{"id":198818,"date":"2026-06-09T04:51:11","date_gmt":"2026-06-09T04:51:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/198818\/"},"modified":"2026-06-09T04:51:11","modified_gmt":"2026-06-09T04:51:11","slug":"joller-pakosta-lahutuskord-voib-seada-perevagivalla-ohvrid-ohtu-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/198818\/","title":{"rendered":"Joller: Pakosta lahutuskord v\u00f5ib seada perev\u00e4givalla ohvrid ohtu | Eesti"},"content":{"rendered":"

Justiitsminister Liisa Pakosta tutvustas avalikkusele kuu aega tagasi plaani muuta p\u00f5hjalikult perekonnaseadust. \u00dcks osa sellest kohustab lapsendajaid last sellest teavitama<\/a>. Teine peamine eesm\u00e4rk eeln\u00f5ul on aga v\u00e4hendada kohtute t\u00f6\u00f6koormust seoses abielude lahutamisega.<\/p>\n

N\u00e4iteks kohustataks abikaasasid tegema k\u00f5ik selleks, et abielu lahutada kokkuleppel ja v\u00e4ltida kohtusse p\u00f6\u00f6rdumist. Selleks, et lahutusmenetlusi lihtsustada, kaotataks \u00e4ra ka kohtu kohutus lahutuse osapooled \u00e4ra kuulata ning pooli lepitada.<\/p>\n

Samuti v\u00f5iks edaspidi alustada lahutamise menetlust \u00fche abikaasa avalduse alusel ja seda ka notari v\u00f5i perekonnaseisuametniku vahendusel.<\/p>\n

Ministeerium soovib muudatustega suunata abikaasasid abielu lahutama eelistatult kohtuv\u00e4liselt kas perekonnaseisuasutuste v\u00f5i notarite vahendusel.<\/p>\n

K\u00f5rvaleesm\u00e4rk on seejuures jagada menetluskulud abielu lahutamise asjades senisest \u00f5iglasemalt. Kui varem j\u00e4id menetluskulud kummalgi poolel enda kanda, siis tulevikus j\u00e4etaks menetluskulud kanda sellel, kes on lahutuse kohtuv\u00e4list menetlust k\u00f5ige enam takistanud.<\/p>\n

Uus s\u00fcsteem v\u00f5ib takistada v\u00e4givallaohvri lahkumist suhtest<\/p>\n

Sotsiaalministeerium eesotsas minister Karmen Jolleriga m\u00e4rgib vastusena Pakosta plaanile, et justiitsministeerium ei ole oma ideedes aga arvestanud \u00fcldse sellega, kuidas m\u00f5jutaks lahutuste korra muutmine perev\u00e4givalla ohvreid.<\/p>\n

Joller m\u00e4rgib, et kuigi eeln\u00f5u eesm\u00e4rk on menetluse lihtsustamine, v\u00f5ib see toimuda nii v\u00e4givallaohvrite kui ka laste arvelt. Ta t\u00f5i plaani juures v\u00e4lja mitmeid murekohti, m\u00e4rkides, et nii m\u00f5nigi nendest on vastuolus ka naistevastast v\u00e4givalda ennetava Istanbuli konventsiooniga.<\/p>\n

Sotsiaalministeeriumi ohvriabi valdkonna juht Kristiina Luht selgitas, et ministeeeriumit teeb murelikuks k\u00f5ige enam plaan, mille j\u00e4rgi peaksid abikaasa enne kohtusse p\u00f6\u00f6rdumist tegema k\u00f5ik selleks, et lahutada abielu kokkuleppel.<\/p>\n

“Eeldus on see, et m\u00f5lemad abikaasad r\u00e4\u00e4givad l\u00e4bi, lepivad kokku. Kui sa oled v\u00e4givallaohver olnud, v\u00f5imalik, et aastaid, siis see kokkuleppimine v\u00e4givallatsejaga on \u00e4\u00e4retult raske,” s\u00f5nas Luht.<\/p>\n

