Tavap\u00e4raselt j\u00f5uab riigikohtusse suur hulk kohtuasju, millest saab teha j\u00e4reldusi selle kohta, mis k\u00fcsimused on \u00f5iguskorras aktuaalsed ja milles oleks vaja luua suuremat \u00f5igusselgust v\u00f5i k\u00f5rvaldada vastuolusid.<\/p>\n
Ilma k\u00f5hklusteta saab v\u00e4ita, et suur probleem meie \u00fchiskonnas seostub nende laenude ja j\u00e4relmaksudega, mille andmisel ei kontrollita laenusaaja maksev\u00f5imet v\u00f5i mida antakse liigkasuv\u00f5tjalikel tingimustel.<\/p>\n
Nii Eesti seaduste kui ka Euroopa Liidu \u00f5igusega on paika pandud, et kui inimene v\u00f5tab laenu v\u00f5i ostab midagi j\u00e4relmaksuga, peab laenuandja v\u00f5i kaupmees kontrollima, kas inimese varaline seis on selline, et ta j\u00f5uab laenu tagasi maksta ega lange v\u00f5laorjusesse. Selleks peab laenuandja v\u00f5i kaupmees kontrollima inimese sissetulekuid, vara olemasolu, kohustusi, kulusid ja tarbimisharjumusi. Samuti ei tohi laenuintress ega laenuga seotud kulud olla liiga suured.<\/p>\n
Kohtutesse j\u00f5udnud tsiviilasjadest saab j\u00e4reldada, et paljud laenuandjad laenuv\u00f5imekust ei kontrolli v\u00f5i annavad teadlikult laenu inimestele, kes on juba k\u00f5rvuni v\u00f5lgades. Paljud laenuandjad pakuvad laenu liigkasuv\u00f5tjalike intressidega v\u00f5i peidavad laenukulud osavalt muude kulude hulka \u00e4ra.<\/p>\n
Kuigi Euroopa Liidu \u00f5iguse kohaselt v\u00f5ivad liikmesriigid rakendada erinevaid meetmeid, et nimetatud rikkumisi v\u00e4ltida, on Eesti seadusandja pannud valdava osa liigkasuv\u00f5tjatega v\u00f5itlemise koormast kohtute \u00f5lule. Nimelt, kui laenu antakse laenuv\u00f5imetule inimesele v\u00f5i antakse laenu eba\u00f5iglaselt kallilt, on laenuandjal k\u00fcll \u00f5igus saada tagasi laenu p\u00f5hisumma, kuid intressi ja viivist v\u00f5ib laenuandja n\u00f5uda \u00fcksnes seaduses s\u00e4testatud m\u00e4\u00e4ras, mitte kokkulepitud ulatuses.<\/p>\n
Paljud laenuandjad ei too kohtusse p\u00f6\u00f6rdudes esile, et nad oleksid kontrollinud inimeste laenuv\u00f5imekust. Nad j\u00e4tavad mainimata asjaolud, mis viitavad laenu liigkasuv\u00f5tjalikkusele. Veelgi enam, paljudel juhtudel on kimpu j\u00e4\u00e4nud v\u00f5lgnikud andnud v\u00f5latunnistusi, milles nad tunnistavad laenuandja nimetatud k\u00f5ikv\u00f5imalikke v\u00f5lgasid ja need kujundatakse \u00fcmber \u00fcheks uueks v\u00f5laks ning kohtusse p\u00f6\u00f6rdutakse v\u00f5latunnistuse alusel, mille tekkimise asjaolud j\u00e4\u00e4vad segaseks.<\/p>\n
Kohus tohib aga rahuldada \u00fcksnes need hagid, mis on \u00f5iguslikult p\u00f5hjendatud. Seega peab kohus kontrollima, kas laenu anti inimesele, kellel oli v\u00f5imekus laen tagasi maksta ja ega laenuintress v\u00f5i laenuga kaasnevad muud kulud ei olnud lubamatult suured. V\u00f5latunnistuse puhul peavad kohtud tegema selgeks v\u00f5latunnistuses m\u00e4rgitud v\u00f5la kujunemise asjaolud ja hindama, ega \u00fckski algse v\u00f5la osa ei ole seadusvastane v\u00f5i ega laenuandja ei ole tagasi makstud summasid arvanud seadusvastaselt valede v\u00f5i olematute kohustuste katteks.<\/p>\n
