See, et t\u00e4navu on hommikuste ja \u00f5htuste tipptundide ning keskp\u00e4evaste tundide elektrihinnas v\u00e4iksem vahe kui eelnevatel aastatel, n\u00e4itab eelk\u00f5ige elektrisalvestuse mahtude kasvu, mist\u00f5ttu taastuvenergia \u00fcletoodangut on turul v\u00e4hem.<\/p>\n
Elektri hind oli sel n\u00e4dalal Eestis p\u00e4evade v\u00f5rdluses ebastabiilne, ulatudes p\u00e4eva keskmisena esimesel kolmel n\u00e4dalap\u00e4eval \u00fcle 100 euro megavatt-tunnist ning langedes n\u00e4dala teises pooles pea igal p\u00e4eval alla 50 euro. P\u00fchap\u00e4eval on b\u00f6rsielektri hind Eestis keskmiselt 25 eurot megavatt-tunnist (2,5 senti kilovatt-tunnist).<\/p>\n
N\u00e4dal keskmisena on aga selle n\u00e4dala hind veidi enam kui kaks korda kallim eelmise n\u00e4dala hinnast. Peamiseks p\u00f5hjuseks on v\u00e4hesem tuul ja seega ka v\u00e4iksem tuuleenergia toodang.<\/p>\n
Enefiti juhatuse liige ja energiakaubanduse juht Tiit H\u00f5bej\u00f5gi \u00fctles ERR-ile, et kui m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal oli Baltimaade tuuleenergiatoodang m\u00f5nel p\u00e4eval \u00fcle 30 gigavatt-tunni, siis selle n\u00e4dala esimesel kolmel p\u00e4eval oli p\u00e4evane toodang ligikaudu k\u00fcmme korda v\u00e4iksem ehk umbes kolm gigavatt-tundi.<\/p>\n
Oma osa hinna kerkimisel on ka L\u00e4ti h\u00fcdroenergia v\u00e4henemisel kevadise perioodi taandudes: tippajal aitab h\u00fcdroenergia kompenseerida p\u00e4ikese- ja tuuleenergiatootmise madalhetki, suvel enam mitte. Seega tuleb nendel madalhetkedel ka suvisel perioodil toetuda fossiilenergiale.<\/p>\n
Fossiilenergia kasutamisel suveperioodil on aga see omap\u00e4ra, et kuiv\u00f5rd soojuselektrijaamade koormus on k\u00fctteperioodide l\u00f5pu t\u00f5ttu oluliselt langenud, siis l\u00fchiajalised k\u00e4ivitused toovad kaasa kevadega v\u00f5rreldes k\u00f5rgema hinna, m\u00e4rkis H\u00f5bej\u00f5gi.<\/p>\n
Kui panna kokku v\u00e4iksem tuuleenergia, samuti napim L\u00e4ti ja P\u00f5hjamaade h\u00fcdroenergia ning k\u00fctteperioodiga v\u00f5rreldes kallim fossiilenergia, ongi olemas praegused p\u00f5hjused, miks ka soojal ajal v\u00f5ib elektrihind h\u00fcpata tasemele, kus see on tavaliselt talvel.<\/p>\n
Salvestus v\u00e4hendab \u00fcletoodangut ja \u00fchtlustab p\u00e4evasisest hinda<\/p>\n
Hinnah\u00fcppeid ei suuda kompenseerida ka p\u00e4ikeseenergia, mida-aasta-aastalt lisaks Eestile ka L\u00e4tis-Leedus turule juurde tuleb. Mais, mis on ajalooliselt olnud \u00fcks tugevama p\u00e4ikesetoodanguga kuu, oli elektri hind Eestis keskmisena 60 eurot megavatt-tunnist. Juuni esimese n\u00e4dala keskmine on pea 78 eurot.<\/p>\n
H\u00f5bej\u00f5gi \u00fctles, et eelduste j\u00e4rgi on juunis p\u00e4ikeseelektri toodang maikuuga sarnasel tasemel v\u00f5i v\u00e4heneb v\u00e4iksel m\u00e4\u00e4ral.<\/p>\n
“Sellest hoolimata peaks juuni p\u00e4ikeseenergia toodang olema piisav, et p\u00e4evasisesed hinnad s\u00e4ilitaksid U-kujulise mustri: hinnad on k\u00f5rgemad ajal, mil p\u00e4ikesetootmine on madal, ja soodsamad v\u00f5i isegi nullil\u00e4hedased siis, kui p\u00e4ikeseenergiat on palju,” lausus ta.<\/p>\n
U-kujuline muster on aga t\u00e4navu lamedam kui eelmistel aastatel, mis t\u00e4hendab, et p\u00e4evased hinnad on \u00f5htustele ja hommikustele l\u00e4hemal. P\u00f5hjuseks on t\u00f5en\u00e4oliselt salvestumahtude lisandumine.<\/p>\n
“Hommikuste ja \u00f5htuste tippude ning keskp\u00e4evase madalseisu v\u00e4iksem erinevus peitub t\u00f5en\u00e4oliselt pidevalt suurenevas salvestusmahus. See, kui hinnad ei lange keskp\u00e4eval nulli, n\u00e4itab eelk\u00f5ige seda, et neil p\u00e4evadel ei teki elektris\u00fcsteemis \u00fcletootmist ehk olukorda, kus p\u00e4ikese- ja tuuleenergiatoodang \u00fcletab turul n\u00f5udlust,” lausus H\u00f5bej\u00f5gi.<\/p>\n