![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/2679160hd1b9t24.png\"\/)
\u00dcleujutus P\u00e4rnumaal. Autor\/allikas: Verner Vilgas\/ERR<\/p>\nKliimaministeeriumi veeosakonna n\u00f5unik Agne Aruv\u00e4li r\u00e4\u00e4kis saates “\u00d6koskoop”, et \u00fcleujutusterisk on Eestis muutuvate ilmastikuolude t\u00f5ttu t\u00f5usnud. “Merevee \u00fcleujutused tekivad meil siis, kui teatud ilmastikuolud kokku langevad, n\u00e4iteks varasema tormi p\u00f5hjustatud k\u00f5rgem veetase ja uue tormi \u00f5ige tuule suund. Kuna kliimamuutused prognoosivad meile rohkem torme, suureneb ka t\u00f5en\u00e4osus, et sellised asjaolud kokku langevad,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Aruv\u00e4li nentis, et kliimamuutuse m\u00f5jul kasvab Eestis ka sademete hulk. Seega pole p\u00e4\u00e4su ka sademevee ja ja siseveekogude \u00fcleujutustest. “Ka nendega tuleb arvestada, aga kahjuks kliimamuutuste puhul see ebam\u00e4\u00e4rasus on endiselt piisavalt suur, et me ei saa \u00f6elda t\u00e4pselt kui tihedalt need esinevad, aga t\u00f5en\u00e4osus on,” lisas ta.<\/p>\n
“M\u00e4rgilise n\u00e4itena l\u00e4himinevikust t\u00f5i n\u00f5unik 2005. aastal P\u00e4rnus toimunud \u00fcleujutuse. “See oli v\u00e4ga t\u00f5sine, sest tegelikult oli ju \u00fcleujutuse m\u00f5ju all terve L\u00e4\u00e4ne-Eesti rannik, L\u00e4ti piirist kuni Noarootsini v\u00e4lja ja saared kaasa arvatud. Kui korraga satub kriisi suurem hulk elanikke ja alasid, siis see on v\u00e4ga suur v\u00e4ljakutse nii kohalikele omavalitsustele kui ka riigile,” leidis Aruv\u00e4li.\u00a0<\/p>\n
\u00dcleujutus P\u00e4rnumaal. Autor\/allikas: Verner Vilgas\/ERR<\/p>\n
N\u00f5unik lisas, et saadud kogemusest \u00f5piti taoliste kriisidega paremini toime tulema ja arvestama, et \u00fcleujutused korduvad. “Kui m\u00f5elda n\u00fc\u00fcd P\u00e4rnu rannajoone ehitiste esimese korruse k\u00f5rguse peale, siis on v\u00e4ga h\u00e4sti n\u00e4ha, millised majad on ehitatud p\u00e4rast varasemate \u00fcleujutuste esinemist ja millised rajati 1990ndate ja 2000ndate aastate alguses. Me saame \u00fcleujutustega hakkama siis, kui me arvestame sellega, et nad esinevad ja me teeme selleks k\u00f5ik, et need m\u00f5jud oleksid meile v\u00e4ikesed,” t\u00f5i ta n\u00e4ite.<\/p>\n
\u00dcleujutuste riskipiirkonnad on Eestis kaardistatud, peamiselt on fookuses suuremad linnad, sh Tallinn, Tartu, P\u00e4rnu, Haapsalu ja Kuressaare. Seal, kus on k\u00f5ige enam elanikke ja ettev\u00f5tteid, on \u00fcleujutuste m\u00f5jud k\u00f5ige suuremad. “Mida rohkem on meil neid abivajajaid ja kahjusid, seda suurem on ka \u00fcleujutuse m\u00f5ju ja seda suurem on see oht, et me ei saa sellega n-\u00f6 tavap\u00e4rases situatsioonis hakkama. Siis on vaja rohkem ka riiklikul tasandil sellesse sekkuda,” selgitas Aruv\u00e4li.<\/p>\n
Eelhoiatuss\u00fcsteemid<\/p>\n
Riigitasandil tegeletakse riskipiirkondade kaartide ajakohastamisega, et olla kriisideks paremini valmis. “T\u00e4na meil on need kaardid avalikul v\u00e4ljapanekul, nad n\u00e4itavad kuhumaani \u00fcleujutused v\u00f5ivad ulatuda, mis nendele aladele j\u00e4\u00e4vad. Nii on meil v\u00e4ga keeruline \u00e4ra unustada seda, et esimese korruse k\u00f5rgus P\u00e4rnu linna rannarajoonis tuleb ikka k\u00f5rgemal hoida,” r\u00e4\u00e4kis Agne Aruv\u00e4li.<\/p>\n
Samas ootab riik t\u00e4helepanekuid ka selles osas, kas kaartidele lisatud objektid on \u00f5iged ja kas k\u00f5ik vajalik on sinna kantud. Kaardid on \u00fcleval maa- ja ruumiameti geoportaalis ja keskkonnaagentuuri keskkonnaportaalis.\u00a0<\/p>\n