Selle k\u00f5ige kontrollimiseks tuleb asja lahendaval kohtul teha v\u00e4ga palju t\u00f6\u00f6d. Seda kontrolli ei saa j\u00e4tta ka tegemata, sest kohus ei saa kummitemplina rahuldada k\u00f5iki esitatud n\u00f5udeid, kontrollimata nende seaduslikkust.<\/p>\n
Laenuv\u00f5imetutele inimestele laenude andmise ja liigkasuv\u00f5tjalike laenude probleem on viimasel k\u00fcmnendil oluliselt suurenenud. Elektrooniliste kanalite t\u00f5ttu on laenude ja j\u00e4relmaksude v\u00f5tmine muudetud v\u00e4ga lihtsaks. Tihti ei tegele laenuv\u00f5tjaga inimene, vaid \u00fcksnes arvuti.<\/p>\n
Paljud laenuandjad on kogenud seda, et nad v\u00f5ivadki anda ennast l\u00f5hki laenanud inimestele liigkasuv\u00f5tjalikke laene, sest paljudel juhtudel on selliseid laene v\u00f5tvad inimesed sedav\u00f5rd heitunud, et nad kohtule ei vasta ja kohtud on varem teinud ka palju tagaseljaotsuseid ja maksek\u00e4ske.<\/p>\n
Kui 15\u201320 aastat tagasi oli kuritarvitusi oluliselt v\u00e4hem, siis praegu ei saa enam senise praktikaga j\u00e4tkata.<\/p>\n
Siinkohal tuleb kutsuda seadusandjat \u00fcles seadusi muutma selliselt, et maksek\u00e4su kiirmenetluses, kus kohtunikuabi ei saa sisuliselt vastutustundliku laenamise p\u00f5him\u00f5tte j\u00e4rgimist ega lubatud krediidi kulukuse m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgimist kontrollida, ei saaks n\u00f5uda enamat, kui \u00fcksnes v\u00f5lgu olevat laenu p\u00f5hisummat ja seadusj\u00e4rgset intressi ning viivist.<\/p>\n
Samas tuleb tegeleda ka nende maksek\u00e4skude ja tagaseljaotsustega, mis on tehtud varem ja mille puhul ei ole seadusega n\u00f5utud k\u00fcsimusi kontrollitud. Kui selliste lahenditega minnakse kohtut\u00e4ituri juurde selleks, et v\u00f5lgnikult raha k\u00e4tte saada, peab olema v\u00f5lgnikul v\u00f5imalik ebaseaduslike n\u00f5uete sissen\u00f5udmist v\u00e4ltida. Samuti tuleb seadusandjal rakendada ka muid meetmeid, et lubamatut laenuandmist ohjeldada (turuj\u00e4relevalve, trahvid, tegevuse keelamine jne).<\/p>\n
Seadusandjale saab soovitada veel seda, et seadusi tuleks muuta \u00fcksnes niipalju, kui h\u00e4davajalik. Kui seadus enam-v\u00e4hem toimib, siis tuleks hoiduda selle paremaks tegemisest. See, kui praegu koostataks m\u00f5nev\u00f5rra parem seadus, ei ole veel p\u00f5hjus, et seadust muuta. \u00d5iguskorra stabiilsus, \u00f5igusselgus ja \u00f5iguskindlus on v\u00e4\u00e4rtused omaette.<\/p>\n
“On v\u00e4ga oluline, et iga seadusemuudatuse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks, koosk\u00f5lastamiseks ja l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiseks v\u00f5etakse vajalik aeg.”<\/p>\n
Juhul, kui seadust siiski muudetakse, tuleks alati l\u00e4bi m\u00f5elda ka seaduse rakenduss\u00e4tted. Kui seadusemuudatused puudutavad eksisteerivate \u00f5igussuhete muutmist, ei tohiks \u00fckski muudatus j\u00f5ustuda ilma rakenduss\u00e4teteta. On v\u00e4ga oluline, et iga seadusemuudatuse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks, koosk\u00f5lastamiseks ja l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiseks v\u00f5etakse vajalik aeg.<\/p>\n
