{"id":196753,"date":"2026-06-06T07:38:13","date_gmt":"2026-06-06T07:38:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/196753\/"},"modified":"2026-06-06T07:38:13","modified_gmt":"2026-06-06T07:38:13","slug":"erkki-keldo-uleriigilise-planeeringu-eesmark-on-tugevdada-toimivad-kohti-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/196753\/","title":{"rendered":"Erkki Keldo: \u00fcleriigilise planeeringu eesm\u00e4rk on tugevdada toimivad kohti | Arvamus"},"content":{"rendered":"

\u00dcleriigilise planeeringu visioon n\u00e4eb aastal 2050 Eestis tugevaid keskusi, millele hoo andmine t\u00f5ukab tagant ka v\u00e4ikeasulate ja maakohtade arengut, kirjutab Erkki Keldo.<\/p>\n

Heast plaanist \u00fcksi ei ole kasu, kui seda ellu ei viida. Nii nenditi hiljuti \u00fcleriigilise planeeringu “Eesti 2050” avalikel aruteludel \u00fcle Eesti. Aruteludelt tagasiside saadud, j\u00e4tkame t\u00f6\u00f6ga, t\u00e4iendame planeeringut ja kavandame selle elluviimist. Eesti j\u00e4rgmise 25 aasta ruumiplaan hakkab juba j\u00e4rgmisel aastal \u00fchtlasema arengu h\u00fcvanguks t\u00f6\u00f6le.<\/p>\n

Kokku oleme planeeringule asutustelt ja eraisikutelt saanud ligi 750 ettepanekut riigikaitsest keskkonnani. See on sisuline info, mis suunab edasist t\u00f6\u00f6d. Vaatame esile t\u00f5stetud murekohad koos ministeeriumide, ekspertide, arhitektide, planeerijate, metsaomanike jt esindajatega \u00fcle.<\/p>\n

See mammutplaneering ei pane t\u00e4pselt paika, kuhu ehitatakse maja v\u00f5i rajatakse tee, vaid annab ruumilised arengusuunad ehk p\u00f5him\u00f5tted, mille j\u00e4rgi kavandada n\u00e4iteks teedeehitust, energiav\u00f5rku, elamuarendust, haridust jne.<\/p>\n

Planeerimise alused. Autor\/allikas: MKM<\/p>\n

N\u00e4iteks on kohaliku kultuurimaja detailplaneering ja ehituse lubamine t\u00e4ielikult koduvalla otsustada. Ent hoone asukohavalik ja seos \u00fcmbritsevaga v\u00f5iks l\u00e4htuda \u00fcleriigilise planeeringu sihist luua terviklik ja kvaliteetne ruum ning tihendada elukeskkonda.<\/p>\n

Eesm\u00e4rk on tugevdada olemasolevaid asulaid ja juba toimivad kohti, mitte soodustada uute tekkimist looduslike alade arvelt, kus pole teed, elektri\u00fchendust ega muud kaasnevat.<\/p>\n

Eesti asustus on mitmekesine ning igal k\u00fclal, alevikul, linnal on oma v\u00e4\u00e4rtus ja roll. Maal on loodusl\u00e4hedane elukeskkond, linnades rohkem teenuseid ning mitmekesisemad t\u00f6\u00f6v\u00f5imalused. Planeeringu visioon n\u00e4eb aastal 2050 Eestis tugevaid keskusi, millele hoo andmine t\u00f5ukab tagant ka v\u00e4ikeasulate ja maakohtade arengut.<\/p>\n

Planeeringule antud tagasisides toodi v\u00e4lja, et kui lahendus seab esiplaanile keskused, j\u00e4\u00e4b maaelu justkui vaeslapse rolli. Tegelikult on maapiirkondade t\u00e4htsus asustuses pigem kasvanud ning toome selle edaspidi planeeringus ka paremini esile. Nimelt moodustavad keskused ja \u00fcmbritsevad maapiirkonnad toimiva v\u00f5rgu, milles inimesel on k\u00f5ik eluks vajalik nagu t\u00f6\u00f6koht, teenused ja hea elukeskkond.<\/p>\n

Just selles peitub arengupotentsiaal. Ehkki praegu on j\u00f5ujooned ennek\u00f5ike Tallinna, Tartu ja P\u00e4rnu poole kaldu, ei ole Eesti vaid kolme linna riik. Panustades ajalooliselt kujunenud tugevatesse piirkonnakeskustesse, anname neile \u00fchelt poolt j\u00f5udu kasvada, teisalt ulatub m\u00f5ju ka l\u00e4hi\u00fcmbrusse ja tagamaale. Selleks on vaja toimivad \u00fchendusi ja teadlikult sihitud investeeringuid, et inimestel oleks Eestis p\u00e4riselt valik, kus elada ja t\u00f6\u00f6tada.<\/p>\n

