P\u00e4rnu Endla teatri lavastaja Kaili Viidas p\u00e4lvis t\u00e4navu kevadel Eesti Teatri auhindade jagamisel eri vanuses vaatajaid tundlikult k\u00f5netavate lavastustega “T\u00fckk maad” (Must Kast ja Eesti Rahva Muuseum) ning “Semud ja sellid” (Endla teater) Salme Reegi nimelise lasteteatri auhinna. Ent selle asemel, et j\u00e4\u00e4da igati v\u00e4ljateenitud puhkuse korras v\u00f5rkkiike lesima, h\u00f5lmab Viidase teatrisuvi koguni kolme lavastust, mis ta eri paigus esietenduseni juhatab. 13. juunil j\u00f5uab Endla teatri K\u00fc\u00fcnis lavale Saxo Grammaticuse, Shakespeare’i jt tekstidel p\u00f5hinev “amletH”, 27. juunil toob Viidas Rakvere teatriga K\u00f6ster G\u00f6\u00f6cki majas v\u00e4lja Frank McGuinnessi monodraama “Tikutoos” ning 1. augustil esietendub P\u00e4rnu kuursaali \u00f5ues loomingulise \u00fchenduse Varblane Katusel muusikaline suvelavastus “Raim”, milles jutustatakse l\u00e4bi P\u00e4rnu suvede helilooja Raimond Valgre lugu.<\/p>\n
Suvi v\u00f5iks olla selleks, et puhata ja m\u00e4ngida, kuid selle asemel oled andnud lubaduse tuua v\u00e4lja koguni kolm eriilmelist lavastust. Kas suvelavastuse tegemine k\u00e4ib teistmoodi kui kehva ilmaga aastaaegadel?<\/p>\n
Ikka teistmoodi. Suveteatris saavad tihtipeale kokku inimesed, kes tavaliselt koos ei t\u00f6\u00f6ta \u2013 tegijaile on see \u00f5ige magus komm. Teine erisus v\u00e4ljendub selles, et publik on suvel otsingulisem, agaralt otsitakse elamusi ja tullakse hea meelega imelikesse paikadesse teatrit vaatama. Suveteater on sageli seotud kohaspetsiifikaga: saab minna paikadesse, kuhu k\u00fclmal ajal ei satuta. Lavastusmeeskonnale teevad \u00f5ige m\u00e4ngukoha otsingud ettev\u00f5tmise k\u00fcll keerulisemaks, kuid \u00fchtlasi v\u00f5ib leidlik ruumi\u00adkontseptsioon olla lavastuse kese \u2013 ruum hakkab lavastama lugu, loob vajalikud tingimused ja atmosf\u00e4\u00e4ri.<\/p>\n
Minu selle suve kolmest lavastusest “Tikutoos” j\u00f5uab publiku ette Rakvere vanalinnas asuvas K\u00f6ster G\u00f6\u00f6cki majas, mis enamasti seisab t\u00fchjana. Aga kui heita pilk ajalukku, siis samas majas tegutsenud koolis on \u00f5petajate v\u00f5i \u00f5pilastena t\u00f6\u00f6tanud v\u00f5i k\u00e4inud Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Robert Faehlmann, Juhan Kunder, Kristjan Raud, Ernst Peterson-S\u00e4rgava jpt, ning just sellele majale heisati 1918. aastal esimesena Rakveres sinimustvalge lipp. “Tikutoosi” lavastusega on seotud kahel korral ette v\u00f5etav heliline ja pildiline r\u00e4nnak “Linn tikutoosis”, mille k\u00e4igus jalutatakse Rakvere teatri majast K\u00f6ster G\u00f6\u00f6cki majani, et m\u00e4rgata pisiasju, linnas valitsevat rahu, kummalisi arhitektuuridetaile jm. Selline detailide m\u00e4rkamine on iseloomulik ka “Tikutoosi” peategelasele. K\u00f6ster G\u00f6\u00f6cki maja ise pakub samuti ruumielamuse.<\/p>\n
