doktorit\u00f6\u00f6d<\/a> kaitsnud Anne-Mai Meesaku uurimist\u00f6\u00f6 p\u00f5hines enam kui 500 viieaastase lapse ja \u00fcle 300 lapsevanema andmetel. Doktorit\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk oli v\u00e4lja selgitada, millised tegurid ennustavad laste varajasi akadeemilisi oskusi ning kuidas seostub nende areng nii lapse enda v\u00f5imete kui ka koduse keskkonnaga.<\/p>\nUuringus hindas Meesak laste t\u00e4helepanu, taju, t\u00f6\u00f6m\u00e4lu, m\u00f5tlemist, \u00f5pioskusi, keeleoskust ja matemaatikaoskusi. Samal ajal vastasid lapsevanemad k\u00fcsimustele oma ootuste, uskumuste, lasteaiaga tehtava koost\u00f6\u00f6 ning koduste tegevuste kohta.<\/p>\n
\u00dcks t\u00f6\u00f6 t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsemaid tulemusi oli see, et koduste arendavate tegevuste sageduse p\u00f5hjal ei saanud laste keele- ega matemaatikaoskusi ennustada. See ei t\u00e4henda, et \u00fchine lugemine, m\u00e4ngimine v\u00f5i \u00f5ppimine oleks t\u00e4htsusetu. K\u00fcll aga selgus, et kui vaadata korraga lapse vaimseid v\u00f5imeid, \u00f5pioskusi ning vanemate uskumusi ja k\u00e4itumist, pole tegevuste sagedusel laste akadeemilistele tulemustele eristatavat m\u00f5ju.<\/p>\n
“Eesti alusharidus on \u00fcsna ainulaadne. Meil on riiklik \u00f5ppekava, k\u00f5rgelt kvalifitseeritud \u00f5petajad ja s\u00fcsteemne l\u00e4henemine lapse arengule.”<\/p>\n
Meesaku hinnangul peegeldab see ilmselt Eesti alushariduse tugevust. “Eesti alusharidus on \u00fcsna ainulaadne. Meil on riiklik \u00f5ppekava, k\u00f5rgelt kvalifitseeritud \u00f5petajad ja s\u00fcsteemne l\u00e4henemine lapse arengule. V\u00f5ib-olla n\u00e4itavad tulemused just seda, et suur osa laste akadeemiliste oskuste toetamisest toimub juba lasteaias,” selgitas ta.<\/p>\n
Paljudes riikides algab formaalsem \u00f5ppet\u00f6\u00f6 m\u00e4rksa varem ja laste areng s\u00f5ltub kodusest keskkonnast suuremal m\u00e4\u00e4ral. Eestis toetab aga lasteaed laste arengut \u00fchiskonnakihtide l\u00f5ikes suhteliselt \u00fchtlaselt, mis v\u00f5ib tasandada koduste erinevuste m\u00f5ju.<\/p>\n
Uuring t\u00f5i v\u00e4lja ka ootamatu ja m\u00f5neti murettekitava seose. Vanemad, kes tajusid, et nende laps hakkab vaimselt maha j\u00e4\u00e4ma, \u00fcritasid oma last kodus v\u00e4hem j\u00e4rele aidata, kui need vanemad, kes oma lapse arengus probleeme ei n\u00e4inud. Esmapilgul tundub tulemus paradoksaalne. Loogiline oleks eeldada, et rohkem tuge vajavad lapsed saavad ka rohkem t\u00e4helepanu. “Need lapsed, kes tegelikult k\u00f5ige rohkem v\u00f5iksid vajada kodust tuge, v\u00f5ivad seda saada hoopis v\u00e4hem,” m\u00e4rkis Meesak.<\/p>\n
“V\u00f5ib spekuleerida, et kui lapsel on n\u00e4iteks \u00fchisele tegevusele keskendumisega raskusi ja vanem seda tajub, tekib m\u00f5lemal frustratsioon ning siis t\u00f5mbutakse neist tegevustest hoopis eemale.”<\/p>\n
Ta r\u00f5hutas, et tema uuring ei selgitanud selle n\u00e4htuse p\u00f5hjuseid, kuid v\u00f5imalikke seletusi v\u00f5ib olla mitu. “V\u00f5ib spekuleerida, et kui lapsel on n\u00e4iteks \u00fchisele tegevusele keskendumisega raskusi ja vanem seda tajub, tekib m\u00f5lemal frustratsioon ning siis t\u00f5mbutakse neist tegevustest hoopis eemale,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Samuti v\u00f5ivad vanemate uskumused m\u00f5jutada nende k\u00e4itumist rohkem, kui nad ise arvavad. Kui vanem usub, et lapsel on raskused v\u00f5i ta ei saa teatud \u00fclesannetega hakkama, v\u00f5ib see v\u00e4hendada valmisolekut lapsega keerulisemaid tegevusi ette v\u00f5tta. Just seet\u00f5ttu peab Meesak oluliseks aidata vanematel paremini m\u00f5ista oma laste tugevusi ja arenguvajadusi.<\/p>\n
