Sandra Sillamaa ema Ene on ligi 30 aastat tegelenud turismitalu pidamisega Viljandimaal. “Aastaid tagasi olen l\u00f5petanud Viljandi kultuuriakadeemia ja teist korda veel ka Viljandi kolled\u017eis, kultuurit\u00f6\u00f6tajana ei ole, sest kui mind suunati p\u00e4rast kooli l\u00f5petamist J\u00f5el\u00e4htme kultuurimajja, siis seal oli nii paks lumi, \u00fchtegi j\u00e4lge rahvamajani ei viinud ja sellega minu kultuurit\u00f6\u00f6taja karj\u00e4\u00e4r l\u00f5ppes.”<\/p>\n
K\u00fcll aga on Ene Sillamaa tegutsenud Viljandi nukuteatris. “Ma ei ole seal ka viimased kuus-seitse aastat olnud, aga kui ma kultuurikoolis \u00f5ppisin, siis tehti nukustuudio, kus mingi punt meie kursuse inimesi hakkas tegelema nukuteatrit,” \u00fctles ta ja kinnitas, et kuulus n\u00e4itleja ta ei olnud. “Seal ei olegi kuulsaid, seal on ainult kuulsusetud.”<\/p>\n
Lisaks Sandrale on tal veel poeg Siim ja t\u00fctar Stella. “Siim aitab turismitalu pidada, korraldada ja hoida k\u00e4tt pulsil, kuna ma seda \u00fcksinda vean koos paari t\u00f6\u00f6tajaga, siis v\u00f5ib arvata, et hooti on seal palju t\u00f6\u00f6d, Stella on ka natukene abiks seal,” \u00fctles ta ja mainis, et t\u00fctar Sandra ei \u00fcllata millegagi. “Ta on v\u00e4ga iseseisev olnud ja l\u00e4heb oma teed, \u00fcllatusmomenti k\u00fcll pole olnud.”<\/p>\n
Ta kinnitas, et on Sandra tegemistele kaasa elanud, aga mitte kaasa m\u00f5elnud. “Ega ta ei ole n\u00f5u ka k\u00fcsinud,” t\u00f5des Ene Sillamaa. “Emal on selles osas \u00f5igus, et ma olin v\u00e4ga iseseisev, koguaeg tegin mingeid plaane ja tegutsesin, aga tagasi m\u00f5eldes oli mul v\u00e4ga turvaline keskkond, kus mul lasti tegutseda ja julgustati,” lisas Sandra Sillamaa.<\/p>\n
Tegutsemistahe on Sandra s\u00f5nul tulnud tal nii emalt kui isalt. “Ema tegi kolme lapse k\u00f5rvalt k\u00f5ike muud ka, mis minu jaoks n\u00fc\u00fcd emana on v\u00e4ga suur eeskuju, et su elu ei pea seal k\u00f5rval seisma j\u00e4\u00e4ma,” selgitas ta ja mainis, et nad on emaga v\u00e4ga sarnased. “Kui ma \u00fctlen kodus mingeid lauseid, siis ma m\u00f5tlen, et issand, see on t\u00e4pselt nagu ema.”<\/p>\n
“Isa r\u00e4\u00e4kis v\u00e4he, aga tegi palju,” meenutas Sandra Sillamaa ja lisas, et isa oli tema kui t\u00fctre suhtes leebem, vennaga aga oli karmim. “Ma teadsin, et isalt saab pehmemega reaktsiooni, emalt pigem realistliku, ema ei teinud liiga kuidagi, aga temalt tuli otsene ja vahetu emotsioon, mis oli p\u00e4ris.”<\/p>\n
Lapsep\u00f5lv loodusega koosk\u00f5las<\/p>\n
Ene Sillamaa meenutas, et ta kasvas Setomaal vanas talukohas. “Kui sa kasvad metsa sees, siis sa oledki loodusega koosk\u00f5las, meil oli seal kolm maja ning ma naabrit\u00fcdrukuga kahekesi kasvasin, me olime \u00fcheealised, \u00fcheksa kuud vanusevahet, ta oli ainuke m\u00e4ngukaaslane,” \u00fctles ta ja lisas, et ema oli tal kodune ja isa oli p\u00f5llut\u00f6\u00f6line. “Kuna isa oli alkohoolik, siis aeg-ajalt see \u00f5hustik ei olnud nii eluterve.”<\/p>\n