Seaduseeln\u00f5ude menetlemisega kiirustamist ei \u00f5igusta see, et valimised l\u00e4henevad ja muidu ei j\u00f5ua eeln\u00f5u vastu v\u00f5tta. Seadus ei ole mitte ainult Riigi Teatajas avaldatud tekst, vaid \u00fchiskonna kokkulepe, mida inimesed peavad aktsepteerima ja teadvustama. Kui seadusemuudatusi tuleb v\u00e4ga palju ja nii kiiresti, et \u00f5iguse rakendajad ei j\u00f5ua j\u00e4rge pidada, siis ei ole vahet, kas seadust muudeti v\u00f5i mitte.<\/p>\n
Suundumused 2025. aastal riigikohtusse j\u00f5udnud tsiviilasjades<\/p>\n
\u00dcks olulisematest riigikohtu tsiviilkolleegiumi \u00fclesannetest on tsiviilkohtumenetluse valdkonnas kohtupraktika \u00fchtlustamine ja praktika ennustatavusele kaasaaitamine. 2025. aastal riigikohtusse j\u00f5udnud tsiviilasjadele tuginedes saab esile tuua j\u00e4rgmised suundumused.<\/p>\n
J\u00e4tkuvalt j\u00f5uab kohtutesse m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsel hulgal korteriomandiga seotud vaidlusi. \u00dchelt poolt on see tingitud asjaolust, et Eestis on v\u00e4ga palju korteriomandeid ja kortermajades elamisega kaasnevad paratamatult ka vaidlused. Korteriomandite kohta kerkivad ka v\u00e4ga mitmed keerulised \u00f5iguslikud k\u00fcsimused, mis v\u00e4\u00e4rivad riigikohtu lahendust.<\/p>\n
Riigikohus on teinud k\u00fcmneid korteriomandit puudutavaid lahendeid, kuid keerulisi k\u00fcsimusi \u00fcha lisandub ja nende l\u00f5ppu veel ei paista. Nii pidi riigikohus 2025. aastal n\u00e4iteks otsustama, kas \u00fchel korteriomanikul, kes ilma teistega l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kimata hakkab maja katust parandama, on \u00f5igus n\u00f5uda teistelt selle eest h\u00fcvitist.1<\/p>\n
Teise n\u00e4itena, kus korteriomandi\u00f5igus sai selgemaks, v\u00f5ib tuua asja, kus arendaja ehitatud majal ilmnesid puudused ja lahendada tuli k\u00fcsimus, kas iga korteriomanik, kellel on ehituspraagi t\u00f5ttu \u00f5igus midagi n\u00f5uda, otsustab ise, kas ta n\u00f5uab ja mida ta n\u00f5uab, v\u00f5i peavad korteriomanikud tegutsema selles olukorras korteri\u00fchistu kaudu ja kas korteri\u00fchistu saab korteriomanike eest arendaja v\u00f5i m\u00f5ne muu remondiettev\u00f5tjaga vaidlusi pidada.2<\/p>\n
Palju selgemaks sai korteriomanike jaoks ka see, kas ja kuidas saab kortermajas lokaalk\u00fcttelt kaugk\u00fcttele \u00fcle minna.3<\/p>\n
Suuremat selgust kohtupraktika abil vajavad need suhted, kus inimesed ei ole abiellunud, kuid elavad koos ja muretsevad \u00fchiselt m\u00f5lema poole vara eest n\u00e4iteks kinnisasja v\u00f5i muu olulise v\u00e4\u00e4rtusega varaeseme. Selle kohta on riigikohus juba ammu \u00f6elnud, et mitteabielulise kooselu puhul on v\u00f5imalik analoogia korras kohaldada seltsingu likvideerimise s\u00e4tteid.4 Seda siiski \u00fcksnes teatud kitsendavatel juhtudel.<\/p>\n
