![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3609343h59d4t24.jpg\"\/)
“Tagatoad” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\nViimased paar n\u00e4dalat on rahvusvaheliste filmiv\u00e4ljaannete t\u00e4helepanu p\u00f5hiliselt \u00fchel teemal: korraga on p\u00fc\u00fcnele roninud kaks noort re\u017eiss\u00f6\u00f6ri, m\u00f5lemad varem tegutsenud eelk\u00f5ige Youtube’is, aga n\u00fc\u00fcd on oma t\u00e4ispikkade deb\u00fc\u00fctidega ukse sellise pauguga lahti l\u00f6\u00f6nud, et suure filmit\u00f6\u00f6stuse mudelid, reeglid ja t\u00f5ekspidamised on k\u00f5ikuma l\u00f6\u00f6nud. Jutt k\u00e4ib 20aastasest Kane Parsonsist, kes arendas oma teismelisena alustatud “Tagatubade” l\u00fchifilmide kontseptsiooni n\u00fc\u00fcd suuremasse mastaapi, ning 26aastasest Curry Barkerist, kellest \u00f5udusringkondades on r\u00e4\u00e4gitud v\u00e4iksemate katsetuste p\u00f5hjal ka varem, aga n\u00fc\u00fcd on ta tekitanud oma v\u00e4rske linalooga “Sundm\u00f5te” sellise lainetuse, et n\u00e4dalase etteteatamisega lisandus see ka meie kodumaisesse levikalendrisse.<\/p>\n
P\u00f5nev on seejuures, et “Sundm\u00f5te” ei ole valminud koost\u00f6\u00f6s m\u00f5ne suure stuudioga \u2013 t\u00f5si, levitajana on paadis aastak\u00fcmneid tegutsenud Focus Features \u2013, vaid projekti l\u00fckkas k\u00e4ima Tea Shop Productions, kes varem on tootnud juhuslikke B-filme ja k\u00f5igest paar tugevamat asja (“Kukkumine”, “Surfar”1). Meister-\u017eanriprodutsent Jason Blum, kes on samuti projektiga seotud, h\u00fcppas paati alles mullu p\u00e4rast esilinastust Toronto filmifestivalil. See-eest “Tagatoad” on valminud koos A24ga, kes on juba \u00fcle k\u00fcmne aasta esitlenud Ameerika huvitavamaid filmiallhoovusi ning kellel on roll kanda ka \u00f5udusfilmi \u00fcmberm\u00f5testamise juures. Just t\u00e4nu neile on tuule tiibadesse saanud nii Ari Aster (“Jaanip\u00e4ev”, “P\u00e4rilik”2), Robert Eggers (“N\u00f5id”, “Tuletorn”3) kui ka Jane Schoenbrun (“Ma n\u00e4gin teleka kuma”4), enamgi veel, v\u00f5ib v\u00e4ita, et just nemad andsid esimesena v\u00f5imaluse sisuloojatele, kui m\u00f5ni aasta tagasi tulid oma deb\u00fc\u00fcdiga “R\u00e4\u00e4gi minuga”5\u00a0v\u00e4lja vennad Philippoud.<\/p>\n
Trend “\u00fchismeediast kinolinale” on tegelikult veel laiem, sest juba k\u00fcmmekond aastat tagasi n\u00e4gime, kuidas varem kodus DIY-\u00f5uduslugusid teinud David F. Sandberg sai jala filmit\u00f6\u00f6stuse ukse vahele, n\u00fc\u00fcd leiame tema filmograafiast sellised t\u00f6\u00f6d nagu “Tuled kustu”, “Shazam” ja “\u00d5uduste \u00f6\u00f6”6. Ka sellest aastast on \u00fcks huvitav, isegi m\u00f5neti ano\u00admaalne n\u00e4ide: pea 40 miljoni j\u00e4lgijaga juutuuber Markiplier kraapis kokku umbes neli miljonit dollarit isiklikku raha ja tegi sama pealkirjaga videom\u00e4ngust inspireeritud \u00f5udusfilmi “Raudkops”7, mis j\u00f5udis piiratud linastustega ka Eesti kinodesse. \u00dcle kahe tunni pikkune teos logiseb k\u00fcll igast otsast, aga fenomenina on see huvitav. Lisaks rekordile, et ekraanil on kasutatud rohkem kunstverd kui \u00fcheski filmis enne seda, kinnitas see, et eikuskilt v\u00f5ib tulla \u00fcks t\u00fc\u00fcp, oma k\u00e4e peal asja \u00e4ra teha ning koguda maailmas \u00fcle 50 miljoni dollari kassatulu.<\/p>\n
