{"id":197987,"date":"2026-06-08T06:36:14","date_gmt":"2026-06-08T06:36:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/197987\/"},"modified":"2026-06-08T06:36:14","modified_gmt":"2026-06-08T06:36:14","slug":"hando-sutter-valitsus-teebki-ajalugu-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/197987\/","title":{"rendered":"Hando Sutter: valitsus teebki ajalugu | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Asusime poolteist aastat tagasi t\u00f6\u00f6andjate liidu liikmete abiga kaardistama \u00fcleliigset halduskoormust<\/a>, ettev\u00f5tluse arendamist takistavaid \u00f5igusnorme ja muud tarbetut b\u00fcrokraatiat. T\u00f6\u00f6andjate aktiivsus oli muljetavaldav, sest laekus \u00fcle 250 muutmist vajava koha, mis vormusid 140 konkreetseks ettepanekuks<\/a>.<\/p>\n

Seej\u00e4rel l\u00f5i valitsus eelmisel kevadel riigikantselei juurde efektiivsuse ja majanduskasvu n\u00f5ukoja, mille juhtimise usaldas ettev\u00f5tjatele ja mis kaasas k\u00f5ik ministeeriumid. N\u00f5ukoda kogus lisaks t\u00f6\u00f6andjatele veel ettev\u00f5tlusliitudelt ja k\u00f5ikidelt huvilistelt kokku umbes 750 ettepanekut ebavajaliku halduskoormuse v\u00e4hendamiseks.<\/p>\n

Veidi enam kui aasta jooksul on nendest valitsusest l\u00e4bi k\u00e4inud 609, 156 on ministeeriumides anal\u00fc\u00fcsimisel. Valitsuse arutatud ettepanekutest omakorda ca 500 on valitsus toetanud ja m\u00f5ned riigikoguski heaks kiidetud ehk muudatus on j\u00f5ustunud. See n\u00e4itab, et aastagagi on v\u00f5imalik suuri muutusi teha ja seda hoogu tasub n\u00fc\u00fcd hoida.<\/p>\n

Suurim murelaps on andmed<\/p>\n

K\u00f5ige rohkem ettepanekuid laekus andmekohustuste v\u00e4hendamiseks. Ettev\u00f5tjad esitavad riigile palju andmeid (taotluste juurde, statistikaaruandeid jne), kuid suur osa neist on riigil juba olemas m\u00f5nes registris v\u00f5i tuletatav olemasolevatest allikatest, n\u00e4iteks raamatupidamistarkvarast v\u00f5i maksudeklaratsioonidest. Sama info mitu korda esitamine kulutab ettev\u00f5tteil asjatult aega ja muid ressursse.<\/p>\n

Olukorra muutmiseks on riik alustanud s\u00fcsteemset andmep\u00f5hise aruandluse juurutamist. Selle asemel, et ettev\u00f5tja ise aruandeid t\u00e4idaks ja esitaks, genereerib riik aruanded automaatselt juba olemasolevatest andmetest. P\u00f5him\u00f5te on, et “k\u00fcsi andmeid ainult \u00fcks kord”, mis t\u00e4hendab kui riigil on info juba olemas, ei pea ettev\u00f5tja seda uuesti esitama.<\/p>\n

Seda sammu v\u00f5ib pidada ajalooliseks, kuna see kasutab l\u00f5puni digitaalsete infos\u00fcsteemide v\u00f5imalusi ja astub e-valitsuse kategoorias j\u00e4rgmisele arengutasemele. Kohati on takistuseks ettev\u00f5tjate enda t\u00f5rksus andmete jagamisel, kuid vaid nii on v\u00f5imalik sellest halduskoormusest vabaneda ja seel\u00e4bi ka riigi kuludest ja maksukoormust v\u00e4hendada.<\/p>\n

Planeeringute venimine t\u00f5stab hindu<\/p>\n

Teine suur t\u00fckk majandusarengut pidurdavat halduskoormust on seotud planeeringute ja lubade menetlustega. Aastaid on arendused ja investeeringud topanud aeglaste planeerimis- ja loamenetluste taga, mis omakorda on pidurdanud ettev\u00f5tete arengut, maksutulu toovaid t\u00f6\u00f6kohti ning muutnud kodude ruutmeetrid tuhandeid eurosid kallimaks<\/a>.<\/p>\n