Elu on n\u00e4idanud, et sellest, kui inimesed elavad koos ja soetavad kummagi vara arvel uut vara, tekivad \u00fcha uued probleemid. Neid on v\u00f5imalik lahendada eelk\u00f5ige kohtupraktika abil ja selguse loomine seisab kohtutel alles ees.<\/p>\n
\u00dcks suurem grupp vaidlusi, mis tsiviilkohtutesse j\u00f5uab, puudutab kinnisasjale juurdep\u00e4\u00e4su m\u00e4\u00e4ramist. \u00dcldiselt tunnustatud p\u00f5him\u00f5tte kohaselt peab igal kinnisasjal olema juurdep\u00e4\u00e4s avalikult kasutatavale teele. Kui juurdep\u00e4\u00e4s puudub, saab p\u00f6\u00f6rduda juurdep\u00e4\u00e4su m\u00e4\u00e4ramiseks kohtu poole. Seadus n\u00e4eb ette, et juurdep\u00e4\u00e4su m\u00e4\u00e4ramisel tuleb m\u00e4\u00e4rata ka juurdep\u00e4\u00e4sutasu.<\/p>\n
Viimasel ajal on teravalt esile tulnud vajadus luua selgemad p\u00f5him\u00f5tted tasu suuruse m\u00e4\u00e4ramiseks. Juurdep\u00e4\u00e4sudest tulenevad negatiivsed m\u00f5jud koormatud kinnisasjale v\u00f5ivad olla v\u00e4ga erinevad. Seet\u00f5ttu ei saa rakendada juurdep\u00e4\u00e4sutasu suuruse m\u00e4\u00e4ramisel n-\u00f6 kirvemeetodit. T\u00e4psemad kriteeriumid on h\u00e4davajalikud. Juurdep\u00e4\u00e4sutasu puudutavates k\u00fcsimustes l\u00f5i riigikohus aasta l\u00f5pus olulist selgust.5<\/p>\n
Nii nagu igal aastal, nii ka 2025. aastal j\u00f5udis riigikohtusse suur hulk lapsevanemate vahelisi vaidlusi, kus vanemad vaidlevad lapse hooldus\u00f5iguse v\u00f5i suhtluskorra \u00fcle. Paljude vaidluste puhul ei seisne vaidluste keerukus mitte niiv\u00f5rd \u00f5iguslikes k\u00fcsimustes, kuiv\u00f5rd elulistes probleemides.<\/p>\n
Lapsele parima lahenduse leidmine v\u00f5ib olla p\u00e4ris keeruline. Eluliste probleemide k\u00f5rval tuli riigikohtul siiski lahendada k\u00fcsimus sellest, kuidas tuleb hooldus\u00f5iguse ja suhtluskorra lahendeid sundkorras t\u00e4ita. Varem, kui \u00fcks vanem kohtulahendit vabatahtlikult ei t\u00e4itnud, tuli l\u00e4bida enne t\u00e4ituri poole p\u00f6\u00f6rdumist kohustuslik lepitusmenetlus.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd muutis riigikogu seadust ja j\u00e4ttis kohustusliku lepitusmenetluse n\u00f5ude seadusest v\u00e4lja. Kuidas uus kord praktikas rakendub, j\u00e4i riigikohtu lahendada.6<\/p>\n
Lisaks hooldus\u00f5iguse k\u00fcsimustele saabub riigikohtusse igal aastal m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne hulk elatise vaidlusi. M\u00f5ni aasta tagasi reformis riigikogu elatist s\u00e4testavat seadust. Reformi tagaj\u00e4rjel tekkis aga hulk k\u00fcsimusi, millele tuleb leida vastused kohtupraktikas. Riigikohus saab sellega tegeleda kindlasti ka j\u00e4rgnevatel aastatel. 2025. aastal selgitas riigikohus, kuidas m\u00f5jutab elatisen\u00f5uet see, kui vanem suhtleb lapsega oluliselt v\u00e4hem, kui suhtluskord ette n\u00e4eb, v\u00f5i kui vanem rikub suhtluskorra m\u00e4\u00e4rust.7<\/p>\n
Igal aastal tegeleb riigikohtu tsiviilkolleegium ka mitmete oluliste kohtumenetluse reeglite selgitamisega. Nii l\u00f5i riigikohtu tsiviilkolleegium 2025. aastal selgust selles, mida peab kohus kontrollima, kui annab esialgset \u00f5iguskaitset8, kuidas tuleb kohtul tegutseda siis, kui apellatsioonkaebuse esitamise t\u00e4htaeg on m\u00f6\u00f6da lastud9, kuidas saab menetlusosaline, kelle kulude katteks on kohtu kontole makstud tagatis, oma n\u00f5uded tagatise arvel rahuldada10 v\u00f5i kelle suhtes kehtib kohtulahend ettev\u00f5tte \u00fclemineku korral11.<\/p>\n