Minister Joller m\u00e4rkis sotsiaalministeeriumi tagasisides, et selline s\u00fcsteem v\u00f5ib takistada ohvri turvalist lahkumist suhtest, toimepanija v\u00f5ib kasutada olukorda aga v\u00e4ljapressimiseks ning \u00e4hvardades endale hooldus\u00f5iguse saamiseks.<\/p>\n

Laasik: ministeerium feti\u0161eerib hooldus\u00f5iguse vaidlustes koost\u00f6\u00f6d<\/p>\n

Sotsiaalministeerium kritiseerib ka justiitsministeeriumi plaani tugevdada \u00fchist hooldus\u00f5igust, m\u00e4rkides, et eeln\u00f5ust j\u00e4\u00e4b mulje, nagu muutuks \u00fchine hooldus\u00f5igus vaikimisi lahenduseks.<\/p>\n

“See on probleemne, kuna v\u00e4givallajuhtumite korral v\u00f5ib see viia j\u00e4tkuva kontrolli ja v\u00e4givalla riskini. Ei ole s\u00e4testatud selged erandid v\u00e4givallaolukordadeks ning lapse parima huvi hindamine v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da formaalseks,” m\u00e4rkis tagasisides sotsiaalminister Karmen Joller.<\/p>\n

Sotsiaalministeeriumi hinnangul on problemaatiline ka see, et hooldus\u00f5iguse vaidlustes tuleks hakata senisest rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama sellele, milline lapsevanem teisega rohkem koost\u00f6\u00f6d teeb. Joller toob v\u00e4lja, et selle s\u00e4tte s\u00f5nastus on v\u00e4givallaohvreid kahjustav ja taasohvristav.<\/p>\n

Samamoodi oli hooldus\u00f5iguse p\u00f5him\u00f5tete muutmise suhtes kriitiline vandeadvokaat Tambet Laasik<\/a>, kelle s\u00f5nul \u00fcritab justiitsministeerium lahendada probleemi, mida tegelikult ei ole \u00fcldse olemaski.<\/p>\n

Laasiku s\u00f5nul peaks hooldus\u00f5igusega seotud vaidluste lahendamist alustama hoopis sellest, et kirjutada seadusesse see, et hooldus\u00f5iguse vaidlustes peab arvesse v\u00f5tma seda, kui lapsevanem on v\u00e4givallatsenud.<\/p>\n

“See on midagi, mida me siiamaani ei ole suutnud enda \u00f5igusesse sisse kirjutada. Kohtupraktika on selles k\u00fcsimuses seinast seina. M\u00f5ni kohtunik suudab sellega arvestada, saab aru, milles probleem on, ja v\u00f5tab seda arvesse. M\u00f5ne kohtuniku jaoks pole see v\u00e4himalgi m\u00e4\u00e4ral t\u00e4htis ning k\u00f5ik sellekohased t\u00f5endid ja argumendid j\u00e4etakse k\u00f5rvale kui asjakohatud. See on probleem, millega me peaksime tegelema, mitte sellise koost\u00f6\u00f6 feti\u0161eerimisega,” r\u00e4\u00e4kis Laasik.<\/p>\n

Siseministeerium: ettepanekud ei ole koosk\u00f5las varem kokku lepituga<\/p>\n

Justiits- ja digiministeeriumi m\u00f5tete suhtes seoses lahutuste menetlemisega on kriitiline ka siseministeerium eesotsas minister Igor Taroga.<\/p>\n

Taro m\u00e4rkis, et muudatusettepanekud on teiste osapooltega l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kimata ega ole koosk\u00f5las abielu lahutamise menetluses varem kokku lepitud suundadega. \u00dchtlasi on muudatused ning nende vajalikkus piisaval m\u00e4\u00e4ral l\u00e4bi anal\u00fc\u00fcsimata, p\u00f5hjendamata ning ka nende m\u00f5ju ei ole seletuskirjas piisaval m\u00e4\u00e4ral hinnatud.<\/p>\n