Samas \u00fctles ta, et toona oli k\u00fclas ainult \u00fcks mees, kes ei v\u00f5tnud viina. “Laste suhtes ei olnud isa \u00fcldse v\u00e4givaldne, ta lihtsalt j\u00f5i \u00e4ra, ema pahandas, siis j\u00e4lle ei joonud ja v\u00f5is pikalt kaine olla, v\u00e4ga tore isa oli,” kinnitas ta ja lisas, et ta oli vanaema-vanaisa laps. “Kui ma p\u00e4rast kooli l\u00e4ksin, siis see oligi seal k\u00fclas, kus vanaema-vanaisa elasid, mul oligi minna koolist nende juurde.”<\/p>\n
Sandra Sillamaa mainis, et tema oli vanaema laps. “Ma m\u00e4letan, et kui ta hakkas r\u00e4\u00e4kima juttu, kas ma n\u00e4en \u00fcldse \u00e4ra, kui sa abiellud ja lapsed saad, aga ma olin tol ajal 12-aastane,” \u00fctles ta ja lisas, et vanaemaga oli v\u00e4ga tore. “\u00c4rkasid \u00fcles ja ta oli s\u00fc\u00fca teinud, h\u00e4sti-h\u00e4sti soe m\u00e4lestus, ma m\u00e4letan ka, et kui ta suri, siis see oli v\u00e4ga suur \u0161okk, see oli esimesi hetki, mis tekitas selle \u00e4revuse, millega olen elus v\u00e4ga palju tegelenud,” kinnitas ta ja selgitas, et see arusaamine, et hetkel, kui k\u00f5ik tundub v\u00e4ga h\u00e4sti, v\u00f5ib keegi \u00e4ra kaduda.<\/p>\n
“Ma olen hiljem selle emotsiooniga k\u00e4inud ps\u00fchholoogi juures ja teinud t\u00f6\u00f6d, sest see oli nii tugev emotsioon, mis j\u00e4i sisse,” t\u00f5des ta ja t\u00f5i v\u00e4lja, et seda tunnet, et midagi v\u00f5ib juhtuda, on elus olnud veel. “Vahepeal tekitas see v\u00e4ga palju probleeme, et kui ema keset p\u00e4eva suvalisel hetkel helistas, siis esimene m\u00f5te oli, et midagi on juhtunud, mis l\u00e4ks l\u00f5puks nii kaugele, et kui mu esimene laps oli s\u00fcndinud just, siis ma sain aru, et l\u00e4ksin iga \u00f5htu magama selle m\u00f5ttega, et mis n\u00fc\u00fcd juhtub.”<\/p>\n
Tagasi m\u00f5eldes oli Sandra Sillamaa s\u00f5nul v\u00e4ga tore, et vanaema pani teda ka t\u00f6\u00f6d tegema. “Sul oli konkreetne asi teha, iga p\u00e4ev kaks vagu, mulle v\u00e4ga meeldivad konkreetsed \u00fclesanded, aga sul oli ka palju vabadust, sest vanaema magas ka l\u00f5unaunesid,” meenutas ta ja lisas, et seenel k\u00e4imisega teenisid nad ka raha. “Onu aitas ka p\u00e4ttuseid teha, et seeni leotada, et saada rohkem raha.”<\/p>\n
Kurbuse foon<\/p>\n
Eba\u00f5iglust pole Sandra Sillamaa v\u00e4ikesest peale kannatanud. “Ma ei saa sellega \u00fcldse hakkama ja selle suhtes ma olen v\u00e4ga kirglik, ema \u00fctles ka \u00fckskord, et sa ei saa teiste elusid elada,” \u00fctles ta ja mainis, et tema jaoks on siiamaani \u00f5ppimise koht, et mitte v\u00f5tta kanda teiste muresid. “Ma ei saa neid lahendada, ma saan olla toeks ja aidata, kui k\u00fcsitakse abi, aga ma tahan v\u00e4ga lahendada teiste asju.”<\/p>\n
“Huvitav asi, mis sellel kevadel v\u00e4lja tuli, kui ma k\u00e4isin ps\u00fchholoogia juures, et minus on kurbuse foon ja ma pole kindel, et tahan sellest \u00fcldse lahti saada,” s\u00f5nas ta ja lisas, et tema maailmapilti m\u00f5jutas v\u00e4ga palju see, kui ta kuulis 7-8-aastasena kultuurikoolis pilli \u00f5ppides rahvamuusikute kurbi s\u00f5jalaule. “Neid lugusid on nii palju ja see oli minu jaoks nii ilus.”<\/p>\n