Universaalne ebamugavus<\/p>\n
M\u00f5neti ebaproportsionaalne t\u00e4helepanu on l\u00e4inud sellele, et “Tagatubade” re\u017eiss\u00f6\u00f6r Kane Parsons on vaid 20aastane, aga \u00f5nneks on siin-seal meelde tuletatud, et n\u00e4iteks Saim Raimi oli “Elavate surnute”8\u00a0lavastamise ajal 21aastane. Kui aga tahta vanusesse kinni j\u00e4\u00e4da, siis ehk t\u00f5esti v\u00e4\u00e4rib m\u00e4rkimist, et Parsonsi praegune m\u00fcstilis-unen\u00e4oline filmireaalsus sai alguse juba umbes neli aastat tagasi, kui valmisid esimesed sama pealkirjaga l\u00fchifilmid, k\u00f5ige varasemal on praeguseks \u00fcle 80 miljoni vaatamise. Neid saatis suur t\u00e4helepanu mitte ainult veebimaailmas, vaid ka Apple TV+ menusarja “H\u00fcvitis”9\u00a0autor Dan Erickson on tunnistanud, et sai just Parsonsi teismelisena tehtud filmikestest inspiratsiooni.<\/p>\n
“Tagatoad” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
Tegelikult l\u00e4hevad “Tagatubade” juured veel kaugemale: Parsonsi k\u00f5he n\u00e4gemus kummalisest ruumir\u00e4gastikust, mis peegeldab seal eksleva inimese alateadvuse tumedaid nurgataguseid, hakkas v\u00f5rsuma hoopis foorumiplatvormil 4chan, kuhu hakati eelmisel k\u00fcmnendil postitama pilte k\u00f5hedana m\u00f5juvatest ruumidest. Kiirelt kogus see trend sadu tuhandeid j\u00e4lgijaid, v\u00f5ib \u00f6elda, et tekkis omamoodi Backrooms-liikumine. Tihti k\u00e4is sinna juurde ka m\u00f5iste\u00a0noclip\u00a0ehk olukord, kui sa v\u00e4ljud videom\u00e4ngu ettem\u00e4\u00e4ratud piiridest ja satud kohta, kuhu sul ei peaks ligip\u00e4\u00e4su olema. Ei ole vaja liiga palju pingutada, et n\u00e4ha ka sensatsioonilise Slendermani m\u00f5ju: tagatubades liigub samuti tihti ringi m\u00fcstiline v\u00e4ljaveninud j\u00e4semetega tume kuju.<\/p>\n
L\u00f5putuna n\u00e4iv t\u00e4henduste tausts\u00fcsteem v\u00f5ib luua kahtluse, et Kane Parsons purjetab juba eksisteeriva \u00f6kos\u00fcsteemi tuules, tema t\u00e4ispikk deb\u00fc\u00fct aga ei tekita kordagi kahtlust, et tegu pole selge visiooniga lavastajaga. Tugeva vundamendi laob juba see, et olematu eelarvega suutis ta teismelisena luua oma l\u00fchifilmides veenvalt ebamugava maailma, n\u00fc\u00fcd oli tal kasutada umbes kolmemiljoniline eelarve, millest ta on maksimumi viimseni v\u00e4lja pigistanud.<\/p>\n
Projekt on t\u00e4is k\u00f5ikv\u00f5imalikke viiteid popkultuurile. Kanada kultusklassiku “Kuup”10\u00a0motiive v\u00f5ib siin-seal aimata, ka davidlynchilik \u00fcrgessents on \u00f5rna katteloorina peale laotatud. Eriti tugevalt on “Tagatoad” aga m\u00f5jutatud videom\u00e4ngudest. V\u00f5tame n\u00e4iteks Soome stuudio Remedy Entertaiment 2019. aastal valminud m\u00e4ngu “Control”, kus pidevalt muunduvas h\u00fcljatud kontorihoones avaneb uks teise dimensiooni, re\u017eiss\u00f6\u00f6r on v\u00e4lja toonud ka 2007. aastal valminud m\u00e4ngu “Portal”, mille d\u00fcnaamilist ruumiloogikat v\u00f5ib ka tema linaloos n\u00e4ha. Ka mullu Eesti levist kiirelt l\u00e4bi jooksnud, aga alles t\u00e4navu laias maailmas t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud sama pealkirjaga videom\u00e4ngul p\u00f5hinev “Exit 8″11, kus l\u00f5putuna n\u00e4ivast koridorist v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su otsitakse, vajutab samu nuppe.<\/p>\n
