Zelensk\u00f5i v\u00f5is olla Venemaa sihtm\u00e4rk juba enne t\u00e4iemahulise sissetungi algust 2022. aasta 24. veebruaril. CNN kirjeldas t\u00e4navu veebruaris, et Zelensk\u00f5i k\u00f5rvaldamine oli oluline osa Venemaa plaanist Ukraina m\u00f5ne p\u00e4evaga \u00fcle v\u00f5tta. Selleks tuli Zelensk\u00f5i enne p\u00f5genemist tappa v\u00f5i vangistada, aga Zelensk\u00f5il polnud plaaniski Kiievist lahkuda, vaid ta postitas esimeste r\u00fcnnakute ajal video, kus teatas: \u201eMe oleme kohal.\u201c<\/p>\n
Presidendile l\u00e4hedal seisev allikas r\u00e4\u00e4kis<\/a> CNN-ile, et Vene agendid olid rentinud enne t\u00e4iemahulise s\u00f5ja algust presidendi kantselei vahetus l\u00e4heduses kortereid, et valmistuda riigipea atentaadiks. <\/p>\n Nagu ajalugu teab, on Ukraina luure ja presidendi kaitsev riiklik julgeolekuamet (UDO) olnud tasemel ning \u00fckski m\u00f5rvakatse pole \u00f5nnestunud. 2022. aastal k\u00f5lasid lasud<\/a> isegi presidendi kantslei ruumides, mille p\u00f5randale j\u00e4i surnukehi. <\/p>\n \u201eOli inimesi, kes tahtsid (mind) tappa, k\u00f5las laske ja muudki. M\u00f5ned inimesed tapeti siin, presidendi kantseleis, teised kaitsesid meid,\u201c avaldas Zelensk\u00f5i.<\/p>\n Zelensk\u00f5i ja tema kaitsemeeskond ei ole avaldanud, kas hukkunud olid venelased, ukrainlased v\u00f5i m\u00f5lemad. <\/p>\n Ise on Zelensk\u00f5i kinnitanud v\u00e4hemalt viite v\u00f5i kuute juhtumit, mil tema elu kallale on kiputud, aga sellest on n\u00fc\u00fcdseks palju aega m\u00f6\u00f6das. Esimesed v\u00e4hemalt kolm tapmiskatset<\/a> elas ta \u00fcle juba s\u00f5ja esimesel n\u00e4dalal. Nendega olevat seotud olnud Venemaa Wagneri palgas\u00f5durid ja Ramzan Kad\u00f5rovi alluvuses tegutsenud T\u0161et\u0161eenia eriv\u00e4gi.<\/p>\n Kiievisse imbunud wagnerlaste \u00fcrituse olevat nurjanud see, et Ukraina julgeolekuamet SBU sai tapmisplaani kohta teavet Venemaa f\u00f6deraalse julgeolekuteenistuse (FSB) ridades peitunud Ukraina agendilt. <\/p>\n 2024. aasta mais teatas Ukraina julgeolekuteenistus SBU, et on nurjanud j\u00e4rjekordse Venemaa atentaadiplaani, milles s\u00fc\u00fcdistati kahte riikliku julgestusteenistuse UDO ohvitseri, kelle oli v\u00e4rvanud FSB. V\u00e4idetavalt oli nende ohvitseride \u00fclesanne v\u00e4rvata omakorda Zelensk\u00f5i julgestusmeeskonna hulgast kedagi, kes oleks valmis presidenti r\u00f6\u00f6vima v\u00f5i tapma. Kui vanden\u00f5u avalikuks tuli, vallandas Zelensk\u00f5i UDO juhi. <\/p>\n \u00dcks tuntumaid teadaolevaid katseid<\/a> Zelensk\u00f5id r\u00fcnnata oli 2024. aasta 17. aprillil Poolas, kui Ukraina president pidi saabuma Rzesz\u00f3wi lennujaama. \u201e\u00dclesanne oli president Zelensk\u00f5i f\u00fc\u00fcsiliselt Rzesz\u00f3wi lennujaamas elimineerida. Kaaluti mitmeid meetodeid. \u00dcks h\u00f5lmas FPV drooni, teine \u200b\u200bsnaiprit,\u201c \u00fctles toonane SBU juht Vas\u00f5l Maljuk. <\/p>\n Maljuki s\u00f5nul pidi r\u00fcnnaku l\u00e4bi viima aastak\u00fcmneid varem FSB poolt v\u00e4rvatud Poola erus\u00f5dur. Ta lisas, et mees v\u00e4rvati juba aastak\u00fcmneid tagasi ja uskus kindlalt \u201eN\u00f5ukogude asja\u201c. Kahtlusalusele Pawel K-le esitati s\u00fc\u00fcdistus mullu 19. mail ja menetlus veel kestab.<\/p>\n Presidendi n\u00f5uniku M\u00f5hhailo Podoljaki varasemate avalduste kohaselt ulatub tapmiskatsete arv rohkem kui tosinkonnani. <\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (21)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Zelensk\u00f5i v\u00f5is olla Venemaa sihtm\u00e4rk juba enne t\u00e4iemahulise sissetungi algust 2022. aasta 24. veebruaril. CNN kirjeldas t\u00e4navu veebruaris,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":198562,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[22652,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,25248,107,22046,23,24,262,124,22,20,30,263,92,93,94],"class_list":["post-198561","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-atentaat","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-soda-ukraina","tag-soda-ukrainas","tag-tapmiskatse","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina","tag-ukraina-soda","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-volodomor-zelenskoi","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116715702392239146","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/198561","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=198561"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/198561\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/198562"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=198561"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=198561"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=198561"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}