Praktikas esineb \u00fcha sagedamini olukordi, kus n\u00e4iteks hageja tahab saada kostjalt asja omandit, kuid ta ei ole veel asja eest raha maksnud. Kui kohtumenetluse tulemusena selgub, et hagejal on \u00f5igus kostjalt asja n\u00f5uda, v\u00f5ib ta selle saada \u00fcksnes raha maksmise vastu. Riigikohus selgitas, kuidas korraldada nii, et hageja saaks asja ja kostja ei j\u00e4\u00e4ks rahast ilma.12<\/p>\n
V\u00e4ga paljud Eesti inimesed ei ole auto omanikud, vaid liisivad s\u00f5idukit. Kuidas saab aga oma \u00f5igusi kaitsta siis, kui tuleb v\u00e4lja, et inimesele liisiti varastatud s\u00f5iduk, selgitas riigikohtu tsiviilkolleegium 2025. aastal tehtud otsuses.13 Paljude inimeste kodud on kindlustatud. Seda, kas kindlustus v\u00f5ib j\u00e4tta n\u00e4iteks veekahjustuse korral osa kahjust h\u00fcvitamata, kui tapeedid ja p\u00f5randakatted olid kulunud, selgitas riigikohus m\u00f6\u00f6dunud aastal samuti.14<\/p>\n
Need olid vaid m\u00f5ned n\u00e4ited k\u00fcsimustest, millele tuli riigikohtul 2025. aastal vastata. Kuigi raamatuid kirjutatakse ja filme tehakse enamasti kriminaalasjadest, siis tsiviilkolleegium tegeleb nende vaidlustega, mis puudutavad meist iga\u00fcht ja k\u00f5ikide inimeste igap\u00e4evaelu ja \u00f5igusi.<\/p>\n
Kohtunik kui kohtumenetluse esmane eeldus<\/p>\n
K\u00fcllap k\u00f5igi tsiviilasju lahendavate kohtunike suur eesm\u00e4rk on lahendada kohtusse p\u00f6\u00f6rdunud inimeste mured m\u00f5istliku ajaga. Selleks kohtunik s\u00fcveneb muresse, teeb selgeks k\u00f5ik asja lahendamiseks olulised asjaolud ja veendub, et inimesed teavad, mida nad peavad oma \u00f5iguste kaitsmiseks tegema.<\/p>\n
Inims\u00f5braliku, hooliva ja professionaalse kohtumenetluse esmane eeldus on k\u00f5rgel tasemel, motiveeritud ja asjatundlik kohtunik. Kohtunike p\u00f5lvkonnavahetus ei ole veel l\u00f5pule j\u00f5udnud. 2025. aastal oli pea k\u00f5ikides tsiviilkohtutes kas t\u00e4itmata kohtunikukohti v\u00f5i viibisid mitmed kohtunikud pikemat aega t\u00f6\u00f6st eemal.<\/p>\n
Kohtunikukohtade t\u00e4itmine ei saa praegusel ajal olla pelk konkursikuulutuse avaldamine. Kohtunik otsustab inimeste saatuse \u00fcle. Sellisesse kohtumenetlusse, kus \u00fche v\u00f5i m\u00f5lema poole esindajad on oma teadmiste, kogemuste ja p\u00fchendumuse poolest asja lahendavast kohtunikust pea jagu \u00fcle, ei tahaks k\u00fcll mitte keegi sattuda.<\/p>\n
Kohtunikud nimetatakse ametisse eluks ajaks ja kohtunikukarj\u00e4\u00e4r kestab tavaliselt aastak\u00fcmneid. Seet\u00f5ttu on v\u00e4ga oluline, et kohtunikuks saaksid piisavalt heade teadmiste ja oskustega p\u00fchendunud tippspetsialistid. Oma ala parimate spetsialistide kohtunikuametisse saamine ei ole v\u00f5imalik pelgalt sellega, kui avaldatakse konkursiteade.<\/p>\n