Seejuures on keeruline m\u00e4\u00e4rata filmi \u017eanri. Lugu sellest, kuidas oma eluga ummikusse jooksnud m\u00f6\u00f6blipoe m\u00fc\u00fcja loodab terapeudi abiga uuesti ree peale saada, aga peab pahaaimamatult oma sisedeemonitele veel l\u00e4hemalt otsa vaatama, ehitab ps\u00fchholoogilise trilleri raamistiku, paraku ei ole see keskne telg \u00fcks filmi suuremaid voorusi, sest midagi \u00fclem\u00e4\u00e4ra s\u00fcgavat ega originaalset selles osas \u00f6elda ei suudetagi. Ikka ja j\u00e4lle tabasin end t\u00f5mbamas seost Kubricku k\u00f5heklassikuga “Hiilgus”12, kus samad motiivid l\u00f5ikasid k\u00f5vasti s\u00fcgavamalt, \u00f5nneks aga suudetakse “Tagatubades” ka kaugemale vaadata. Ideed asetatakse ajakajalisse mulda, kust hakkavad v\u00f5rsuma s\u00fcgavamad ja universaalsemad t\u00e4hendused.<\/p>\n
Pean silmas seda, et ehk on tegu esimese t\u00f5esti \u00f5nnestunud ekraniseeringuga tehisaruj\u00e4rgsest maailmast. Jajah, Spike Jonze’i “Temake” v\u00f5i Drew Hancocki “Kaaslane”13\u00a0on toredad filmid, kuid ajal, kui keelemudelid arenevad mitte enam n\u00e4dalate-p\u00e4evade, vaid tundidega, m\u00f5juvad need koomilise anakronismina. Kane Parsons seevastu m\u00f5istab, kuidas \u00f5\u00f5vaorust tiine imaginaarne maailm pressib v\u00e4gisi sisse ka meie reaalsuse pragudest, kuni nende eristamine osutub v\u00f5imatuks. Eksimine ei ole enam inimlik, vaid sellest saab s\u00fcsteemiviga. Minevik ei t\u00e4henda m\u00e4lestusi, vaid viitab lihtsalt suuremale infopagasile. “Tagatoad” j\u00e4tab k\u00f5ige hirmutavamad k\u00fcsimused otses\u00f5nu esitamata, kuid need hiilivad salakavalalt ikkagi ligi ja j\u00e4\u00e4vad p\u00e4rast vaatamist pikaks ajaks painama.<\/p>\n
Selle universaalse ebamugavustunde joonib alla l\u00f5putiitrite taustaks k\u00f5lav uue plaadi lugu \u0161oti elektroonikalegendilt Boards of Canada, kes on muusikas juba mituk\u00fcmmend aastat s\u00e4mplite ja\u00a0dark ambient’i abil kiskunud eest reaalsuse pahupoolt varjavad kardinad. Imeline kirss Parsonsi tordile.<\/p>\n
Armastus on see?<\/p>\n
Parafraas Richard Curtise armastatud-vihatud j\u00f5ulufilmist “Armastus on see”14\u00a0hakkas mind Curry Barkeri “Sundm\u00f5tet” vaadates j\u00e4rjekindlalt kummitama. See v\u00f5ib n\u00e4ida juhuslik, kuid tema v\u00e4rske, vaid napilt miljonidollarise eelarvega linalugu tegeleb \u00f5\u00f5va k\u00f5rval sama palju ka \u00fche paarisuhte lahti harutamisega. Sarnased k\u00fcsimused on teda huvitanud juba varem: oma tugevas l\u00fchifilmis “Tool”15, millega ta “Tagatubade” produtsentide t\u00e4helepanu p\u00e4lvis, kompas ta juba neid motiive. Kui “Tagatoad” hakkas aga arenema v\u00e4ga veidras kohas, k\u00fcll selgelt aimatavate m\u00f5jutustega, kuid \u00f5uduskli\u0161eedest osavalt m\u00f6\u00f6da laveerides, siis “Sundm\u00f5tte” voorus on see, et selles filmis ei ole midagi \u00fclem\u00e4\u00e4ra erilist, aga Curry Barker oskab suure \u017eanrif\u00e4nnina lihtsalt, osalt isegi naiivselt skemaatilise loo lihtsuse kasuks t\u00f6\u00f6le panna.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3609346h4705t24.jpg\"\/)
“Sundm\u00f5te” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