Kui koduste tegevuste sagedus polnud laste akadeemiliste tulemustega otseselt seotud, siis \u00fcks tegur kerkis uuringus siiski selgelt esile: vanemate aktiivne osalus lasteaia tegevustes. Oluliseks osutusid nii lasteaias toimuvatel \u00fcritustel osalemine, vabatahtlik panustamine kui ka muud koost\u00f6\u00f6vormid \u00f5petajatega. “See v\u00f5ib t\u00e4hendada perep\u00e4evadel osalemist, \u00f5petaja abistamist v\u00f5i muud panustamist lasteaia tegevustesse. Selline kaasatus aitab vanematel paremini m\u00f5ista, mida lasteaias tehakse,” selgitas Meesak.<\/p>\n
Meesaku s\u00f5nul aitab selline kaasatus luua parema infovahetuse kodu ja lasteaia vahel. Vanemad saavad paremini aru, mida lapsed lasteaias teevad, ning \u00f5petajad saavad omakorda rohkem teada lapse kodusest keskkonnast. Just see vastastikune m\u00f5istmine v\u00f5ib olla \u00fcks p\u00f5hjusi, miks koost\u00f6\u00f6 toetab laste arengut t\u00f5husamalt kui \u00fcksnes kodus tehtavad \u00f5pitegevused.<\/p>\n
Doktorit\u00f6\u00f6 \u00fcks uuenduslikumaid osi puudutas laste \u00f5pioskuste uurimist. Varasemates uuringutes keskendutakse sageli peamiselt vaimsetele protsessidele nagu m\u00e4lule v\u00f5i m\u00f5tlemisele. Meesak kaasas anal\u00fc\u00fcsi ka \u00f5pioskused, n\u00e4iteks lapse huvi \u00f5ppimise vastu, enesekindluse ja tajutud v\u00f5imekuse.<\/p>\n
“Kui lapsel on paremad \u00f5pioskused, l\u00e4heb tal \u00fcldjuhul paremini ka matemaatikas ja keeles.”<\/p>\n
Selgus, et laste akadeemilisi oskusi ennustasid suurel m\u00e4\u00e4ral just nende endi kognitiivsed protsessid ja \u00f5pioskused. “Kui lapsel on paremad \u00f5pioskused, l\u00e4heb tal \u00fcldjuhul paremini ka matemaatikas ja keeles,” \u00fctles doktorit\u00f6\u00f6 autor. See t\u00e4hendab, et edukus keeles ja matemaatikas ei s\u00f5ltu ainult teadmiste omandamisest, vaid lisaks sellest, kuidas laps \u00f5ppimisse suhtub, kui motiveeritud ta on ja kui v\u00f5imekana ta end tunneb. Doktorit\u00f6\u00f6 autori hinnangul v\u00f5ikski alushariduses p\u00f6\u00f6rata veelgi rohkem t\u00e4helepanu just nende \u00fcldoskuste arendamisele.<\/p>\n
Eesti lapsed on \u00fcllatavalt sarnaste oskustega<\/p>\n
Uuring andis positiivse hinnangu ka Eesti alushariduss\u00fcsteemi v\u00f5imele pakkuda lastele v\u00f5rreldavaid arenguv\u00f5imalusi. Viieaastaste laste oskustes ei ilmnenud suuri erinevusi ei poiste ja t\u00fcdrukute ega eesti- ja venekeelsete lasteaedade laste vahel. T\u00fcdrukute keeleoskus oli k\u00fcll m\u00f5nev\u00f5rra parem, kuid selline erinevus on rahvusvahelistes uuringutes tavap\u00e4rane.<\/p>\n
“Tulemused n\u00e4itasid, et varajaste oskuste m\u00f5ttes ei olnud vahet, kas laps k\u00e4is eesti- v\u00f5i venekeelses lasteaias.”<\/p>\n
Eriti t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne oli aga see, et eesti- ja venekeelsete lasteaedade laste tulemused olid v\u00e4ga sarnased. Kuna uuring viidi l\u00e4bi enne eestikeelsele haridusele \u00fclemineku reformi, peab Meesak seda julgustavaks m\u00e4rgiks. “Tulemused n\u00e4itasid, et varajaste oskuste m\u00f5ttes ei olnud vahet, kas laps k\u00e4is eesti- v\u00f5i venekeelses lasteaias,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
See viitab, et alushariduse kvaliteet oli m\u00f5lemas s\u00fcsteemis v\u00f5rreldav ja loob reformi elluviimiseks soodsa l\u00e4htekoha. “Oleks olnud murettekitav, kui oleksime leidnud v\u00e4ga suured erinevused. Minu tulemused pigem n\u00e4itasid, et selles m\u00f5ttes olime eestikeelsele haridusele \u00fcleminekuks valmis,” \u00fctles Meesak.<\/p>\n
