n
Rainer siin laua taga istudes \u00fctleb, et t\u00f5epoolest, detailselt ei ole. Inimesed, kes tehingut n\u00f5ustasid ja kellel olid vastavad lepingud, n\u00e4gid neid ja tegid \u00fcldistatud kokkuv\u00f5tteid, mis ei l\u00e4he konkurentsiseadusega vastuollu. Neid me n\u00e4gime, aga detailselt numbreid, palju Prismas musta leiba m\u00fc\u00fcakse, seda ma ei tea.<\/p>\n
V\u00e4ga huvitav. Millal siis Prisma sildid maha tulevad?<\/p>\n
Kui augusti l\u00f5pus viiakse tehing l\u00f5pule ja k\u00f5ik l\u00e4heb h\u00e4sti, siis hakkame j\u00e4rk-j\u00e4rgult kauplusi Coopi br\u00e4ndi alla \u00fcle viima. \u00dcleviimiseks oleme planeerinud kolm kuud. Usume, et novembri l\u00f5puks on kauplused v\u00e4hemalt \u00e4ratuntavalt Coopi v\u00e4rvides. Logode ja muu Prismale iseloomuliku asendamine v\u00f5ib v\u00f5tta kauem aega. Seda saan lubada, et novembri l\u00f5puks saate aru, et tegemist on Coopi kauplusega.
Kas olete l\u00f5puks nimekirja paika saanud, milliseid tooteid on tulevikus v\u00f5imalik “vanadest Prismadest” osta, mida inimesed on harjunud sealt ostma?<\/p>\n
Saan \u00fcle kinnitada, et soovime maksimaalselt sortimenti s\u00e4ilitada ja t\u00e4iendada Eesti tootjate sortimendiga, mis on Coopi tugevus. Kindlasti 100 protsenti k\u00f5ik tooted ei j\u00e4\u00e4. Tahame olla k\u00f5ikidele headele Prisma klientidele edaspidi kodupood. Kui me teeksime v\u00e4ga suuri muudatusi, ei leiaks t\u00e4nane Prisma klient omale harjumusp\u00e4raseid tooteid, v\u00f5ib pettuda ega pruugi edaspidi uues Coopis k\u00e4ia. P\u00fc\u00fcame sortimenti maksimaalselt s\u00e4ilitada.<\/p>\n
J\u00f5uame tagasi eelmise punkti juurde: kuna me tootep\u00f5hiseid m\u00fc\u00fcginumbreid ei tea, ei oska \u00f6elda, mis on ulatus, mida me s\u00e4ilitame, ja milline toode sortimendist v\u00e4lja l\u00e4heb. Kui toode \u00fcldse ei m\u00fc\u00fc ja seda tuleb maha kanda, arvame selle ilmselt sortimendist v\u00e4lja. Aga kui ta ei m\u00fc\u00fc, pole ta ka t\u00e4nasele kliendile oluline. Kui toode m\u00fc\u00fcb, j\u00e4\u00e4b ta sortimenti alles ja t\u00e4nane Prisma klient leiab selle edaspidi uutest Coopidest.<\/p>\n
Nii, k\u00f5ik Prisma kliendid, kellele mingid tooted v\u00e4ga meeldivad, peate neid siis h\u00e4sti palju ostma, et anda signaal nende allesj\u00e4tmiseks.
Ait\u00e4h, Coop Eesti kesk\u00fchistu esimees Rainer Rohtla, saatesse tulemast.<\/p>\n
Ait\u00e4h kutsumast ja kena n\u00e4dalavahetust k\u00f5igile \u00fcle Eesti.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3609058h51dft24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu. Huko Aasp\u00f5llu ja Rainer Rohtla Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n