Mingilt \u00fcleolevalt positsioonilt vaadates v\u00f5iks Barkerit s\u00fc\u00fcdistada isegi\u00a0incel-kultuuri pooldamises: tema linaloo peakangelane Bear (Michael Johnston) soovib hea s\u00f5bra Nikkiga (Inde Navarrette) romantilist suhet arendada, kuid ei julge esimest sammu teha. L\u00f5puks v\u00f5tab ta appi esoteerikapoest leitud v\u00f5luvitsakese, mis t\u00e4idab \u00fche soovi. Ehk siis kohtuvad klassikaline romkom ja muinasjutt. Manosf\u00e4\u00e4ri varju ei tasu aga “Sundm\u00f5tte” kohalt otsida, pigem on see halastamatu sissevaade Tinderi-j\u00e4rgse ajastu suhtekultuuri paradoksidesse, kus parasotsiaalsete suhete m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ris tuleb \u00fcmber defineerida v\u00f5i taasluua paarid\u00fcnaamika alused. Sarnaselt Parsonsiga on ka Barkeril terav r\u00f6ntgenpilk, millega ta suudab n\u00e4ha kaugemale t\u00fc\u00fcpmotiividest ning tajuda ka neid tasasemaid varjatud hoovusi, mis meie kaasaega iseloomustavad.<\/p>\n
Ebamugavad k\u00fcsimused sellest, kas me tahame endale k\u00f5rvale inimest oma murede ja r\u00f5\u00f5mude, vigade ja erimeelsusega v\u00f5i mudeldatud ideaalkaaslast, on heidetud provokatiivsesse keha\u00f5uduse\u00adkokteili, mis tuletab tahes-tahtmata meelde m\u00f6\u00f6dunud aasta \u00fcht tugevamat \u017eanrifilmi “\u00dcheskoos”16, kus samamoodi kasutatakse nutikalt praktilisi efekte, et l\u00e4bi valgustada karidele jooksnud suhe. Ka visuaalselt kasutavad filmid sarnaseid motiive: m\u00f5lemat katab kummaline seepiafilter, raske on \u00f6elda, kas see viitab Instagrami algusaegade oran\u017eikaskollakale kirkale p\u00e4ikeseloojangu meeleolule v\u00f5i m\u00e4rkamatult taustal purevale roostele. Hoolimata kaasajateemadest kuulub “Sundm\u00f5tte” visuaalne maailm hoopis 1970ndate l\u00f5ppu v\u00f5i 1980ndate algusse, aegruumilise ebak\u00f5laga m\u00e4ngitakse ekraanil m\u00f5nuga, sellest saab, keel p\u00f5ses, ood \u00f5uduse kuldajale.<\/p>\n
Intervjuudest on samuti n\u00e4ha, et Curry Barker on uhkusega filminohik ning just seesama kirg kannab ka tema t\u00e4ispikka deb\u00fc\u00fcti: piiratud tingimustes on ta kokku pannud t\u00e4isverelise popkornifilmi, mis liigutab ja \u0161okeerib nii kalestunud \u00f5udushunte kui ka kerget reede\u00f5htust meelelahutust otsivaid vaatajaid. Lisaks sellele on filmi trump ka seni v\u00e4heolulistes projektides \u00fcles astunud Inde Navarrette, kes oma grimassitava ja parimas m\u00f5ttes f\u00fc\u00fcsilise rolliga on ilmselt p\u00e4lvinud veel m\u00f5negi re\u017eiss\u00f6\u00f6ri t\u00e4helepanu.<\/p>\n
V\u00f5imalik, et aasta-paari p\u00e4rast meenutame “Sundm\u00f5tet” eelk\u00f5ige filmit\u00f6\u00f6stuse uue ajaj\u00e4rgu ja uue p\u00f5neva tegija karj\u00e4\u00e4ri katal\u00fcsaatorina, kuid see on kahtlemata lipukiri lavastajatele \u00fcle maailma: alati pole vaja suurt eelarvet, et unistused teoks teha ja teenida maailmas m\u00f5ne n\u00e4dalaga \u00fcle 150 miljoni dollari.<\/p>\n
Unustatud vana pole alati uus<\/p>\n