“Raimi” puhul on \u00fclit\u00e4htis, et seda m\u00e4ngitakse P\u00e4rnu kuursaali \u00f5ues, just seal, kus Valgre kunagi oma P\u00e4rnu-suvede aegu pilli m\u00e4ngis. Koha autentsusel on siin h\u00e4sti suur roll. Endla K\u00fc\u00fcnis etenduva “amletHi” puhul on meil kasutada haruldane v\u00f5imalus, mida repertuaariteatris v\u00f5ib endale harva lubada: saime lavaruumi \u00fcles ehitada nii, et seda proovide k\u00e4igus ja etenduste vahepeal maha ei v\u00f5eta. M\u00e4nguruumi teeb sel korral eriliseks, et publik istub \u00fcksnes r\u00f5dul ning n\u00e4itlejad saali p\u00f5randal m\u00e4ngivad alt \u00fcles. Tekib hoopis teistsugune perspektiiv.<\/p>\n
Kuidas j\u00f5uavad sinuni lavastamist v\u00e4\u00e4rivad materjalid ja kui palju on lavastajal vabadust valida, kellega seekord koos t\u00f6\u00f6tab?<\/p>\n
Mul on olnud \u00fcpris vabad k\u00e4ed, mingit r\u00f5humist pole ma k\u00fcll tundud. Repertuaariteatris antakse sageli muidugi ette, et need ja need n\u00e4itlejad on parajasti vabad. “amletHi” puhul sai k\u00f5ik alguse peategelasest ja m\u00f5istmisest, et teda peab m\u00e4ngima Sten Karpov \u2013 see suurroll k\u00e4ib tugevalt kokku tema ps\u00fchhof\u00fc\u00fcsise ja isiksusega. Projektiteatrites lavastusi tehes valib sobivad n\u00e4itlejad enamasti lavastaja, ehkki on ka teistsuguseid n\u00e4iteid. Rakvere teatri monolavastusega “Tikutoos” oli aga nii, et see pakuti mulle komplektina, kuhu kuulus nii n\u00e4idend kui ka sealset tegelast m\u00e4ngiv Silja Miks. \u00d5ige ja v\u00f5luv kombinatsioon, ma poleks teistmoodi seda ette kujutanudki.<\/p>\n
Mulle kui lavastajale meeldivad ka teatrite kunstiliste juhtide antavad \u00fclesanded, et sellel v\u00f5i teisel n\u00e4itlejal oleks rolli vaja, m\u00f5tle ta peale. On \u00e4\u00e4rmiselt t\u00e4htis, et n\u00e4itlejate t\u00f6\u00f6h\u00f5ivel ja arengul hoitakse silm peal, seda j\u00e4lgitakse. Paraku viimasel ajal juhtub seda \u00fcha harvem, meil on rohkem ikkagi esil lavastajakeskne traditsioon: lavastaja pakub v\u00e4lja ideed, langetab otsused. Seejuures v\u00f5in \u00fcldistades \u00f6elda, et n\u00e4itlejate h\u00e4\u00e4le\u00f5igus on tegelikult kasvanud: palju tugevam on n\u00e4itlejaperspektiiv \u2013 tema s\u00f5num \u2013, olulisemaks on saanud, kuidas n\u00e4itleja midagi teeb. Tunnistust annab sellest kas v\u00f5i trupit\u00f6\u00f6de ja koosloomelavastuste, samuti monolavastuste osakaalu kasv, niisiis gurmaanide v\u00e4rk.<\/p>\n
Kui hakata esietenduste kronoloogia j\u00e4rgi minema, siis esimesena saab lavak\u00fcpseks Endla teatri “amletH”. Lugu k\u00f5hklevast-kahtlevast Taani printsist, kelle onu tapab tema isa ja abiellub tema emaga, teatakse eelk\u00f5ige Shakespeare’i “Hamleti” p\u00f5hjal. Lavastusse “amletH” on kokku segatud teistegi autorite samal teemal tekste. Miks ei piisanud \u00fcksnes Shakespeare’ist?<\/p>\n