Oleme j\u00f5udnud sinna, kus kohtunikuks sobivaid inimesi tuleb sellesse ametisse asumiseks motiveerida. Veelgi enam, kohtunikele tuleb luua kaasaegsed t\u00f6\u00f6tingimused. Tippspetsialistid teavad v\u00e4ga h\u00e4sti, et ka v\u00e4ljaspool kohtunikuametit on mitmeid atraktiivseid karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalusi.<\/p>\n
2025. aastal lahkus ametist mitu head kohtunikku, kes j\u00e4tkasid oma t\u00f6\u00f6alast tegevust erasf\u00e4\u00e4ris. 2025. aasta ei j\u00e4\u00e4 siin viimaseks. Kohtunike ametist lahkumine oli varem v\u00e4ga erandlik. N\u00fc\u00fcd enam nii \u00f6elda ei saa. Kui selliselt j\u00e4tkame, siis meil ei ole mitte ainult v\u00e4ga raske leida uusi kohtunikke, vaid ametist lahkuvad ka olemasolevad.<\/p>\n
Seda, et meil oleksid ametis head ja innustunud kohtunikud, on raske saavutada. H\u00e4id inimesi on v\u00e4he ja v\u00f5istlus nende p\u00e4rast toimub v\u00e4ga paljudes valdkondades. Tippspetsialistide kohtunikuks saamise nimel tuleb igal juhul pingutada ja teha k\u00f5ik endast olenev.<\/p>\n
Esiteks, kui v\u00e4hegi v\u00f5imalik, tuleb v\u00e4lja kuulutada kohtunikukonkursid. Olukord, kus kohtunikukohad on t\u00e4itmata, kohtunikukonkursse v\u00e4lja ei kuulutata ja konkursid t\u00fchistatakse, on t\u00e4iesti lubamatu.<\/p>\n
“Kohtunikukohtade t\u00e4itmata j\u00e4tmine ei saa olla justiitsministri suvaotsustus, vaid selleks peavad olema v\u00e4ga kaalukad p\u00f5hjused.”<\/p>\n
Kohtunikukonkursside v\u00e4ljakuulutamine ei ole mitte justiitsministri \u00f5igus, vaid kohustus. Justiitsminister v\u00f5lgneb seletuse Eesti avalikkusele ja k\u00f5ikidele menetlusosalistele, kelle kohtuasjadega ei saa kohtunikud suure t\u00f6\u00f6koormuse t\u00f5ttu piisavalt kiiresti tegeleda. Kohtunikukohtade t\u00e4itmata j\u00e4tmine ei saa olla justiitsministri suvaotsustus, vaid selleks peavad olema v\u00e4ga kaalukad p\u00f5hjused. Neid p\u00f5hjuseid on \u00f5igus avalikkusel ka teada.<\/p>\n
Omaette negatiivse tagaj\u00e4rje annab see, kui pika aja jooksul ei toimu \u00fchtki kohtunikukonkurssi ja siis kuulutatakse v\u00e4lja konkurss mitmele kohtunikukohale korraga. Nii juhtus ka t\u00e4navu kevadel, kui p\u00e4rast pikka vaikust algas paralleelselt lausa kolm konkurssi viieteistk\u00fcmnele kohtunikukohale.<\/p>\n
Perioodilised konkursid annavad tippspetsialistidele v\u00f5imaluse oma karj\u00e4\u00e4ri planeerida ja kohtus\u00fcsteemile v\u00f5imaluse saada ametisse parimaid. Kui pikka aega konkursse ei toimu ja siis kuulutatakse v\u00e4lja konkurss paljudele kohtadele, saab valida \u00fcksnes nende inimeste hulgast, kes on sellel hetkel karj\u00e4\u00e4rivalikut tegemas.<\/p>\n
Kohtunikukohtade t\u00e4itmisega ei v\u00e4hendata mitte ainult kohtutesse kuhjunud asjade arvu. Pidev ja asjatundlik kohtunikukohtade t\u00e4itmisega tegelemine saadab ametisolevatele kohtunikele signaali, et k\u00f5ikide kohtutesse saabunud asjade lahendamine ei ole ametis olevate kohtunike mure, vaid ametist lahkunud v\u00f5i eemalviibiva kohtuniku probleemiga tegeletakse.<\/p>\n