“Siseministeerium on seisukohal, et kui eeln\u00f5u v\u00f5etaks sellisel kujul seadusena vastu, v\u00f5ib tulevikus tekkida probleem just n\u00f5rgemale poolele, kellele pannakse suuremad kohustused ja tehakse abielu lahutamine tema jaoks praegusega v\u00f5rreldes veelgi raskemaks ja pikemaks, sest ta ei saa minna otse kohtusse, kui ta ei saa oma abikaasat k\u00e4tte v\u00f5i abikaasa keeldub kokkuleppest ja lahutusavalduse esitamisest,” kirjutas siseminister Igor Taro.<\/p>\n

Igor Taro Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n

Pakosta: eeln\u00f5u on m\u00f5eldud just v\u00e4givallaohvrite kaitseks<\/p>\n

S\u00f5nu “v\u00e4givald” v\u00f5i “ohver” tegelikult justiitsministeeriumi eeln\u00f5ust \u00fcldse ei leiagi. Justiitsminister Liisa Pakosta \u00fctles aga, et tegelikult ongi eeln\u00f5u tehtud justnimelt v\u00e4givallaohvrite kaitseks.<\/p>\n

“Olen ka sotsiaalministeeriumiga r\u00e4\u00e4kinud, et seal v\u00f5ib-olla on natukene arusaamatusi. Me t\u00e4iendame seletuskirja, et see oleks selgemini arusaadav. Siseministeeriumiga oleme me samuti kohtunud. Enne, kui see eeln\u00f5u n\u00fc\u00fcd l\u00f5plikult v\u00e4lja l\u00e4heb, me kohendame neid kohti, mis k\u00fcsimusi tekitasid, aga need ei ole sellised p\u00f5him\u00f5ttelised k\u00fcsimused,” \u00fctles Pakosta.<\/p>\n

Pakosta s\u00f5nas, et tegelikult on ta sotsiaalministeeriumiga t\u00e4iesti samal meelel, et ohvreid ei tohi suunata ega sundida v\u00e4givallatsejatega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistesse ning tuleb v\u00e4ltida olukordi, mis suurendavad ohvri kontakti v\u00e4givallatsejaga.<\/p>\n

“Me oleme tegelikult t\u00e4pselt \u00fchel lehel. Praktikas on lihtsalt nii, et praegu, kui inimesed ei j\u00f5ua kokkuleppele, siis peavad nad p\u00f6\u00f6rduma kohtusse. Kohus on kehtiva regulatsiooni j\u00e4rgi kohustatud hakkama neid omavahel lepitama ja mitte lihtsalt nii, et nad satuvad \u00fchte ruumi, vaid kohtul on kohustus asuda osapooli lepitama ja tuvastada, kas abielu l\u00f5petamist v\u00f5imaldavad asjaolud on ikkagi olemas. Seaduses on ka v\u00e4hemalt kaks aastat lahuselu enne lahutamist ja kohtunikul kohustus pooled \u00e4ra kuulata. K\u00f5ik selle me kaotame,” m\u00e4rkis Pakosta.<\/p>\n

Sotsiaalministeeriumi kriitikaga, et m\u00f5ned eeln\u00f5u s\u00e4tted on vastuolus rahvusvahelise naistevastase v\u00e4givalla kokkuleppe ehk Istanbuli konventsiooniga, justiitsminister ei n\u00f5ustunud.<\/p>\n

“Ei n\u00f5ustu jah ja seda me saame seletuskirjas ka paremini lahti seletada,” m\u00e4rkis minister.<\/p>\n

Tugikeskuse juht: juturoboti kasutamise asemel palgatakse kallis advokaat<\/p>\n

P\u00e4rnu naiste tugikeskuse juht Margo Orup\u00f5ld r\u00e4\u00e4kis, et v\u00e4givalla all kannatanud naistele on ligip\u00e4\u00e4s \u00f5igusabiteenustele viimase aasta jooksul tegelikult halvenenud. ERR on sellest ka varem kirjutanud<\/a>.<\/p>\n

Riigi \u00f5igusabi osutavad Eestis advokaadid ning seda on v\u00f5imalik taotleda v\u00e4hekindlustatud ja haavatavas olukorras inimestel kohtu- v\u00f5i muus menetluses esindamiseks v\u00f5i n\u00e4iteks \u00f5igusdokumentide koostamiseks.<\/p>\n