Kui juutuuberid on valmis m\u00e4gesid paigast liigutama, siis \u00f5uduse lippu hoiavad k\u00f5rgel ka pikema kogemusega loojad. V\u00e4rskelt alustas kinoteed Norra lavastaja Andr\u00e9 \u00d8vredali “Reisija”, ent kui “Sundm\u00f5te” ja “Tagatoad” m\u00f5istsid, et targem on teha ja \u00f6elda v\u00e4hem, ja vaataja on piisavalt nutikas, et otsad ise kokku viia, siis norralane tulistab sellega endale alal\u00f5pmata jalga. Momendid, mil vaataja \u00fcmber tekib vaakum \u2013 nii info kui ka atmosf\u00e4\u00e4ri poolest \u2013, toimivad siiralt k\u00f5hedana, aga autor ei usalda meid piisavalt ja edasi galopeeritakse tuhatnelja n\u00f5idade, needuste ja loitsude \u00fcleekspluateeritud m\u00e4dasohu.<\/p>\n
Suund on tal igatahes \u00f5ige: \u00d8vredal v\u00f5tab algosadeks lahti Ameerika teekonnafilmi\u00a0m\u00fctoloogia. Kontrakultuuri piiritu vabaduse idee asemele asetab ta l\u00f5putuna n\u00e4iva l\u00f5ksu: me s\u00f5idame k\u00fcll edasi, aga \u00e4kki tuleb miski meiega alati kaasa, \u00fckspuha, kui kaugele p\u00f5geneme.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3609349h116dt24.jpg\"\/)
“Reisija” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
Paarike m\u00fc\u00fcb oma korteri maha ja otsustab kolida vagunelamusse, kahjuks puruneb id\u00fcll \u00fcsna kiiresti. See on v\u00e4rskendav vaatenurk ja parimatel hetkedel ka tabatakse m\u00e4rki, aga paraku j\u00e4\u00e4dakse aeg-ajalt tehnilisse ummikusse \u2013 k\u00fcll on operaatorit\u00f6\u00f6 lohakav\u00f5itu ja \u00fclem\u00e4\u00e4ra vembutav, k\u00fcll n\u00e4evad eriefektid v\u00e4lja nagu 2005. aastal otse toidupoe filmiriiulile potsatanud r\u00e4mpsk\u00f5hedikus. \u00d5nneks tasakaalustavad seda paar ootamatult nutikat v\u00f5ttepaika ja eikuskilt tulevat ehmatavat v\u00f5tet. Noh, projektoriga filmi\u00f5htu pimedas metsas ei ole mulle ka varem romantilisena m\u00f5junud, n\u00fc\u00fcd olen aga veendunud, et ei v\u00f5ta seda kunagi plaani.<\/p>\n
Muidugi on hea meel, et norralasest lavastaja on v\u00e4hehaaval \u017eanrilavastajate ladvikusse roninud, kuid ehk on talle meeltm\u00f6\u00f6da olnud lopsaka, pillava ja k\u00f5ike otse \u00fctleva \u00f5uduse aeg lihtsalt otsakorral? Kui ta alustas karj\u00e4\u00e4ri nutika\u00a0found-footage-paroodiaga “Trollik\u00fctt”17, siis tema eelmine linalugu “Demeteri viimane merereis”18, \u00fcks viimase aja ebavajalikumaid Dracula ekraniseeringuid, kinnitas, et ta ei ole mitte niiv\u00f5rd uuendaja, vaid klassikutele truu, seda nii algmaterjali kui ka l\u00e4henemise poolest. Ka “Reisija” puhul ei suuda ta potentsiaali realiseerida, sest komistab \u017eanrimaailmas levinud auku: hambad ristis \u00fcritatakse vaatajat hirmutada, joonistatakse kollile h\u00e4sti kuri n\u00e4gu ette, aga selle k\u00e4igus l\u00e4heb meelest, et pikaajalisema toime jaoks oleks sinna taustale vaja ka midagi muud kui lihtsalt nurga tagant v\u00e4lja kargavat peletist.<\/p>\n
Lootust ei tasu kaotada, sest v\u00e4ga tugev \u00f5udusfilmi aasta on veel ees: Cannes’is v\u00e4lja tulnud “Victoria ajastu ps\u00fchho” ja “Tiinerite seks ja surm Miasma suvelaagris”19\u00a0on juba k\u00f5vasti kiita saanud, aga ootamas on “Relvadega”20\u00a0Oscari nominatsiooni p\u00e4lvinud Zach Greggeri “Resident Evil” ning kroonijuveelina aasta l\u00f5pus Robert Eggersi “Werwulf”. Sellest reast praegu sisuloojaid ei leia, julgen aga panuseid teha, et stuudiote talendik\u00fctid kolavad juba otsiva pilguga Youtube’i s\u00fcgavustes ja neid vilju n\u00e4eme ilmselt m\u00f5ne aasta p\u00e4rast.<\/p>\n
