{"id":19825,"date":"2025-10-15T05:27:07","date_gmt":"2025-10-15T05:27:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/19825\/"},"modified":"2025-10-15T05:27:07","modified_gmt":"2025-10-15T05:27:07","slug":"augustis-ulatus-eesti-eelarvepuudujaak-08-protsendini-skp-st-majandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/19825\/","title":{"rendered":"Augustis ulatus Eesti eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k 0,8 protsendini SKP-st | Majandus"},"content":{"rendered":"<p>Augusti l\u00f5puks ulatus Eesti valitsussektori eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k 342 miljoni euroni ehk 0,8 protsendini aastasest oodatavast sisemajanduse koguproduktist (SKP). T\u00e4nu juriidilise isiku tulumaksu heale laekumisele oli puuduj\u00e4\u00e4k 207 miljoni euro v\u00f5rra v\u00e4iksem kui mullu samal ajal, mil see ulatus 1,4 protsendini SKP-st.<\/p>\n<p>Keskvalitsuse, peamiselt riigieelarve eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k\u202fulatus augusti l\u00f5puks 381 miljoni euroni. Jaanuaris juriidilise isiku tulumaksu erakorralise laekumise t\u00f5ttu \u00fclej\u00e4\u00e4gis olnud positsioon j\u00f5udis m\u00e4rtsis tulumaksu tagastuste t\u00f5ttu puuduj\u00e4\u00e4ki, mis augustis veel pisut s\u00fcvenes. Samas on selle aasta puuduj\u00e4\u00e4k eelmise aasta sama perioodiga v\u00f5rreldes 231 miljoni euro v\u00f5rra v\u00e4iksem, \u00fctles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna anal\u00fc\u00fctik Helin K\u00fctt.<\/p>\n<p>Maksutulude laekumine \u00fcletas augustis nii eelarves kui uues majandusprognoosis oodatud taset. Kaheksa kuu kokkuv\u00f5ttes \u00fcletab laekumine samuti eelarveootusi, peamiselt t\u00e4nu f\u00fc\u00fcsilise ja juriidilise isiku tulumaksule, \u00fctles K\u00fctt.<\/p>\n<p>Ka mittemaksuliste tulude laekumine \u00fcletas eelmise aasta taset, seda nii v\u00e4listoetuste kui ka kaupade ja teenuste m\u00fc\u00fcgitulu kasvu t\u00f5ttu, mis tulenes muuhulgas s\u00f5idukite registreerimistasu kehtestamisest.<\/p>\n<p>Sotsiaalkindlustusfondidele l\u00f5ppes august puuduj\u00e4\u00e4giga 35 miljonit eurot. Tervisekassa osa sellest oli enamik, 48 miljonit eurot. Puuduj\u00e4\u00e4k on koosk\u00f5las suvise majandusprognoosiga, millega oodatakse aasta l\u00f5puks ligi 122 miljoni eurost defitsiiti. Seda p\u00f5hjustab tervishoiut\u00f6\u00f6tajate kiire palgakasv, suurenenud n\u00f5udlus teenustele ning elanike ootus, et ravij\u00e4rjekorrad ei pikene, selgitas K\u00fctt.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6tukassa oli augusti l\u00f5puks 14 miljoni euro suuruses \u00fclej\u00e4\u00e4gis, aasta esimestel kuudel oli v\u00e4ike puuduj\u00e4\u00e4k. Eelarvepositsioon eelduslikult p\u00fcsib, suveprognoosi ootus on aasta l\u00f5puks p\u00fcsida tasakaalus. Olukord t\u00f6\u00f6turul p\u00fcsib rahuldav \u2013 registreeritud t\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r oli augustis 6,3 protsenti, eelmisel aastal samal ajal oli see 6,9 protsenti. Samuti on t\u00f6\u00f6tus v\u00e4iksem kui viimasel kolmel aastal samal ajal.\u202f<\/p>\n<p>Kohalike omavalitsuste eelarvepositsioon j\u00f5udis augusti l\u00f5puks 74 miljoni euro suuruse \u00fclej\u00e4\u00e4gini, mis \u00fcletas eelmise aasta sama perioodi tulemust 35 miljoni euro v\u00f5rra. Augustis eelarvepositsioon halvenes kulude kasvutempo kiirenemise t\u00f5ttu.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n<p>Riigieelarve kogukulude maht kasvas augustis aastaga 10,3 protsenti peamiselt investeeringute ja majandamiskulude t\u00f5ttu, \u00fctles K\u00fctt.