Riikide parlamentide ja nende kodade nimetusi on eesti keeles laias laastus kolme liiki: on t\u00f5lgitud, on mugandatud ja on algup\u00e4rasel kujul \u00fcle v\u00f5etud nimetusi, kirjutas EKI vanemkeelekorraldaja Maire Raadik “Keeleminutites”.<\/p>\n
Kes esindab rahvast?<\/p>\n
Maire Raadik<\/p>\n
Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja<\/p>\n
Meie parlamendil on ainuline nimetus, s\u00f5na riigikogu ei kasutata \u00fchegi teise rahvaesinduse kohta. Kuid seek\u00f5rval on riigikogu ka tavaline liits\u00f5na, samasugune nagu n\u00f5ukogu v\u00f5i volikogu. Kahetine olemus \u2013 ainulisus ja tavalisus \u2013 toidab k\u00fcllap ka k\u00f5hklusi, mis juhul kirjutada nimena Riigikogu, mis juhul nimetusena riigikogu. Sama k\u00fcsimus kerkib muu maailma rahvaesinduste puhul: Seim v\u00f5i seim, Eduskunta v\u00f5i eduskund, Liidup\u00e4ev v\u00f5i liidup\u00e4ev?<\/p>\n
Riikide parlamentide ja nende kodade nimetusi on eesti keeles laias laastus kolme liiki: on t\u00f5lgitud, on mugandatud ja on algup\u00e4rasel kujul \u00fcle v\u00f5etud nimetusi.<\/p>\n
T\u00f5lgitud nimetuste r\u00fchm koosneb suures osas liits\u00f5nadest, mille p\u00f5his\u00f5naks on p\u00e4ev, koda, kogu. P\u00e4ev-l\u00f5puga parlamendinimetusi on liidup\u00e4ev (Saksamaa parlament Bundestag), riigip\u00e4ev (Rootsi parlament Riksdag), maap\u00e4ev (Liechtensteini parlament Landtag). R\u00f6\u00f6biti t\u00f5lkenimetusega v\u00f5idakse kasutada ka originaalkuju, nt liidup\u00e4ev v\u00f5i Bundestag.<\/p>\n
Koda-l\u00f5puga liits\u00f5nade hulgas on suurima sagedusega esindajatekoda (nt USA, Austraalia parlamendi alamkoda v\u00f5i Uus-Meremaa parlament House of Representatives), v\u00e4hem esineb saadikutekoda (nt Itaalia parlamendi alamkoda Camera dei deputati). Suurbritannia parlamendi kodade kohta on tavap\u00e4raselt \u00f6eldud \u00fclem- ja alamkoda, kuid esimese r\u00f6\u00f6pnimetusena on eesti keeles n\u00e4ha ka s\u00f5nas\u00f5nalist t\u00f5lget lordide koda v\u00f5i lordidekoda (inglise House of Lords).<\/p>\n
Riigikogu-sarnaste kogu-l\u00f5puga nimetuste hulgas on sagedasim rahvuskogu (nt Bulgaaria parlament \u041d\u0430\u0440\u043e\u0434\u043d\u043e \u0441\u044a\u0431\u0440\u0430\u043d\u0438\u0435 v\u00f5i Prantsuse parlamendi alamkoda Assembl\u00e9e nationale). Liitriigil v\u00f5ib olla liidukogu (nt \u0160veitsi parlament Bundesversammlung), liidun\u00f5ukogu (nt Austria parlamendi \u00fclemkoda Bundesrat) v\u00f5i f\u00f6deratsioonin\u00f5ukogu (Venemaa parlamendi \u00fclemkoda \u0421\u043e\u0432\u0435\u0442 \u0424\u0435\u0434\u0435\u0440\u0430\u0446\u0438\u0438). Makedoonia ja Horvaatia parlament on aga lihtsalt kogu (\u0441\u043e\u0431\u0440\u0430\u043d\u0438\u0435, sabor).<\/p>\n
Teine r\u00fchm on mugandnimetused, nagu eduskund (Soome parlament Eduskunta), seim (L\u00e4ti parlament Saeima, Leedu Seimas, Poola parlamendi alamkoda Sejm), skup\u0161t\u0161ina (Serbia parlament \u041d\u0430\u0440\u043e\u0434\u043d\u0430 \u0441\u043a\u0443\u043f\u0448\u0442\u0438\u043d\u0430), suur riigihuraal (Mongoolia parlament \u0423\u043b\u0441\u044b\u043d \u0418\u0445 \u0425\u0443\u0440\u0430\u043b), \u00fclemraada (Ukraina parlament \u0412\u0435\u0440\u0445\u043e\u0432\u043d\u0430 \u0420\u0430\u0434\u0430) v\u00f5i riigiduuma (Venemaa parlamendi alamkoda \u0413\u043e\u0441\u0443\u0434\u0430\u0440\u0441\u0442\u0432\u0435\u043d\u043d\u0430\u044f \u0434\u0443\u043c\u0430). Mugandite hulka v\u00f5ime paigutada ka ladina algup\u00e4raga rahvusvahelised s\u00f5nad, nagu senat \u00fclemkoja t\u00e4henduses (nt USA Senate, Hispaania Senado) v\u00f5i kongress parlamendi t\u00e4henduses (nt USA Congress v\u00f5i Mehhiko Congreso).<\/p>\n