\u00dcleujutusriske on v\u00f5imalik mitmesugustel viisidel maandada, kuid see eeldab kohalike omavalitsuste panust. “Me saame teha n\u00e4iteks erinevaid kaitserajatisi. Kohalik omavalitsus peab ala terviklikult hindama, kas meil on v\u00f5imalik seal \u00fcleujutusriske mingisuguste tehniliste lahenduste, n\u00e4iteks kaitsetammidega, leevendada,” \u00fctles Aruv\u00e4li.<\/p>\n
Olulisel kohal on ka hoiatuss\u00fcsteemid ja inimeste valmisolek eri ohutasemetele sobivalt reageerida. “Elanikkonna tasandil t\u00e4hendab see kindlasti ka seda, et kui te saate hoiatuse ja teate, et see vesi v\u00f5ib teie koduni ulatuda, on esimene asi on l\u00e4bi m\u00f5elda, kuhu te saaksite minna, kus teil ohutum on. J\u00e4rgmise sammuna, kas teil on maapinna l\u00e4hedal selliseid asju, mis v\u00f5iks k\u00f5rgemale t\u00f5sta, et see vesi neid ei ohustaks. Kui see vesi juba teie maani v\u00e4lja j\u00f5uab, siis on kindlasti m\u00f5istlik m\u00f5elda ka sellele, kas elekter on vaja v\u00e4lja l\u00fclitada,” selgitas ta.<\/p>\n
Keskkonnaagentuuri kliimaosakonna juhataja Jana P\u00f5ldnurk kinnitas samuti kaartide ajakohastamise vajadust. Esiteks muutub nii loodus- kui ka inimtekkeline keskkond. “Aga ka kliima muutub ja seal kliimamuutuste sees muutub ilm. \u00dckski aasta ei ole teisega t\u00e4pselt \u00fchesugune. Viimased paar aastat on pakkunud \u00fcllatusi selles m\u00f5ttes, et on olnud \u00fcleujutusi seal, kus me pole harjunud nendega arvestama,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/2633827h9c28t24.jpg\"\/)
\u00dcleujutus Riia maanteel Tartus. 6. august 2024. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Keskkonnaagentuuris on juba teist aastat t\u00f6\u00f6s projekt, mille eesm\u00e4rk on parandada toimetulekut \u00fcleujutustest tingitud v\u00f5imalike kahjulike tagaj\u00e4rgedega. “See on suur projekt nii rahalises, ajalises kui ka t\u00e4htsuse m\u00f5ttes. Meie soov on eelk\u00f5ige v\u00e4hemalt sama raha eest \u00e4ra hoida \u00fcleujutuste kahjusid tulevikus, p\u00e4\u00e4sta inimelusid ja hoida varalisi kahjusid kokku,” selgitas P\u00f5ldnurk projekti tagamaid.<\/p>\n
Muu hulgas on k\u00e4imas h\u00fcdrometeoroloogilise seirev\u00f5rgu arendused. Projekti raames lisandub Eestisse kaks uut ilmaradarit, mis on kavas paigutada kohtadesse, mis praegu on radariandmetega katmata. “See t\u00e4hendab seda, et Kagu- ja Ida-Eestis ei ole meil praegu h\u00e4id radariandmeid hoiatamaks \u00e4kksadude eest ja \u00e4kksajud on need, mis eelk\u00f5ige suvisel hooajal meile selliseid ootamatuid \u00fcleujutusi tekitavad, k\u00f5ige enam siis sellistes kohtades, kus on palju asfalti maha pandud,” r\u00e4\u00e4kis ta.\u00a0<\/p>\n
Lisaks on plaanis panna riskipiirkondades j\u00f5gedele veetasemeradarid, samuti mere\u00e4\u00e4rsetesse kohtadesse. “Selles m\u00f5ttes l\u00e4heneme uut t\u00fc\u00fcpi seadmetega, mis olemuselt peaksid olema odavamad, t\u00f6\u00f6kindlamad, lihtsamad paigaldada ja me saame kiiremini andmed k\u00e4tte, ehk siis selline sujuvam tehniline lahendus,” \u00fctles P\u00f5ldnurk.<\/p>\n
Kriisijuhtimisega seotud asutused nagu kohalik omavalitsus ja p\u00e4\u00e4steamet peavad olema v\u00f5imalikust \u00fcleujutusohust teadlikud juba enne riski realiseerumist. Valmisoleku parandamiseks luuakse eelhoiatuss\u00fcsteemid, mis annavad osalistele m\u00e4rku k\u00f5rgemast riskitasemest. “See tagab, et asutused saavad juhtida oma sisemist valmisoleku ressurssi, et kus neil parasjagu masinad on, kus inimesed on, jne,” lisas ta.\u00a0<\/p>\n
