Viimastel n\u00e4dalatel on sotsiaalmeedias kurdetud agressiivsete lindude \u00fcle, kes kaitsevad poegi v\u00f5i \u00fcritavad inimestelt toitu haarata. Asjatundja s\u00f5nul tasub ennast r\u00fcnnaku eest kaitsta n\u00e4iteks tutim\u00fctsiga.<\/p>\n
Kevadeti v\u00f5ib Tallinna t\u00e4navatel kohata kajakapoegi, kes on katustelt alla kukkunud. Just nende kaitsmine on peamine p\u00f5hjus, miks inimesed kajakatega konflikti satuvad.
Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti keskkonnahoiu osakonna juhataja Meelis Uustali s\u00f5nul ei ole kajakad siiski viimastel aastatel agressiivsemaks muutunud.<\/p>\n
“Tegemist on ikka igakevadise olukorraga, kus kajakad pesitsevad ja nende pojad v\u00f5ivad aeg-ajalt kukkuda katustelt maha linnat\u00e4navale. Siis osad vanalinnud n\u00e4evad ohtu l\u00e4henevas lemmikloomas v\u00f5i inimeses ja n\u00f5nda nad siis otsustavad, kas teha petter\u00fcnnak v\u00f5i mitte,” s\u00f5nas Uustal.<\/p>\n
Linnu\u00f6koloog Marko M\u00e4gi s\u00f5nul on kajakad aga v\u00e4ga nutikad linnud. Linnakeskkonnas elades on nad \u00f5ppinud kiiresti \u00e4ra, kust toitu leida ja kuidas inimese k\u00f5rval edukalt hakkama saada.<\/p>\n
“Kajakate k\u00e4itumine t\u00f5epoolest on v\u00e4ga paindlik, eriti linnaoludes, kus olud on kiiresti muutlikud. Oleks rumal arvata, et linnalind, kes on siin juba mitmeid p\u00f5lvkondi elanud, ei \u00f5pi linna kombeid \u00e4ra ja suudab v\u00e4ga ideaalselt leida neid toitumisv\u00f5imalusi,” \u00fctles M\u00e4gi<\/p>\n
Sellist kohanemisv\u00f5imet n\u00e4eb vahel ka \u00fcsna ootamatutes olukordades.<\/p>\n
“Mul m\u00f5ni aeg tagasi Tallinnas \u00f5nnestus ise n\u00e4ha Estonia teatri juures, kuidas h\u00f5bekajakas \u00fcritas \u00fchel naisterahval k\u00e4est \u00e4ra t\u00f5mmata telefoni, mis oli bee\u017eis \u00fcmbrises. Ma sugugi ei imestaks, kui see kajakas m\u00f5tles, et naisterahval on k\u00e4es saiaviil, mitte telefon,” selgitas linnu\u00f6koloog<\/p>\n
M\u00e4gi s\u00f5nul ei piirdu linnakajakate men\u00fc\u00fc aga ainult inimeste k\u00e4est n\u00e4patud toiduga. Linnas on nad \u00f5ppinud kasutama ka selliseid toiduallikaid, mida looduses tavaliselt ette ei tule.<\/p>\n
“See on n\u00fc\u00fcd k\u00fcll omane linnakajakatele, kes on tuvisid hakanud p\u00fc\u00fcdma ja t\u00f5epoolest v\u00f5ivad neid s\u00fc\u00fca, sest h\u00f5bekajakas on \u00fcsna suur lind ja suudab tuvi alla neelata k\u00fcll. Looduses nad niimoodi ei k\u00e4itu, aga see on just t\u00f5esti omane linnastunud kajakatele,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Kui aga m\u00f5ni kajakapoeg t\u00e4naval ette satub, soovitab M\u00e4gi pigem rahu s\u00e4ilitada, sest poega kaitsvad vanalinnud v\u00f5ivad l\u00e4heduses valvata.<\/p>\n
“Kui te olete n\u00f5us selle v\u00e4ikse riski v\u00f5tma, kajakas v\u00f5ib teid r\u00fcnnata, siis te v\u00f5ite selle v\u00f5tta ja kajakapoja kuskile \u00e4ra juhtida, aga siis reeglina aitab see, kui midagi pea kohale t\u00f5sta. Selleks v\u00f5ib olla vihmavari, selleks v\u00f5ib olla k\u00e4ekott, sest kajakad r\u00fcndavad k\u00f5ige k\u00f5rgemat punkti. Minu soovitus on inimestele kajakaperioodil olnud, et k\u00e4ige ringi tutim\u00fctsiga,” lausus M\u00e4gi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Viimastel n\u00e4dalatel on sotsiaalmeedias kurdetud agressiivsete lindude \u00fcle, kes kaitsevad poegi v\u00f5i \u00fcritavad inimestelt toitu haarata. Asjatundja s\u00f5nul…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":197337,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,16536,28,29,720,19,43647,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-197336","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kajakad","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-marko-magi","tag-news","tag-pesitsevad-linnud","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116707622065844164","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/197336","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=197336"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/197336\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/197337"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=197336"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=197336"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=197336"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}