Seitse-kaheksa aastat olen plaaninud Sten Karpoviga peaosas “Hamletit” lavastada, ent ju ma siis polnud selleks veel k\u00fcps, et seni oli tegemata. Algselt ma ei teadnud, et taani ajaloolane ja teoloog Saxo Grammaticus (1150\u20131220) on kirjutanud \u00fcles taanlaste saagad, mida hiljem t\u00f5en\u00e4oliselt sattus lugema Shakespeare v\u00f5i see, keda t\u00e4nap\u00e4eval Shakespeare’iks nimetame \u2013 kipun olema seda meelt, et tema teosed kirjutas keegi varikirjutaja ja Shakespeare oli siiski teatriomanik. Dramaturg Ott Kilusk luges neid saagasid, seda alg-“Amletit”, ning m\u00f5ni aasta tagasi tutvustas neid mulle, et selline variant on ka olemas. Alguses see mind kuigiv\u00f5rd ei k\u00f6itnud. Ega Shakespeare’i “Hamletki” ole naislavastajate esimene valik, palju poliitilisi m\u00e4nge ja mehelikke teemasid, ent Saxo Grammaticuse tekst m\u00f5jus selle k\u00f5rval eriti robustsena \u2013 sama hea, kui hakata otse, ilma filtrita lavastama Henriku Liivimaa kroonikat.<\/p>\n
Shakespeare’i “Hamlet” on vaieldamatult t\u00fcvitekst: nii palju kirjanikke, nii t\u00e4nap\u00e4evaseid kui ka Shakespeare’i kaasaegseid, on ehitanud sellele oma tekste, v\u00f5tnud selle t\u00fckkideks ja uuesti kokku pannud, vahel kasutanud sealt mingeid osi. Tohutu inspiratsiooni\u00adallikas. Ent siiski ahvatles mind n\u00e4idata, et Shakespeare ei ole k\u00f5ige alus, vaid ka tema toetub millelegi \u2013 kuskil on tegelik p\u00f5hjavesi. Saxo Grammaticuse kirja pandud saagad on karm J\u00fc\u00fctimaa lugu: k\u00f5le t\u00fchermaa, kus kogu aeg puhub tuul ja on k\u00fclm, inimesed \u00fcritavad seal ellu j\u00e4\u00e4da, hauvad k\u00e4ttemaksu ja veritasu kandub edasi p\u00f5lvest p\u00f5lve. \u00dcht\u00e4kki m\u00f5istsin, et kui v\u00f5tta see Shakespeare’i loo alla, siis neis on midagi sarnast, ehkki Shake\u00adspeare r\u00e4\u00e4gib sisemisest ja Saxo Grammaticus v\u00e4ljastpoolt tulevast j\u00f5ust, mis m\u00e4\u00e4rab inimese saatuse.<\/p>\n
Veel on elu viinud mind kokku selliste Hamleti-teemaliste tekstidega nagu Tom Stoppardi “Rosencrantz ja Guildenstern on surnud”, kus on v\u00f5etud kaks k\u00f5rvaltegelast ja t\u00f5stetud nad t\u00e4helepanu keskmesse, ning Janusz G\u0142owacki n\u00e4idend “Fortinbras j\u00f5i end t\u00e4is”, mis on ehe n\u00e4ide poliitilisest absurdihuumorist. Kui Saxo Grammaticuse seikluslikud saagad v\u00e4lja arvata, siis k\u00f5ik need on huumorile ja absurdile vaatamata oma olemuselt filosoofilised tekstid ning sobivad kummalisel kombel kokku: Saxo Grammaticus kui p\u00f5hja\u00advesi, Shakespeare nagu puut\u00fcvi ning sealt hargnevad oksad, millel istuvad Stoppard ja G\u0142owacki.<\/p>\n