“Seal [riiklikku \u00f5igusabi taotledes \u2013 toim.] on tabel, kus sa pead \u00e4ra kirjeldama, kas sul on vara. Kui sul on mingi vara v\u00f5i isegi mingi metsatukk, mis mitte midagi v\u00e4\u00e4rt ei ole, siis sa kohe ei kvalifitseeru sinna. T\u00f6\u00f6l k\u00e4imise puhul, kui sa saad t\u00f5esti mingi 500 eurot kuus k\u00e4tte ja sul on mitu last, siis sa hakkad kuidagi kvalifitseeruma. Aga kui on vara, siis k\u00e4ib tihti kaasas klausel, et te saate \u00f5igusabi tingimusel, et m\u00fc\u00fcte p\u00e4rast protsessi vara maha ja siis maksate \u00f5igusabikulud, justkui saaks laenu peale. Kuna me n\u00e4eme ise neid numbreid, siis me ei soovita naistel seda niisama taotleda, kui neil on varaline seis olemas,” kirjeldas Orup\u00f5ld.<\/p>\n

Tasuta riiklikule \u00f5igusabiteenusele on P\u00e4rnu naiste tugikeskus saanud sel aastal suunata naisi n\u00e4iteks vaid kolmel korral.<\/p>\n

Veel eelmisel aastal pakkusid Hugo Legali juristid madalapalgalistele inimestele veel ka tasuta esmast \u00f5igusn\u00f5ustamist. Justiits- ja digiministeerium kaotas selle aga aastavahetusel \u00e4ra ning asendas hoopis juturobotiga<\/a>.<\/p>\n

Orup\u00f5ld r\u00e4\u00e4kis, et selle asemel, et kasutada ministeeriumi soovitatud juturobotit, on P\u00e4rnu varjupaiga kogemus hoopis see, et inimesed palkavad endale k\u00fcsimustele vastuse saamiseks kalli advokaadi.<\/p>\n

“Meil just Saaremaal oli juhus, kus k\u00e4isime ise kliendiga kaasas, et tema k\u00fcsimustele vastata. Andsime talle k\u00f5ik vastused \u00e4ra, aga ta ei j\u00e4\u00e4nud uskuma. Tahtis ikka advokaadi juurde minna, et las advokaat r\u00e4\u00e4gib. L\u00e4ksime kaasa ja sealt tulid t\u00e4pselt samad vastused, mida ta tegelikult juba teadis,” \u00fctles Orup\u00f5ld.<\/p>\n

Varjupaiga juht selgitas, et inimesed pelgavad juturobotiga suhtlemist juba seet\u00f5ttu, et seal v\u00f5ib internetti mingi m\u00e4rk maha j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n

Eelmisel aastal justiits- ja digiministeeriumi koostatud kuritegevuse statistikast selgub, et 48 protsenti Eestis toime pandud v\u00e4givallakuritegudest on perev\u00e4givald ning 38 protsenti perev\u00e4givallajuhtumitest toimub lapse osalusega. \u00dclekaaluka osa perev\u00e4givallast moodustab kehaline v\u00e4\u00e4rkohtlemine, registreeritud on ka \u00e4hvardamist, seksuaalkuritegusid jm v\u00e4givalda. Ohver on reeglina naine ja toimepanija tema mees.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Justiitsminister Liisa Pakosta tutvustas avalikkusele kuu aega tagasi plaani muuta p\u00f5hjalikult perekonnaseadust. \u00dcks osa sellest kohustab lapsendajaid last…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":198819,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,614,1793,10318,28,29,2860,18256,19,14398,25,3099,23,24,22,20,30],"class_list":["post-198818","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-igor-taro","tag-karmen-joller","tag-lahutus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-liisa-pakosta","tag-margo-orupold","tag-news","tag-perevagivald","tag-populaarseimad-lood","tag-siseministeerium","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116718356773661354","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/198818","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=198818"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/198818\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/198819"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=198818"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=198818"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=198818"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}