Seda Sandra ei m\u00e4leta, millal talle t\u00e4pselt poisid meeldima hakkasid. “Aga seda m\u00e4letan, et k\u00e4isin klassivennaga vaatamas “Titanicut” ja ma olin t\u00e4iesti kindel, et mina ja Leonardo DiCaprio saame kunagi kokku,” meenutas ta ja lisas, et tol ajal v\u00e4ga suhetest ei r\u00e4\u00e4gitud. “Seda, et mis on piirid, rohelised lipud ning punased lipud, see oli hoopis teine aeg, isegi s\u00f5brannadega ei r\u00e4\u00e4gitud sellest v\u00e4ga.”<\/p>\n
Lahkuminekute kohta \u00fctles ta seda, et inimesed ei saa kunagi kokku kellegagi selle m\u00f5ttega, et me varsti l\u00e4hme lahku. “Sa eeldad ikkagi, et j\u00e4\u00e4d kokku, aga kurb asi on see, kui inimesed ei k\u00fcsi endalt, et kas see on ka asi, mida ma praegu tahan, naistel tuleb see murdepunkt paar aastat enne ja p\u00e4rast neljak\u00fcmneseks saamist, kus sa hakkad k\u00fcsima, et kas need asjad, mida ma tahtsin kahek\u00fcmne aastaselt, on samad, mida ma tahan praegu,” selgitas ta ja lisas, et eelk\u00f5ige pead endale selgeks tegema, miks sa midagi teed.<\/p>\n
“\u00dcks asi, millega ma lahutades maadlesin, olid ootused ja eeldused, mis sa olid seadnud endale, m\u00f5tlesid, et oled kellegagi elu l\u00f5puni koos ja n\u00fc\u00fcd sa hakkad enda identiteeti muutma,” r\u00f5hutas ta ja lisas, et inimesed arenevad oma eluteel ja paarisuhtes v\u00e4ga palju. “Emaks saamine muudab ka v\u00e4ga palju, kui sa oled enda sees kasvatanud inimese, muudab m\u00f5nd inimest v\u00e4hem ja m\u00f5nd rohkem.”<\/p>\n
“Mulle tundub, et ma ei ole eriti kompromissialdis, harjutan seda praegu, see on siiamaani v\u00e4ga raske, kui ma olen mingi asja p\u00e4he v\u00f5tnud ja ma tahan, et see nii l\u00e4heks, siis ma leian selle viisi,” selgitas Sandra Sillamaa ja lisas, et k\u00f5ige raskem oli enda sees tunnetega hakkama saada. “Ma olin kirglik ja vihane.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Sandra Sillamaa ema Ene on ligi 30 aastat tegelenud turismitalu pidamisega Viljandimaal. “Aastaid tagasi olen l\u00f5petanud Viljandi kultuuriakadeemia…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":197574,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,83096,34,36,31,32,21,2063,28,29,19,25,205,23,24,22,20,30],"class_list":["post-197573","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-ene-sillamaa","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kabi-ei-kuku","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sandra-sillamaa","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116709190860342597","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/197573","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=197573"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/197573\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/197574"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=197573"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=197573"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=197573"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}