Inimeste ajalootaju ja elutunnetus on samamoodi paljukihiline. K\u00f5ige all on p\u00f5hiinstinktid, millele oleme aegade jooksul \u00f5ppinud uusi kihte peale kasvatama, aga seda k\u00f5ige s\u00fcgavamat ja tooremat keset p\u00fc\u00fcame iga hinna eest varjata, ent mingites olukordades kerkib see ikka pinnale. Nii saabki selgeks, et inimkond \u00f5pib k\u00fcll kogu aeg, aga \u00fcldse ei arene, ikka tehakse t\u00e4pselt sama rumalaid vigu. See paradoks teeb mulle v\u00e4ga haiget. \u00dchiskond oli katki ka sada ja viissada ja tuhat aastat tagasi, juba enne Kristust oli maailm katki. Miks me k\u00fcll ei \u00f5pi?<\/p>\n
Mis t\u00e4hendus on “amletHi” puhul lavastuslikult v\u00f5ttel, et publik on pandud istuma r\u00f5dule ja n\u00e4itlejad m\u00e4ngivad all saalis?<\/p>\n
Niiviisi on publik asetatud jumalikku v\u00f5i kohtum\u00f5istja, otsustaja positsiooni. Selline paigutus pakub hoopis teistsuguse vaatajakogemuse, aga seab n\u00e4itlejate ette ka teistmoodi \u00fclesande \u2013 neil tuleb m\u00e4ngida alt \u00fcles. Tekib teistsugune perspektiiv, \u00fclalt alla vaadates ruum n\u00e4itlejate asetsemise kaudu pingestub ja vaatajale avaneb inimsuhete kartograafiline vaade.<\/p>\n
J\u00e4rgmisena j\u00f5uab Rakvere teatri suvelavastusena publiku ette iiri kirjaniku Frank McGuinnessi monon\u00e4idend “Tikutoos”: ps\u00fchholoogiline lugu v\u00e4ikesele saarele kurja maailma eest pakku l\u00e4inud naisest. Mis on selle karmi loo kesksed teemad, mis sind lavastama asudes k\u00f6itsid?<\/p>\n
Esiteks meeldib mulle “Tikutoosi” puhul n\u00e4itleja ja n\u00e4idendi kooslus. Silja Miks on \u00e4\u00e4rmiselt huvitav n\u00e4itleja, kes teenimatult ehk veidi varju j\u00e4\u00e4nud. Mis n\u00e4idendit puudutab, siis tegemist pole lihtsa tekstiga, kuid see on h\u00e4sti kirjutatud, paljukihiline \u2013 kihilisus on alati huvitav \u2013 ega ole kohe lihtsasti lahti muugitav. See naine peab seisma silmitsi iseendaga, kriminaalsete allhoovustega lugu jutustatakse l\u00e4bi \u00fche inimese elutunnetuse. Vaadeldakse seda, kuidas see inimene p\u00fc\u00fcab hakkama saada talle tehtud halvaga, aga ka tema enda otsuste ja valikutega.<\/p>\n
Selles loos r\u00e4\u00e4gitakse ka \u00f5igusruumist, \u00f5iglusest, sellest, kas inimesel on v\u00f5imalik leida kaitset, ning kes teda aitab, kui elu on raske ja eba\u00f5iglane, kui v\u00e4liselt tugev inimene on seestpoolt t\u00e4iesti katki ja j\u00e4\u00e4nud maailma l\u00f5plikult \u00fcksinda. Kui \u00f5igusruum ei toeta, kust siis tegelikult abi saab? Kahjuks tuleb tunnistada, et praegusest Eesti \u00fchiskonnast k\u00f5lavad vastu samad rasked teemad \u2013 v\u00f5ib-olla mitte nii palju kui Iirimaal, aga neid tuleb ka meil ette.<\/p>\n
V\u00e4ga puhas ja poeetiline n\u00e4idend, aga seejuures t\u00e4is k\u00fcsimusi ja m\u00f5istatusi. N\u00f5uab kaasam\u00f5tlemist ja ilmselt rebestab vaataja hinge.<\/p>\n
Kolmanda suvelavastusena tood P\u00e4rnu kuursaali \u00f5ues\u00a0v\u00e4lja\u00a0“Raimi”. Raimond Valgrest on Mati P\u00f5ldre m\u00e4ngufilm “Need vanad armastuskirjad”, mitu dokumentaalfilmi, Kaarel Kilveti lavastus “Valge tee kutse” ja Mart Sanderi “Me peaksime r\u00e4\u00e4kima Raimondist”, palju on temast kirjutatud. Ilmselt tuli teil koos dramaturg Ott Kiluskiga nuputada v\u00e4lja mingi uus vaatenurk? Millest Valgre puhul pole veel r\u00e4\u00e4gitud?<\/p>\n