Mais v\u00f5ttis riigikogu vastu<\/a> planeerimisseaduse muudatused, millega neid probleeme lahendatakse. Edaspidi n\u00f5utakse detailplaneeringut v\u00e4hemates olukordades ja senised menetlused muutuvad kiiremaks ning paindlikumaks, samal ajal kui maa- ja ruumiamet hakkab esmakordselt tegema sisulist j\u00e4relevalvet selle \u00fcle, et omavalitsused menetleksid planeeringuid seaduslikult ja t\u00e4htaegselt.<\/p>\n

Samuti on valmis ja koosk\u00f5lastusringil teinegi planeerimist lihtsustav eeln\u00f5u ning Riigikogus esimesel lugemisel ehitusseadustiku muudatused. Need on k\u00f5ik v\u00e4ga olulised ja reformi m\u00f5\u00f5tu muudatused.<\/p>\n

“T\u00f6\u00f6j\u00f5u arvukusest on otseselt s\u00f5ltuv ka avalike teenuste rahastus ja n\u00e4iteks pensionide suurus.”<\/p>\n

Kolmas valdkond, kus valitsus ajaloolisi muudatusi tegi, puudutab Eesti ettev\u00f5tluskeskkonna \u00fcht suuremat n\u00f5rkust, vajalike oskustega t\u00f6\u00f6tajate puudust. See ei ole ainult t\u00f6\u00f6andjate mure, sest t\u00f6\u00f6j\u00f5u arvukusest on otseselt s\u00f5ltuv ka avalike teenuste rahastus ja n\u00e4iteks pensionide suurus.<\/p>\n

\u00dcha enam lisandub t\u00f6\u00f6turule inimesi, kes on suutelised v\u00f5i soovivad t\u00f6\u00f6tada vaid osalise koormusega ehk paindlikumas t\u00f6\u00f6vormis. Eesti t\u00f6\u00f6\u00f5igus vajas nende probleemide lahendamiseks h\u00e4dasti muudatust. N\u00fc\u00fcdseks on riigikogus vastu v\u00f5etud paindlikku t\u00f6\u00f6aega v\u00f5imaldav t\u00f6\u00f6lepingu seaduse muudatus<\/a> ja oskust\u00f6\u00f6tajate puuduses valdkondades v\u00e4list\u00f6\u00f6tajate v\u00e4rbamist v\u00f5imaldav erand<\/a>, mis aitab inimesi t\u00f6\u00f6turule tuua.<\/p>\n

Ettepanekuid ja edasiminekuid on veel paljudes valdkondades t\u00f6\u00f6ohutusest ja andmekaitsest alkoholiregistri kaotamise ja auditeerimiskohustuste leevendamiseni.<\/p>\n

Iga n\u00f5ude juures peaks k\u00fcsima, kas see on vajalik<\/p>\n

Selline puhastust\u00f6\u00f6 peaks aitama ka m\u00f5ttemaailma muuta. Kuigi m\u00f5ned neist reeglitest on kunagi olnud vajalikud ja n\u00fc\u00fcdseks oma aja \u00e4ra elanud, siis iga planeeritud reegli puhul peaks k\u00fcsima, kas see tegelikult ikka on Eestile vajalik ja kasulik.<\/p>\n

Suure osa neist muudatustest valmistasid ette majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi inimesed. Tulemuste j\u00e4rgi v\u00f5ib kinnitada, et majanduse konkurentsiv\u00f5ime kasvatamiseks on selle valitsuse majandusminister Erkki Keldo \u00f5ige inimene \u00f5igel kohal. Ta on osanud meeskonna nii t\u00f6\u00f6le panna, et vajalikud seadusemuudatused on suudetud kiiresti ette valmistada.<\/p>\n