Paljud laekunud ettepanekud n\u00f5uavad edasi mitme asutuse koos m\u00f5tlemist. Niisamuti vajab t\u00e4iendavat koosk\u00f5lastamist ja \u00fchist n\u00e4gemust kriitiline taristu, raudtee, sadamad v\u00f5i digiv\u00f5rk peavad ruumiliselt riigi julgeolekut toetama.<\/p>\n

Ettepanekud. Autor\/allikas: MKM<\/p>\n

Miks on vaja riigi ruumiarengut suunata? Sellep\u00e4rast, et Tallinn kasvab ja teised piirkonnad kahanevad. Kui me midagi ei tee, siis see s\u00fcveneb.<\/p>\n

Loomulikult ei lahenda \u00fcleriigiline planeering hoobilt k\u00f5iki muresid. Siiski on see vajalik, et proovida praeguseid trende aeglustada ja piirkondades elu s\u00e4iliks. Me ei saa suuremate linnade juurde kolimist \u00e4ra keelata, kuid saame Eesti inimesele pakkuda alternatiivi, p\u00f5hiteenused ja eneseteostamise v\u00f5imalused on aastal 2050 k\u00e4ttesaadavad ka maal elades.<\/p>\n

Lustiveres \u00fcles kasvanuna m\u00f5istan v\u00e4ga h\u00e4sti, kui oluline on, et hea elu ei s\u00f5ltuks ainult sellest, kus inimene elab. Igas Eesti nurgas peab olema v\u00f5imalik elada v\u00e4\u00e4rikalt, luua ja kasvatada peret, teha t\u00f6\u00f6d ja olla osa Eesti arengust.<\/p>\n

Iga piirkond saab ise palju \u00e4ra teha selleks, et toimivaks j\u00e4\u00e4da. Planeeringus on keskused eri tasemega, iga\u00fchel s\u00fcsteemis oma roll teenuste ja t\u00f6\u00f6kohtade pakkumisel.<\/p>\n

Arengut saavad eelk\u00f5ige vedada keskused ise. Suuremad keskused pealinna k\u00f5rval on regionaalsed- ja piirkondlikud linnad, kus on mitmekesised t\u00f6\u00f6kohad, head transpordi\u00fchendused, kohapealsed arendusorganisatsioonid ja tervishoiuasutused.<\/p>\n

V\u00e4ikekeskuste p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtus ja roll on planeeringu j\u00e4rgi hea elukeskkond ja transpordi\u00fchendused suurematesse linnadesse. Samal ajal peavad kohapeal s\u00e4ilima p\u00f5hiteenused ning selle eest tuleb hoolitseda iga\u00fchel endal. Kaardipilt kedagi p\u00e4riselus suuremaks ei tee.<\/p>\n

Planeeringu visioon: tugevate keskuste Eesti. Autor\/allikas: MKM<\/p>\n

Selleks, et elu edeneks ja eesm\u00e4rgid saaksid teoks, tuleb hoida plaanides kindlat sihti, samas olla v\u00f5imalustele avatud. \u00dcleriigiline planeering on siin abiks. Oleme planeeringu loomisega l\u00f5pusirgel ning k\u00f5igil on aeg n\u00e4ha kaardipildist kaugemale.<\/p>\n

L\u00f5plik lahendus peaks valmima selle aasta l\u00f5pus. Selle kehtestamine on aga alles algus. Juba praegu t\u00f6\u00f6tame paralleelselt elluviimiskava ja tulevase seire v\u00f5imalusega ning seome \u00fcleriigilise planeeringu riigi strateegilise juhtimise raamistikuga.<\/p>\n

See t\u00e4hendab, et dokumendi eesm\u00e4rkide t\u00e4itmist hakatakse teadlikult j\u00e4lgima ning vajadusel kohandama. Ruumiarengu puhul ei saa loota, et k\u00f5ik l\u00e4heb plaani j\u00e4rgi, oluline on v\u00f5ime muutustega kohaneda.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00dcleriigilise planeeringu visioon n\u00e4eb aastal 2050 Eestis tugevaid keskusi, millele hoo andmine t\u00f5ukab tagant ka v\u00e4ikeasulate ja maakohtade…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":196754,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[79712,26,27,11255,37,33,38905,35,2197,34,36,31,32,21,4080,28,29,4065,19,11254,25,82982,2130,249,23,24,22,82981,20,30],"class_list":["post-196753","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-asulad","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-detailplaneeringud","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-2050","tag-eesti-keel","tag-erkki-keldo","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kohalikud-omavalitsused","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-majandus-ja-kommunikatsiooniministeerium","tag-news","tag-planeeringud","tag-populaarseimad-lood","tag-ruumiareng","tag-tallinn","tag-tartu","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uleriigiline-planeering","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/196753","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=196753"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/196753\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/196754"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=196753"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=196753"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=196753"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}