Usun, et isegi p\u00e4rast meie lavastust j\u00e4\u00e4b neid nurki, mille alt Valgret vaadata. Tema elus on palju peat\u00fckke, millest pole seni eriti r\u00e4\u00e4gitud. “Raimi” puhul on k\u00f5ige v\u00f5luvam vahest see, et Valgre ei j\u00e4\u00e4 seal puhtalt unistajaks ja m\u00f5tisklejaks, vaid ta on luust ja lihast inimene. See on eelk\u00f5ige noore inimese lugu. T\u00f5si, puudutame lavastuses ka tema viimast eluperioodi, seda k\u00f5ige raskemat ja keerulisemat aega, kuid s\u00fcndmused hargnevad ajale vastupidises suunas \u2013 alustame l\u00f5pust ja liigume p\u00e4ikesesse. Selline vaatenurk annab v\u00f5imaluse k\u00fcsida, mis siis kui \u2026? Mis siis, kui poleks tulnud s\u00f5da? Tagurpidi lugu jutustades n\u00e4eb Valgret s\u00e4rama l\u00f6\u00f6mas, lendu t\u00f5usmas.<\/p>\n
P\u00e4rnus on veel inimesi, kes oskavad Valgrest r\u00e4\u00e4kida, jagada autentseid m\u00e4lestusi \u2013 v\u00f5ib-olla mitte enda omi, k\u00fcll aga oma vanemate m\u00e4lestusi. Meil oli kokkupuude prouaga \u2013 n\u00fc\u00fcdseks on ta meie seast kahjuks lahkunud \u2013, kes oli siis v\u00e4ike t\u00fcdruk, kui Valgre suviti P\u00e4rnus olles nende hoovimajas elas. Hiljem sai sellest t\u00fcdrukust akordioni\u00f5petaja, ja ma ei suuda uskuda, et see oli juhus. Kui sirvida vanu fotosid, mis on sellessamas majas ja selle \u00fcmbruses tehtud, siis vaatab sealt vastu 1930. aastate hea Eesti elu, tunda on toonases P\u00e4rnus valitsenud vabameelsust ja helgust. Tolle proua m\u00e4lestuste kohaselt oli Valgre tagasihoidlik ja vaikne mees. M\u00e4lestusi oleme kogunud teisteltki, n\u00e4iteks Marko Matvere jagas toreda m\u00e4lestuspildi, mis p\u00e4rineb tema vanaisalt ja vanaemalt. \u00dcheks oluliseks tegelaseks on lavastuses t\u00f5usnud Liivi Loosme, kes oli \u00fcks Valgre suvistest silmar\u00f5\u00f5mudest P\u00e4rnus \u2013 kahjuks suri ta noorelt tuberkuloosi.<\/p>\n
Lavastuses keskendutakse Valgre P\u00e4rnu-lugudele ja selle linna ajalugu jookseb kogu aeg taustal. P\u00e4rnu kui suvise vabameelsuse kants. Kui Valgre P\u00e4rnus koos orkestrikaaslastega alustas, oli ta v\u00e4ga noor, napilt veerandsada aastat vana. Temast kiirgas siiras soov elada t\u00e4iel rinnal, mingit ontlikkust ja tohutut kannatamist neil suvedel k\u00fcll polnud. Orkestripoiste sissetulek oli v\u00e4ga hea, nad elasid nagu kuninga kassid. \u00c4\u00e4rmiselt huvitav on lugeda tolleaegseid ajaleheartikleid, kes kus esines ja mis \u00fcmberringi toimus.<\/p>\n