P\u00f5ldnurga hinnangul ei ole meil praegu linnades \u00e4kksadudest p\u00f5hjustatud \u00fcleujutusteks valmisolek piisavalt hea. “Me oleme v\u00f5ib-olla liiga v\u00e4he kasutanud neid n-\u00f6 targa linna s\u00fcsteeme, kus automaatselt liiklus korraldatakse \u00fcmber. Hea n\u00e4ide on J\u00e4rvevana tee tunnel, kus t\u00f5epoolest on valgusfoor olemas. Valgusfoor on aga sellises kohas, kus sul enam tagasiteed tegelikult ei ole, isegi kui sa sinna tunnelisse sisse s\u00f5ita ei saa. See ei n\u00e4ita piisavat valmisolekut,” \u00fctles ta.\u00a0<\/p>\n
Viimaks arendatakse \u00fcleujutuste projekti raames arendatakse teenust, mis aitaks suuremates linnades \u00e4kksadude korral tekkinud \u00fcleujutuskohtadest teavitada. “Meil on juba olemas anal\u00fc\u00fcs selle kohta, kuidas see teenus v\u00f5iks toimida ja informatsioon liikuda,” kinnitas P\u00f5ldnurk. Ehkki inimesi millekski kohustada ei saa, n\u00e4iteks soovitada neil v\u00e4ltida Tartus Riia maanteed, siis n\u00e4iteks operatiivs\u00f5idukeid saab selle info p\u00f5hjal juba \u00fcmber suunata.<\/p>\n
Esimesed tibud<\/p>\n
Euroopa Liidu programmi LIFE LATEST-Adapti projekt \u00fchendab kaheksat omavalitsust Eestist ja L\u00e4tist, uurimisasutusi ja ettev\u00f5tteid. Projekti eesm\u00e4rk on aidata omavalitsustel leevendada kliimamuutustest tulenevaid probleeme, nagu \u00fcleujutused v\u00f5i kuumasaared.\u00a0<\/p>\n
“Ega p\u00e4ris identset olukorda ei ole \u00fcheski omavalitsuses, aga \u00fcsna palju on \u00fchiseid muresid, n\u00e4iteks seesama \u00fcleujutuste probleem, mis tuleneb hoovihmadest, aga ka puhastamata sademevee merre j\u00f5udmine,” selgitas selle projektijuht Tanel M\u00e4tlik ettev\u00f5tmis tagamaid.<\/p>\n
Ta t\u00f5i n\u00e4iteid erinevatest piirkondadest, kus on juba loodud erinevate probleemidega toimetulekuks uusi lahendusi. N\u00e4iteks on Viimsisse rajatud sademeveemahuti, mille m\u00f5te on lisaks sademevee kogumisele v\u00f5imaldada seda kasutada linnahaljastuse kastmisel v\u00f5i t\u00e4navate puhastamisel.\u00a0<\/p>\n
Praegu k\u00e4ivad ka t\u00f6\u00f6d aktiivselt Haapsalus. “Tagalahe piirkond on suhteliselt kinni kasvanud ja seal esineb kaht kahte sorti \u00fcleujutusi, \u00fchelt poolt tormidega t\u00f5usva merevee ja teiselt poolt siis ka sademevee t\u00f5ttu. Paduvihma puhul see vesi jookseb tegelikult t\u00e4pselt samasse kohta kokku ja kinnistutel on pidev peavalu \u00fcleujutustega,” kirjeldas M\u00e4tlik.<\/p>\n
Projekti m\u00f5te on tekitada selle v\u00e4ltimiseks tiigid, kus v\u00f5iksid settida ka sadevees sisalduvad ained, mis ei peaks merre sattuma. \u00dchtlasi t\u00f5estatakse tiikidest v\u00e4lja kaevatud pinnasega kaldavall, kuhu rajatakse kergliiklustee.\u00a0<\/p>\n
Kolmas n\u00e4ide probleemi lahendustest p\u00e4rineb ka Narva l\u00e4hedalt, kus toimus hiljuti \u00fcleujutus aiamaade piirkonnas Kudruk\u00fclas, kus asub umbes 4800 kinnistut. “Seal praegu ei ole tegelikult korralikku sadevee lahendust. \u00dcleujutuste leevendamiseks rajatakse ka sinna \u00fcks tiik,” s\u00f5nas M\u00e4tlik<\/p>\n
Lisaks settetiigi funktsiooni t\u00e4itmisele tekib v\u00f5imalus rajada sinna samasse eraldi mahuti, mille kaudu saaksid tiigivett kasutada ka tulet\u00f5rjujad. Praegu \u00fchtegi tulet\u00f5rjetiiki \u00fcmbruskonnas pole.<\/p>\n
M\u00e4tlik r\u00e4\u00e4kis, et ta tajub, et m\u00f5tteviis kliimamuutustega kohanemise k\u00fcsimuses on muutumas. “K\u00fcsimus ongi selles, kas sa j\u00e4\u00e4d oma tavap\u00e4raste lahenduste juurde, mis v\u00f5ib-olla ei toimi nii h\u00e4sti v\u00f5i sa tegelikult m\u00f5tled natukene teistmoodi ja vaatad seda vett natuke teistmoodi, et vesi ei ole mitte sinu vaenlane, vaid sa \u00fcritad panna teda ka enda kasuks t\u00f6\u00f6le mingil hoopis teisel viisil,” \u00fctles ta.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/770233h0bb4t24.png\"\/)
Life CleanEst projekti logo<\/p>\n