Kas t\u00f5esti siis v\u00f5ivad kogenud meistrid jalga puhkama minna ning s\u00e4riseva entusiasmiga kollanokad haaravad juhtkangi enda k\u00e4tte? Ammendava vastuse andmiseks on andmekiht praegu veel liiga \u00f5huke, aga v\u00e4hemalt korraks pole kassahittide \u00fcmber sumbunud rahal\u00f5hna ja \u00f5hus on elektrit, mida seal juba m\u00f5nda aega pole olnud.<\/p>\n
1 “Fall”, Scott Mann 2022; “The Surfer”, Lorcan Finnegan, 2024.<\/p>\n
2 “Midsommar”, Ari Aster, 2019; “Hereditary”, Ari Aster, 2018.<\/p>\n
3 “The Witch”, Robert Eggers, 2015; “The Lighthouse”, Robert Eggers, 2019.<\/p>\n
4 “I Saw the TV Glow”, Jane Schoenbrun, 2024.<\/p>\n
5 “Talk to Me”, Danny ja Michael Philippou, 2022.<\/p>\n
6 “Lights Out”, David F. Sandberg, 2016; “Shazam”, David F. Sandberg, 2023; “Until Dawn”, David F. Sandberg, 2025.<\/p>\n
7 “Iron Lung”, Markiplier, 2025.<\/p>\n
8 “The Evil Dead”, Sam Raimi, 1981.<\/p>\n
9 “Severance”, Dan Erickson, 2022\u2013\u2026<\/p>\n
10 “Cube”, Vincenzo Natali, 1997.<\/p>\n
11 “Exit 8”, Genki Kawamura, 2025.<\/p>\n
12 “The Shining”, Stanley Kubrick, 1980.<\/p>\n
13 “Her”, Spike Jonze, 2013; “Companion”, Drew Hancock, 2025.<\/p>\n
14 “Love Actually”, Richard Curtis, 2003.<\/p>\n
15 “The Chair”, Curry Barker, 2023.<\/p>\n
16 “Together”, Michael Shanks, 2025.<\/p>\n
17 “Troll Hunter”, Andr\u00e9 \u00d8vredal, 2010.<\/p>\n
18 “The Last Voyage of the Demeter”, Andr\u00e9 \u00d8vredal, 2023.<\/p>\n
19 “Victorian Psycho”, Zachary Wigon, 2026; “Teenage Sex and Death at Camp Miasma”, Jane Schoenbrun, 2026.<\/p>\n
20 “Weapons”, Zach Cregger, 2025.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Viimased paar n\u00e4dalat on rahvusvaheliste filmiv\u00e4ljaannete t\u00e4helepanu p\u00f5hiliselt \u00fchel teemal: korraga on p\u00fc\u00fcnele roninud kaks noort re\u017eiss\u00f6\u00f6ri, m\u00f5lemad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":196744,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[82980,82602,26,27,82265,37,33,35,34,36,31,32,208,21,82979,82264,28,29,95,19,82978,82977,25,32279,1278,82266,82263,23,24,22,20,30,92,93,94,3025],"class_list":["post-196743","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-andre-ovredal","tag-backrooms","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-curry-barker","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-film","tag-headlines","tag-juutuuber","tag-kane-parsons","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-obsession","tag-passenger","tag-populaarseimad-lood","tag-reisija","tag-sirp","tag-sundmote","tag-tagatoad","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews","tag-youtube"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116701979340128473","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/196743","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=196743"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/196743\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/196744"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=196743"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=196743"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=196743"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}