“Raimis” on oluline tegelane Raimondi ema Linda Valgre, selgub, kui t\u00e4htsat rolli m\u00e4ngis ema tema elus. Linda Valgre oli kange iseloomuga naine: v\u00f5ttis osa Naiskodukaitse t\u00f6\u00f6st, harrastas n\u00e4item\u00e4ngu, lahutas abikaasast, mis tol ajal oli v\u00e4ga teistmoodi otsus. See, kuidas ta suhtles-k\u00e4itus oma pojaga, polnud \u00fcldse tavap\u00e4rane \u2013 “tappev armastus” v\u00f5ib vist selle kohta \u00f6elda. Nii et vabu vaatenurki on k\u00fcllaga.<\/p>\n
Mida on Valgre eluk\u00e4igus ja muusikas sellist, miks iga eestlane teda omaks peab?<\/p>\n
Tema traagiline saatus on kindlasti m\u00fc\u00fcdiloome \u00fcks allikaid, samuti Eesti aja kauge kaja, meie igatsus selle j\u00e4rele. Eestlastele meeldivad kurvad lood. Kui Valgre elaks t\u00e4nases p\u00e4evas sellisena, nagu ta oli oma elu l\u00f5pul, siis mina teda oma koju ei tahaks, ta oli lihtsalt \u00fcks joodik. Ent m\u00fc\u00fcdi loob ikkagi see, et ta ei olnud ju kogu aeg joodik, vaid nooruses hoopis hea, tubli ja andekas, suure potentsiaaliga poiss.<\/p>\n
Ja \u00fcks asi on veel oluline. Minu arvates sobivad tema laulud oma lihtsuses pigem n\u00e4itlejatele \u2013 mitu n\u00e4itlejat on \u00f6elnud, et Valgre laule on teisest perspektiivist hea laulda. Leidsin ERRi arhiivist Reet Linna saate “Ob-la-di, Ob-la-da”, mis p\u00fchendatud Valgrele, seal vestlesid tema noorp\u00f5lves\u00f5ber Georg Metssalu ja re\u017eiss\u00f6\u00f6r Mati P\u00f5ldre. Ei ole s\u00e4ilinud \u00fchtegi salvestist, milles Valgre ise laulab \u2013 k\u00fcllap seegi on aidanud m\u00fc\u00fcdi tekkele kaasa. Nimetatud telesaates r\u00e4\u00e4kis Metssalu, et lavastuses “Valge tee kutse” tabas Sulev Luik v\u00e4ga t\u00e4pselt Valgre t\u00fcpaa\u017ei ja olemust, just t\u00e4pselt selline ta oligi. Aga Luige lauluh\u00e4\u00e4l polevat olnud \u00fcldsegi see, Valgre olla laulnud hoopis nagu Uno Loop. See tulnud v\u00e4lja kogemata: Loop v\u00f5tnud seda sarnasust ise teadmata oma repertuaari \u00fche Valgre varasematest lauludest ning tema h\u00e4\u00e4le k\u00f5lav\u00e4rv klappinud v\u00e4ga t\u00e4pselt.<\/p>\n
“Raimis” nimisoalist m\u00e4ngiva Sander Roosim\u00e4e puhul on saanud kokku kaks omadust, mis teevad temast peav\u00f5idu. Sulev Luige \u00f5de on \u00f6elnud, et Sander on t\u00e4pselt nagu Sulev, sama habras ja l\u00e4bipaistev olek, sarnasus on suur. Lavastuse muusikajuht Feliks K\u00fctt ja laulu\u00f5petaja Ele Sonn, ise teadmata seda Uno Loobi paralleeli, kinnitasid aga \u00fchest suust, et Sander laulab t\u00e4pselt originaalhelistikes ja tema t\u00e4mber on unoloobilik. Nii et peaosat\u00e4itjas on saanud kokku kaks v\u00e4ga valgrelikku joont.<\/p>\n
“Raimi” P\u00e4rnu-temaatika taustal on asjakohane k\u00fcsida: milline teatrilinn on P\u00e4rnu? Mis on Endla teatri erip\u00e4ra?<\/p>\n
P\u00e4rnu on linn, kuhu inimesed tulevad puhkama. Aga see ei t\u00e4henda, et teatrielamus peab seal olema ilmtingimata kerge, k\u00fcll aga elamuslik. Tartus on lisaks suurele Vanemuisele tekkinud mitu v\u00e4iksemat teatrit, Viljandis on Ugala k\u00f5rval ka Temufi, kuid P\u00e4rnus on lisaks Endlale \u00fcksnes suviti tegutsev P\u00e4rnu Suveteater. V\u00e4iketeatreid v\u00f5iks P\u00e4rnus olla rohkem, kas v\u00f5i suve silmas pidades, aga see asi on vist muutumises.<\/p>\n