Kolmandasse r\u00fchma j\u00e4\u00e4vad algup\u00e4rasel kujul kasutatavad nimetused, nagu Soome Eduskunta, Taani Folketing, Norra Storting, Islandi Al\u00feing, ka Iisraeli Knesset. Neidki nimetusi annaks t\u00f5lkida (nt Folketing kui rahvakogu v\u00f5i Knesset kui koosolek), kuid see pole tavaks.<\/p>\n
Needsamad kolm r\u00fchma on hea alus t\u00f5mmata ka suure ja v\u00e4ikese algust\u00e4he piire. Kahes esimeses r\u00fchmas, kus oleme nimetused oma keelele kohandanud, olgu t\u00f5lkides v\u00f5i mugandades, on tava rakendada sama reeglit mis meie oma riigikogu puhul: kes soovib, kirjutab \u00fcldnimena Saksa liidup\u00e4ev, L\u00e4ti seim, USA kongress, esindajatekoda, senat; kes soovib, kirjutab nimena Saksa Liidup\u00e4ev, L\u00e4ti Seim, USA Kongress, Esindajatekoda, Senat. Originaalkujul olevaid on tavaks kirjutada pigem nimena: Bundestag, Folketing, Knesset. Nimede reas on eesti tavas ka Soome Eduskunta, soomlased ise eelistavad seda 1853 loodud s\u00f5na k\u00e4sitada ja kirjutada \u00fcldnimena.<\/p>\n
Riigikogu s\u00f5na ilmub eesti tekstidesse 1870ndatel parlamendi vastena, nt “n\u00f5nda oli tema ka truu Saksa riigikogu liige” v\u00f5i “ta on s\u00e4\u00e4l Inglismaa parlamendi ehk riigikogu ees oma kunsti ja leiduse eest seisnud”. 1930. aastal avaldatud “Eesti \u00f5igekeelsuse-s\u00f5naraamatu” II k\u00f6ites on riik-m\u00e4rks\u00f5na pesas liits\u00f5nad riigikogu, riigikogusaal, riigikoguvalimised, riigikogukoosolek, riigikogur\u00fchm, riigikoguliige.\u00a0Praeguseks riigikogu kui keelend k\u00fcll omandanud nime staatuse, kuid s\u00f5na \u00fcldnimeline taust pakub kirjutajaile j\u00e4tkuvalt vabadust otsustada \u2013 l\u00e4htudes oma kavatsustest ja arvestades teksti laadi \u2013, kas valida suur v\u00f5i v\u00e4ike algust\u00e4ht.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Riikide parlamentide ja nende kodade nimetusi on eesti keeles laias laastus kolme liiki: on t\u00f5lgitud, on mugandatud ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":198057,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,6058,13146,34,36,31,32,21,13148,28,29,95,83169,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-198056","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-keele-instituut","tag-eki","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-keeleminutid","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-maire-raadik","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116713449269662453","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/198056","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=198056"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/198056\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/198057"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=198056"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=198056"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=198056"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}