Teiseks tuleb anda v\u00f5imalikele kohtunikuks p\u00fcrgijatele kindlus, et kohtuniku palgaga ei m\u00e4ngita iga kord, kui see tundub poliitiliselt kasulik. Inimesed, keda on vaja kohtunikuks meelitada, on t\u00f6\u00f6j\u00f5uturul v\u00e4ga hinnatud ja nende p\u00e4rast v\u00f5istlevad mitmed t\u00f6\u00f6andjad. Suur osa sellistest inimestest v\u00f5iksid teenida muudel t\u00f6\u00f6kohtadel rohkem palka. Seega s\u00f5num, millega saab riik t\u00f6\u00f6andjana hinnatud spetsialistide poole p\u00f6\u00f6rduda, v\u00f5iks olla, et riik ei saa k\u00fcll maksta erasektoriga v\u00f5rreldes samav\u00e4\u00e4rset palka, aga v\u00e4hemalt on kindlalt tagatud see, et palk ei j\u00e4\u00e4 ajale jalgu.<\/p>\n
Kolmandaks tuleb heade kohtunike ametisse saamiseks ja ametis hoidmiseks tegeleda kaasaegse t\u00f6\u00f6keskkonna loomisega. Selleks, et kohtunikud saaksid tasemel koolitust, et erialaste probleemide lahendamise kohta info liiguks, et kohtunikke kui tippspetsialiste v\u00e4\u00e4rtustataks ja nende pingutusi m\u00e4rgataks, tuleb iga p\u00e4ev pingutada.<\/p>\n
Eraldi tuleb peatuda kohtunike koolitusel. Kindlasti on siin oluline m\u00f5ju Riigikohtu lahenditel. Hea tulemuse annab aga see, kui need p\u00f5him\u00f5tted ja suunised, mille abil on v\u00f5imalik saavutada \u00fchtsemat, professionaalsemat, t\u00f5husamat ja ennustatavamat kohtumenetlust, tuuakse esile kohtunike koolitusel. Koolitusega on v\u00f5imalik kohtupraktika \u00fchtlustamise heaks palju \u00e4ra teha. Seet\u00f5ttu kuulub riigikohtu tsiviilkolleegiumi t\u00f6\u00f6\u00fclesannete hulka ka kohtunike koolitusvajaduse hindamine ja koolituse kohta ettepanekute tegemine.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tavap\u00e4raselt j\u00f5uab riigikohtusse suur hulk kohtuasju, millest saab teha j\u00e4reldusi selle kohta, mis k\u00fcsimused on \u00f5iguskorras aktuaalsed ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":197317,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,13952,10023,83048,13948,1752,16313,28,29,83049,19,25,640,83051,83050,5641,23,24,22,20,30],"class_list":["post-197316","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-juriidika","tag-justiitsministeerium","tag-kaupo-paal","tag-kohtunikud","tag-kohus","tag-laenud","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lepitusmenetlus","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-riigikogu","tag-riigikohtu-aastaraamat","tag-riigikohtu-tsiviilkolleegium","tag-riigikohus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116707405694908682","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/197316","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=197316"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/197316\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/197317"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=197316"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=197316"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=197316"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}