Kui v\u00f5tta kitsamalt Endla, siis see on teater, mis \u00fcritab katta v\u00f5imalikult laia sihtr\u00fchma, repertuaar p\u00fc\u00fctakse hoida h\u00e4sti laiali: klassikast t\u00e4nap\u00e4evani, maailmakirjandusest eesti kirjanduseni, v\u00e4ikelastest vanuriteni. Teatri loominguline juht Ingomar Vihmar \u00fcritab leida nii teravust kui ka malbust, p\u00fc\u00fcab hoida need tasakaalus.<\/p>\n
Kui t\u00e4htis on sulle Endla teatris t\u00f6\u00f6tamine? Vaikselt seljataha libisev kevad on toonud teateid, et mitu seni repertuaariteatris t\u00f6\u00f6tanud n\u00e4itlejat on otsustanud n\u00fc\u00fcd proovida vabakutselise leiba, sest\u00a0n\u00f5nda olevat vabadust rohkem.\u00a0\u00c4kki olekski vabakutselisena rohkem\u00a0v\u00f5imalusi?<\/p>\n
Loomingulises m\u00f5ttes kindla koduteatri olemasolu v\u00f5ib-olla polegi nii t\u00e4htis, sest palju on tekkinud projektiteatreid, kelle juures saaks t\u00f6\u00f6d teha, samuti kutsuvad repertuaariteatrid aeg-ajalt enda juurde lavastama. T\u00f6\u00f6st ilma ei j\u00e4\u00e4ks. Aga Endla-suguses repertuaariteatris t\u00f6\u00f6tamine, turvaline t\u00f6\u00f6keskkond annab, vastupidi, vabaduse, mida kohe v\u00f5ib-olla ei m\u00e4rkagi.<\/p>\n
Vabakutselise elu on palju karmim maailm: eelarve on kasin ja eksimisv\u00f5imalus sellev\u00f5rra v\u00e4iksem, olud palju piiratumad. V\u00e4ikeses teatris saab teha kahe-kolme, paremal juhul nelja n\u00e4itlejaga lavastusi, suuremaks trupiks pole raha. Mulle aga meeldib teha aeg-ajalt suuri, k\u00fcmne-viieteistk\u00fcmne n\u00e4itlejaga lavastusi ning siin on Endlal palju eeliseid. Suures teatris on suuri projekte turvalisem teha, see annab suurema vabaduse.<\/p>\n
Jutt sellest, et vabakutselise p\u00f5li pakub rohkem vabadust, sarnaneb v\u00f5rdlusega, et filmis on n\u00e4itlejal suurem vabadus kui teatris. Hoopis vastupidi, minu meelest saab teatris palju rohkem toetuda kujutlusv\u00f5imele ja see annab teatritegijale palju avaramad v\u00f5imalused. Aga eks see s\u00f5ltu vaate\u00adpunktist.<\/p>\n
Oled teinud p\u00e4ris palju ka lastelavastusi ning t\u00e4navu tunnustati seda t\u00f6\u00f6d auhinnaga. Kui kevadel teatrip\u00e4eval jagati Tallinna Linnateatris Eesti Teatri auhindu, siis Salme Reegi nimelise lasteteatri auhinna andsid sulle\u00a0\u00fcle konnakost\u00fc\u00fcmis\u00a0Egon Nuter ja kukekost\u00fc\u00fcmis Allan Noormets.\u00a0\u00dctlesid neile seal laval, et niiviisi k\u00fcll lastele teatrit teha ei tohiks. Millist teatrit ja kuidas tuleb lastele teha?<\/p>\n
