Moskva praeguse re\u017eiimi eesm\u00e4rk on impeeriumi, t\u00e4psemalt N\u00f5ukogude Liidu m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri taastamine, aga Venemaa k\u00e4itub justkui sihilikult rumalalt, et rikkuda suhteid riikidega, kus tahetakse oma m\u00f5ju s\u00e4ilitada, kirjutab Peeter Kaldre.<\/p>\n
Venemaa taotlusi hoida v\u00f5i laiendada oma m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri tabab \u00fcks kaotus teise j\u00e4rel. Viimatine n\u00e4ide on Armeenia, kus Moskva r\u00e4igest survest hoolimata saatis edu peaminister Nikol Pa\u0161injani erakonda ja seda hoolimata sellest, et Venemaa oli kehtestanud Armeenia vastu sisuliselt majandusblokaadi.<\/p>\n
Enne seda oli n\u00f5utud referendumi korraldamist, et kas Armeenia valib Euroopa Liidu suuna v\u00f5i tahab j\u00e4\u00e4da Euraasia majandusliitu. M\u00f5lemat korraga ei saavat olla. Vladimir Putin isiklikult \u00e4hvardas Jerevani, et kui valitakse Euroopa Liit, siis ootab Armeeniat Ukraina saatus ehk s\u00f5da.<\/p>\n
Kes tegi? Ise tegi<\/p>\n
On teada, et Moskva praeguse re\u017eiimi eesm\u00e4rk on impeeriumi, t\u00e4psemalt N\u00f5ukogude Liidu m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri taastamine. Sellest sai alguse ka s\u00f5da Ukrainas, sest nagu Zbigniew Brzezinski on \u00f6elnud: ilma Ukrainata ei ole Venemaa impeerium v\u00f5imalik.<\/p>\n
Praegu on aga nii, et Venemaa n\u00e4ikse Ukraina kaotavat l\u00f5plikult. Valusaid l\u00fc\u00fcasaamisi on aga olnud teisigi. Meenutagem kasv\u00f5i Euroopa-meelsete j\u00f5udude v\u00f5itu Moldovas. Kesk-Aasia riikide pea t\u00e4ielikku libisemist Hiina m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri. Viktor Orb\u00e1ni kaotust Ungaris. Assadi re\u017eiimi langemist S\u00fc\u00fcrias. Iraani autil\u00f6\u00f6mist USA ja Iisraeli poolt. USA kukutas v\u00f5imult Venemaa liitlase Nicol\u00e1s Maduro Venezuelas ja nii-\u00f6elda j\u00e4rjekorras ootab Kuuba. Venemaa m\u00f5ju on hakanud v\u00e4henema ka Aafrikas, kus vahepeal oldi v\u00e4ga edukas.<\/p>\n
“Venemaa, kellel on Armeenias s\u00f5jav\u00e4ebaas, ei liigutanud lillegi oma sisulise liitlase abistamiseks.”<\/p>\n
Venemaa k\u00e4itub justkui sihilikult rumalalt, et rikkuda suhteid riikidega, kus tahetakse oma m\u00f5ju s\u00e4ilitada. 2024. aastal tulistas Venemaa \u00f5hut\u00f5rje Grozn\u00f5i l\u00e4hedal alla Aserbaid\u017eaani reisilennuki. Selle asemel, et vabandada, v\u00f5ttis Moskva \u00fclbe hoiaku ja rikkus \u00e4ra suhted Bakuuga. Armeeniaga omakorda l\u00e4ks k\u00f5ik allam\u00e4ge p\u00e4rast seda, kui Aserbaid\u017eaani v\u00f5ttis s\u00f5jalise j\u00f5uga Armeenialt \u00e4ra M\u00e4gi-Karabahhi. Venemaa, kellel on Armeenias s\u00f5jav\u00e4ebaas, ei liigutanud lillegi oma sisulise liitlase abistamiseks.<\/p>\n
Huvitav roll on Taga-Kaukaasia s\u00fcndmustes olnud USA-l. USA v\u00e4lisminister Marco Rubio k\u00e4is isiklikult Armeenias Pa\u0161injanile toetust avaldamas. President Donald Trump kutsus toda sama Pa\u0161injani \u00fcles tegema “Armeenia taas suureks”. Mullu augustis k\u00e4isid Pa\u0161injan ja Aserbaid\u017eaani president Ilham Alijev Washingtonis Trumpiga kohtumas ja seal allkirjastati \u00fchisdeklaratsioon.<\/p>\n
USA k\u00e4itumine on nagu vihuti olnud Moskva-vastane. Kui 2013. aasta detsembris k\u00e4is Maidani s\u00fcndmuste eel Ukrainas USA v\u00e4lisministeeriumi Euroopa ja Euraasia asjade sekret\u00e4r Victoria Nuland, siis s\u00fc\u00fcdistas Venemaa USA-d Ukraina asjadesse sekkumises ja “v\u00e4rvilise revolutsiooni” \u00f5hutamises v\u00f5i isegi organiseerimises. N\u00fc\u00fcd aga ei ole Moskva enam sellises positsioonis ja USA tegevus Armeenia s\u00fcndmustes on lihtsalt alla neelatud.<\/p>\n
Doominoefekti v\u00f5imalikkus<\/p>\n
L\u00f5petuseks l\u00fchim\u00e4rkus juba mainitud Iraani kohta.<\/p>\n
Kummalisel ja kaudsel kombel aitas just see riik kaasa N\u00f5ukogude Liidu lagunemisele. Kui Iraanis toimus islamirevolutsioon ja USA saatkonna t\u00f6\u00f6tajate pantvangistamine 1979. aastal, siis \u00fcritas president Jimmy Carter neid s\u00f5jalise erioperatsiooniga vabastada.<\/p>\n
\u00dcritus l\u00f5ppes katastroofiga ning just seep\u00e4rast ei valitudki Carterit teiseks ametiajaks. Tema asemel sai presidendiks Ronald Reagan, kes algatas t\u00e4hes\u00f5dade programmi ja sellega kaasa jooksmine kurnas N\u00f5ukogude Liidu t\u00fchjaks. Oleks president olnud Moskva suhtes v\u00e4ga leebe Carter, siis v\u00f5inuks see impeeriumi kokkuvarisemise agoonia palju kauem kesta.<\/p>\n
Ei saa kindlalt v\u00e4ita, et just Armeenias toimunu ja toimuv kutsub esile umbes samasuguse efekti Venemaal, kuid \u00fckskord v\u00f5ib just viimane doominokivi olla see, mis kogu kupatuse uppi lennutab. Pealegi siis, kui neid kive juba piisaval hulgal kuhjub.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Moskva praeguse re\u017eiimi eesm\u00e4rk on impeeriumi, t\u00e4psemalt N\u00f5ukogude Liidu m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri taastamine, aga Venemaa k\u00e4itub justkui sihilikult rumalalt, et…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":199086,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[6647,6648,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,3345,28,29,95,1894,19,79034,6223,25,1049,23,24,262,22,325,20,96,3344,30,661,92,93,94],"class_list":["post-199085","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-armeenia","tag-aserbaidzaan","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kuuba","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-marco-rubio","tag-news","tag-nikol-pasinjan","tag-peeter-kaldre","tag-populaarseimad-lood","tag-soda","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina","tag-uldised-uudised","tag-usa","tag-uudised","tag-venemaa","tag-venezuela","tag-viimased-uudised","tag-vladimir-putin","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116719866862311516","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/199085","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=199085"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/199085\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/199086"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=199085"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=199085"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=199085"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}