Kuigi tehtu annab p\u00f5hjuse rahuloluks, siis see v\u00f5iks olla alles algus, sest palju halduskoormust tuleb t\u00e4na Euroopa Liidust. Valitsus on toetanud p\u00f5him\u00f5tet, mille kohaselt peavad ministeeriumid Euroopa n\u00f5udeid \u00fcle v\u00f5tma v\u00e4himal n\u00f5utud m\u00e4\u00e4ral, kuid direktiivide ja m\u00e4\u00e4ruste vastuv\u00f5tmise tempo tapab j\u00e4tkuvalt ettev\u00f5tete konkurentsiv\u00f5imet.<\/p>\n

Tarbetu b\u00fcrokraatia hind on Euroopa Liidus 150 miljardit eurot<\/a> (ca 3,5 Eesti majandust). Euroopa Komisjon on k\u00fcll lubanud ettev\u00f5tete halduskoormust v\u00e4hemalt veerandi v\u00f5rra v\u00e4hendada, kuid reformide asemel saab seni rohkem peenh\u00e4\u00e4lestusest r\u00e4\u00e4kida ja mitmed ettepanekud on takerdunud Euroopa Parlamendi, n\u00f5ukogu v\u00f5i liikmesriikide taha.<\/p>\n

N\u00e4iteks enam kui 20 miljonit Euroopa t\u00f6\u00f6andjat esindav BusinessEurope, mille liige on ka Eesti T\u00f6\u00f6andjate Keskliit, esitas komisjonile ligi 140 ettepanekut, millest arvesse on v\u00f5etud vaid 7 protsenti.<\/p>\n

Seet\u00f5ttu kutsusid \u00e4sja BusinessEurope’i juhid<\/a> EL-i liidreid b\u00fcrokraatia v\u00e4hendamise lubadusest kinni pidama<\/a>. Selleks tuleb k\u00f5rvaldada suurimad piiri\u00fclese \u00e4ritegevuse takistused \u00fchisturul, viia l\u00f5puni juba alustatud lihtsustuspaketid (ehk omnibusid), peatada uute koormavate reeglite kehtestamine ning vaadata \u00fcle kogu EL-i senine seadusandlus. N\u00e4iteks on suur murekoht koormavad keskkonnan\u00f5uded, mille lihtsustamist ootavad ettev\u00f5tjad nii Euroopas kui ka meil.<\/p>\n

Samuti tuleks j\u00e4rjekindlalt juurutada hea \u00f5igusloome p\u00f5him\u00f5tet “\u00fcks sisse, \u00fcks v\u00e4lja”<\/a> ehk iga uue reegli kehtestamisel tuleks v\u00e4hemalt \u00fcks senine kaotada. Selline distsipliin hoiab \u00e4ra b\u00fcrokraatia vaikse taastekke ja aitab kindlustada seni saavutatut.<\/p>\n

\u00dcleliigne b\u00fcrokraatia toimib justkui varjatud maksuna, see kulutab raha ja aega, peletab investeeringuid, n\u00f5rgestab konkurentsiv\u00f5imet v\u00f5rreldes Euroopa Liidu v\u00e4liste turgudega, pidurdab innovatsiooni ja koormab eriti v\u00e4ikeettev\u00f5tteid. Just seet\u00f5ttu on lisaks riikidele endile k\u00e4rpida b\u00fcrokraatiat julgelt ka EL-i tasandil.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Asusime poolteist aastat tagasi t\u00f6\u00f6andjate liidu liikmete abiga kaardistama \u00fcleliigset halduskoormust, ettev\u00f5tluse arendamist takistavaid \u00f5igusnorme ja muud tarbetut…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":197988,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,4559,37,33,35,5619,2197,34,36,590,31,32,7325,21,28,29,2198,21214,7326,19,25,2808,5616,4544,23,24,22,20,1012,30],"class_list":["post-197987","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-burokraatia","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-tooandjate-keskliit","tag-erkki-keldo","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-liit","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-hando-sutter","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-majanduskasv","tag-majanduskasvu-noukoda","tag-majanduspoliitika","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tooandjad","tag-toojoud","tag-toolepingu-seadus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valitsus","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116713107290370387","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/197987","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=197987"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/197987\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/197988"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=197987"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=197987"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=197987"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}