K\u00f5igepealt peab s\u00fcda olema \u00f5iges kohas. Ka tuleb endale aru anda, et iga laps on erisugune. See unustatakse tihti \u00e4ra, kui hakatakse lasteteatrit tegema. Et teeme \u00fche lastelavastuse. Mida see t\u00e4hendab? Kas t\u00e4iskasvanute lavastus on eraldi \u017eanr? Ei ole ju. On olemas kom\u00f6\u00f6dia, trag\u00f6\u00f6dia, dramaatiline pastoraal \u2013 t\u00e4iskasvanute teatris on kasutusel tohutult \u017eanre. Lastel peaks olema samamoodi. Nad on vanuseline sihtr\u00fchm, nad ei ole \u017eanriline sihtr\u00fchm, ja siit hakkabki m\u00f5tlemise vahe pihta. Ei ole nii, et lavastus saab meeldida k\u00f5igile lastele, see pole v\u00f5imalik. Kui hakata kas v\u00f5i f\u00fcsioloogilistest erinevustest pihta, siis m\u00f5ni laps ei talu valju heli, ja sellega tuleb arvestada.<\/p>\n
Laps tahab, et temaga oldaks aus, temaga k\u00f5neldaks ausalt. Ja teine asi, mida on oluline m\u00f5ista: lapsel puudub pikaajaline teatrivaatamise kogemus, ta v\u00f5tab k\u00f5ik vastu, mis talle n\u00e4idatakse. Oh kui lahe, see on mulle tehtud. See, mida lavastaja talle pakub, seda ta ka t\u00f5e p\u00e4he v\u00f5tab. Kui laval lollitatakse lohvakates kost\u00fc\u00fcmides, siis laps vaatab, et k\u00fcllap siis selline peabki teater olema, ning pettub selles n\u00f5meduses. Suurtes kost\u00fc\u00fcmides v\u00f5ib muidugi teatris teha ka lahedaid lavastusi, probleem pole kost\u00fc\u00fcmis, vaid suhtumises. Olen lapsena n\u00e4inud v\u00e4ga halba teatrit, aga \u00f5nneks ka v\u00e4ga head, ega mus teatri\u00adarmastust poleks muidu tekkinud. Kui me t\u00e4iskasvanuna unustame, et vastutame lapse kogemuse kvaliteedi eest, sest lapsel puudub veel selge hindamis\u00adskaala, ning laseme \u00fcle jala, siis me tegelikult tulistame endale ise jalga. T\u00e4pselt samamoodi on noortelavastustega, ainult nende puhul on asi veel keerulisem, sest noored ei tea parasjagu ise kah, kes nad on \u2013 kas nad on veel lapsed v\u00f5i juba t\u00e4iskasvanud. Nad k\u00f5iguvad seal kahevahel, see on veel raskem.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"P\u00e4rnu Endla teatri lavastaja Kaili Viidas p\u00e4lvis t\u00e4navu kevadel Eesti Teatri auhindade jagamisel eri vanuses vaatajaid tundlikult k\u00f5netavate…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":198080,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,30505,28,29,19,25,1278,23,24,22,20,30],"class_list":["post-198079","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kaili-viidas","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sirp","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116713543931848703","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/198079","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=198079"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/198079\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/198080"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=198079"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=198079"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=198079"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}