![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3636001he98at24.jpg\"\/)
Karuputke \u00f5isikud. Autor\/allikas: Pixabay<\/p>\nNovaatori lugeja k\u00fcsis, mida v\u00f5tta ette Eesti looduse tuntumate ja ebameeldivamate sissetungijatega: karuputke v\u00f5\u00f5rliikidega.<\/p>\n
Eestis on karuputke v\u00f5\u00f5rliike j\u00e4rjepidevalt t\u00f5rjutud \u00fcle 15 aasta ning ka sel aastal on keskkonnaamet tellinud t\u00f5rjet\u00f6id enam kui 2500 hektaril. Keskkonnaameti loodushoiut\u00f6\u00f6de osakonna peaspetsialisti K\u00e4thlin Rillo s\u00f5nul on olnud senine tegevus edukas. “Loodusele on tagasi v\u00f5idetud \u00fcle 800 hektari. Paljudes suurtes ja algselt tihedates kolooniates t\u00e4rkab praegu vaid \u00fcksikuid taimi ning n\u00e4iteks Hiiumaal on levik kontrolli alla saadud,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Ka Tartu \u00dclikooli botaanika professori Meelis P\u00e4rteli hinnangul on j\u00e4tkuvalt oluline, et karuputke t\u00f5rje oleks riiklikult koordineeritud. “Me ei oska hinnata, mis oleks juhtunud, kui me ei oleks t\u00f5rjet teinud. V\u00f5rdluseks v\u00f5ib tuua aja, mil sai veel \u00fcle piiri Venemaale minna, kas Pihkva v\u00f5i Peterburi suunas. Kus Eesti piir l\u00f5peb, algavad peaaegu lausalised karuputkev\u00e4ljad. See n\u00e4itab, et karuputke ohjes hoidmine on end \u00e4ra tasunud,” selgitas P\u00e4rtel.<\/p>\n
Samas lisandub pidevalt uusi karuputke kasvukohti. K\u00e4thlin Rillo s\u00f5nul on taim j\u00f5udnud oma levikud\u00fcnaamikas uude etappi. “Lisaks esialgsetele h\u00e4iritud kooslustele hakkab karuputk tungima looduslikesse kooslustesse. Seega on karuputk levinud oma algsetest inimese poolt sisse viidud kasvukohtadest, p\u00f5llult ja teeservadest, ka uutesse looduslikesse elupaikadesse, n\u00e4iteks metsa ja rohumaale. Seal konkureerib karuputk edukalt Eesti p\u00e4rismaise taimestikuga,” selgitas Rillo.<\/p>\n
Mida teha?<\/p>\n
Karuputkest vabanemine n\u00f5uab suurt kannatlikkust, sest taime bioloogilised omadused teevad temast v\u00e4ga visa vastase. Rillo s\u00f5nul s\u00f5ltub \u00fche koloonia h\u00e4vitamise aeg selle vanusest, asukohast ja t\u00f5rje kvaliteedist. “Seemned v\u00f5ivad p\u00fcsida mullas idanemisv\u00f5imelisena teadaolevalt \u00fcle 10 aasta. Seep\u00e4rast on eriti oluline taimed \u00f5igeaegselt h\u00e4vitada ning v\u00e4ltida taimede \u00f5itsemist ja \u00f5itsemisele j\u00e4rgnevat viljumist. Kuna putked paljunevad rohkete seemnetega, v\u00f5tab suurema koloonia t\u00f5rje aega ning olulist taimede hulga v\u00e4henemist v\u00f5ib j\u00e4rjepideval t\u00f5rjel n\u00e4ha alles viie aasta p\u00e4rast,” selgitas ta.<\/p>\n
Kuigi suurte kolooniate t\u00f5rjet koordineerib ja rahastab riik, on Meelis P\u00e4rteli s\u00f5nul lisaks oluline maaomanike panus. “Iga inimene saab oma koduaias ja aia taga t\u00f5rjet ise teha, eriti kui karuputke koloonia ei ole veel suureks l\u00e4inud. Tuleb end mobiliseerida, et hoida Eesti elurikkust ja inimeste tervist ohustavad v\u00f5\u00f5rliigid nii h\u00e4sti kontrolli all kui v\u00f5imalik,” lisas ta.<\/p>\n
P\u00e4rteli s\u00f5nul oleneb karuputke v\u00f5imekus eelk\u00f5ige sademetest. “Kui on rohkem sademeid, siis putk suudab kasvada suuremaks ning siis v\u00f5ib tema ohjamine olla keerukam,” selgitas ta. Sel p\u00f5hjusel tuleks olla eriti hoolas niisketel aastatel, mil tasuks t\u00f5rjega alustada vegetatsiooniperioodi alguses, kui taimed on alles v\u00e4ikesed.<\/p>\n
Karuputke \u00f5isikud. Autor\/allikas: Pixabay<\/p>\n
K\u00e4thlin Rillo s\u00f5nul on k\u00f5ige kindlam kaevata v\u00e4lja taime peajuur, mis ulatub umbes labida s\u00fcgavuseni ning j\u00e4tta see kuivama. Eriti hoolikalt tuleks kaitsta enda nahka ja silmi, et need taimemahlaga kokku ei puutuks. “Seemnete v\u00f5i seemnealgetega \u00f5isikud tuleks p\u00f5letada ning tuleb olla hoolas, et seemned ei leviks riiete ja tehnikaga edasi,” lisas Rillo. T\u00f5rjet tuleks teha seni, kuni \u00fchtegi taime enam ei t\u00e4rka.\u00a0<\/p>\n
Seej\u00e4rel peab hoidma kasvukohal silma peal veel mitu aastat. “Oluline on t\u00f5rje j\u00e4rjepidevuse s\u00e4ilitamine, sest vastasel juhul kaotame seni tehtud t\u00f6\u00f6 ja j\u00f5upingutustega saavutatud tulemuse,” selgitas Rillo.<\/p>\n
Viimaks pani Meelis P\u00e4rtel k\u00f5igile s\u00fcdamele, et koduaedades kasvavate v\u00f5\u00f5rliikidega peaks k\u00e4ima ringi ettevaatlikult. Ka karuputk toodi kunagi Eestisse parimate kavatsustega, kuid s\u00f6\u00f6dataim pani p\u00f5llult putku ning l\u00e4mmatab n\u00fc\u00fcd kohalikku elurikkust. “Kindlasti ei tohiks aiaj\u00e4\u00e4ke loodusesse viia, sest me ei pruugi teada, millisest j\u00e4rgmisest liigist v\u00f5ib saada selline pahategija,” lisas ta.<\/p>\n
Suure karuputke koloonia leidmisel saada foto taimedest ja asukoha kirjeldus aadressile info@keskkonnaamet.ee v\u00f5i karuputk@keskkonnaamet.ee.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Novaatori lugeja k\u00fcsis, mida v\u00f5tta ette Eesti looduse tuntumate ja ebameeldivamate sissetungijatega: karuputke v\u00f5\u00f5rliikidega. Eestis on karuputke v\u00f5\u00f5rliike…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":198352,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,16236,83222,83221,1452,28,29,19,25,23,24,22,20,30,13935,83223],"class_list":["post-198351","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-karuputk","tag-karuputke-torje","tag-karuputke-voorliigid","tag-keskkonnaamet","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-voorliigid","tag-voorliikide-levik"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116714755108717892","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/198351","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=198351"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/198351\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/198352"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=198351"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=198351"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=198351"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}