<\/p>\n<p>Riigieelarveliste asutuste kogukulu ulatus augustis 1,41 miljardi euroni, suurenedes eelneva aasta augustiga v\u00f5rreldes 131,9 miljonit eurot ehk 10,3 protsenti.\u00a0<\/p>\n<p>Riigieelarve positsiooni m\u00f5jutavad kulud, milleks on kulud ilma v\u00e4lisvahendite ja edasiantava maksutuluta, suurenesid augustis aastaga 103,7 miljonit eurot, mis teeb augusti kulude mahuks 914,3 miljonit eurot. Eelarvepositsiooni m\u00f5jutavate kulude kumulatiivne maht oli augusti l\u00f5puks 7,794 miljardit eurot.<\/p>\n<p>Riigieelarvelised asutused andsid kodumaiseid toetusi augustis 1,6 miljoni euro eest rohkem kui mullu samal ajal. Sotsiaaltoetusi maksti augustis 14,5 miljoni euro v\u00f5rra rohkem, millest 13,5 miljonit tuli vanaduspensionidest.\u00a0<\/p>\n<p>V\u00e4lismaiseid toetusi vahendati augustis eelneva aastaga v\u00f5rreldes 24,4 miljoni euro v\u00f5rra enam.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6j\u00f5ukuludeks maksti riigieelarvelistes asutustes augustis 126,3 miljonit eurot, mis teeb aastaseks kasvutempoks 5,5 protsenti. Palgakulude aastast kasvu vedasid augustis riigikaitse valdkond ja eripensionide v\u00e4ljamaksete suurenemine.\u00a0<\/p>\n<p>Majandamiskulud suurenesid eelneva aastaga v\u00f5rreldes augustis 32,1 miljonit eurot kaitseotstarbeliste kulutuste ja k\u00e4ibemaksumuudatuse t\u00f5ttu. Kaheksa kuuga on kaitseotstarbeliste vahendite kasutus 32,2 miljoni euro v\u00f5rra suurem kui mullu samal ajal.\u00a0<\/p>\n<p>Investeeringute maht kasvas augustis 48,9 miljonit eurot, sealhulgas tehti riigikaitse valdkonnas mullusega v\u00f5rreldes 41,4 miljoni euro v\u00f5rra rohkem investeeringuid. Kaheksa kuuga on investeeringuid tehtud 165,6 miljonit eurot rohkem, neist enamik ehk 152,1 miljonit eurot kaitsevaldkonda. Lisaks on kasvanud ka kulutused sisejulgeoleku parandamiseks.<\/p>\n<p>Edasiantud maksutulud suurenesid augustis 26 miljoni euro v\u00f5rra ehk 6,7 protsenti peamiselt suurema f\u00fc\u00fcsilise isiku tulumaksu, ravikindlustuse sotsiaalmaksu ja kogumispensioni fondidesse edasisuunatud maksete t\u00f5ttu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Augusti l\u00f5puks ulatus Eesti valitsussektori eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k 342 miljoni euroni ehk 0,8 protsendini aastasest oodatavast sisemajanduse koguproduktist (SKP). T\u00e4nu&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":19826,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[2487,131,130,37,1198,8330,33,35,34,36,11604,2675,778,4603,11605,2702,1016,1012],"class_list":{"0":"post-19825","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ametnikud","9":"tag-ari","10":"tag-business","11":"tag-ee","12":"tag-eelarve","13":"tag-eelarvedefitsiit","14":"tag-eesti","15":"tag-eesti-keel","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-kulutused","19":"tag-majandusprognoos","20":"tag-maksud","21":"tag-palgad","22":"tag-puudujaak","23":"tag-rahandus","24":"tag-riigieelarve","25":"tag-valitsus"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19825","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=19825"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19825\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/19826"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=19825"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=19825"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=19825"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}