Uuringus kasutati lapse arengu hindamise e-vahendit LAHE, mis v\u00f5imaldab hinnata laste oskusi s\u00fcsteemselt ja teadusp\u00f5hiselt. Meesaku s\u00f5nul seisab Eesti n\u00fc\u00fcd uue v\u00e4ljakutse ees. Kui seni on hindamisvahendid loodud peamiselt eesti ja vene emakeelega lastele, siis \u00fcha rohkem kasvab lapsi, kelle kodune keel on m\u00f5ni muu keel. Seet\u00f5ttu oleks vaja v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada hindamisvahendid, mis sobiksid neile lastele, kes \u00f5pivad eesti keelt teise keelena. Selline lahendus aitaks \u00f5petajatel saada t\u00e4psemat tagasisidet k\u00f5igi laste arengust ning v\u00f5imaldaks j\u00e4tkata ka teadusuuringuid kiiresti muutuvas hariduskeskkonnas.<\/p>\n
Mida uuring lapsevanematele \u00f5petab?<\/p>\n
Meesaku s\u00f5nul ei peaks lapsevanemad tundma survet muuta kodu teiseks klassiruumiks. Oluline on veeta lapsega aega, temaga suhelda, m\u00e4ngida ja olla tema jaoks olemas. Sama oluline on teha koost\u00f6\u00f6d \u00f5petajatega ja huvituda sellest, kuidas lapsel lasteaias l\u00e4heb.<\/p>\n
Kui lapsel ilmnevad raskused, ei tohiks see viia tagasit\u00f5mbumiseni. Vastupidi, just siis vajab laps k\u00f5ige rohkem t\u00e4iskasvanute t\u00e4helepanu ja toetust. Uuringu keskne s\u00f5num on, et lapse arengut ei kujunda \u00fcksikud \u00f5ppetegevused, vaid terviklik keskkond, kus kodu ja lasteaed tegutsevad \u00fchise eesm\u00e4rgi nimel.<\/p>\n
“Kindlasti tasub suhelda \u00f5petajaga, uurida, kus on need kohad, kus saaks koos midagi teha, ja arutada lapse arengut. Lapsevanemad ei peaks aga muretsema, et peavad v\u00e4ga varakult hakkama last kooliks ette \u00f5petama, sest selle osa teeb meie lasteaias\u00fcsteem juba \u00e4ra,” \u00fctles Anne-Mai Meesak.<\/p>\n
Anne-Mai Meesak kaitses 3. juunil Tallinna \u00dclikooli haridusteaduste instituudis doktorit\u00f6\u00f6d “The Underlying Relations between Children’s Early Academic Skills, Parental Beliefs, and Behaviours”<\/a>(“Laste varajaste akadeemiliste oskuste, vanemate uskumuste ja k\u00e4itumise vahelised seosed”).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Paljud lapsevanemad tunnevad muret, kas nad pingutavad piisavalt, et oma last kooliks ette valmistada. V\u00e4rske doktorit\u00f6\u00f6 tulemused annavad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":197872,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[83140,35524,83139,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,405,7417,28,29,19,2913,25,407,23,24,22,20,8474,30],"class_list":["post-197871","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-akadeemilised-oskused","tag-alusharidus","tag-anne-mai-meesak","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kool","tag-lasteaed","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-oppimine","tag-populaarseimad-lood","tag-tallinna-ulikool","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vaimne-voimekus","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116712324738007366","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/197871","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=197871"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/197871\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/197872"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=197871"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=197871"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=197871"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}