{"id":1993,"date":"2025-09-22T12:23:11","date_gmt":"2025-09-22T12:23:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/1993\/"},"modified":"2025-09-22T12:23:11","modified_gmt":"2025-09-22T12:23:11","slug":"teadlastel-onnestus-lahendada-kuulsa-kunstniku-tuntud-maali-saladus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/1993\/","title":{"rendered":"Teadlastel \u00f5nnestus lahendada kuulsa kunstniku tuntud maali saladus"},"content":{"rendered":"<p>CBS News <a rel=\"noopener follow nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.cbsnews.com\/news\/jackson-pollock-painting-color-mystery-solved-number-1a-1948\/\" data-rel-date-range=\"[]\">kirjutab<\/a>, et teadlased on esmakordselt kinnitanud, et Jackson Pollock kasutas oma kuulsal maalil \u201eNumber 1A, 1948\u201c erksat s\u00fcnteetilist pigmenti, mida tuntakse mangaanisinisena. See avastus lahendab aastak\u00fcmneid kestnud k\u00fcsimuse, mis puudutas teose omap\u00e4rast t\u00fcrkiissinist tooni. Varem eeldati, et tegemist v\u00f5ib olla just selle pigmendiga, kuid n\u00fc\u00fcd kinnitasid laboratoorsed uuringud selle \u00fchem\u00f5tteliselt.<\/p>\n<p>   <img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/d9653019-aa89-4f6a-a4ed-acaad14e31ce.jpg\" loading=\"lazy\" alt=\"Jackson Pollock.\"\/>    <\/p>\n<p>Pollocki t\u00f6\u00f6 kuulub tema klassikalisse loomeperioodi, kus ta kasutas action painting ehk tegevusmaali tehnikat. V\u00e4rvi ei kantud l\u00f5uendile pintsliga, vaid lasti tilkuda, voolata ja pritsiti otse purgist v\u00f5i kasutati selleks pulka. Nii tekkis mitmekihiline ja d\u00fcnaamiline struktuur, milles \u00fchinevad v\u00e4rvilised niidistikud, mustad pritsmed ja valged laigud. \u201eNumber 1A\u201c puhul lisas kunstnik teosele ka \u00fclemisse ossa oma k\u00e4ej\u00e4ljed.<\/p>\n<p>Maal, mis on praegu eksponeeritud New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumis, on muljetavaldava m\u00f5\u00f5tmega, kuna selle laius on ligi 2,7 meetrit. Varem olid teadlased suutnud anal\u00fc\u00fcsida ja kirjeldada punaseid ja kollaseid pigmente, kuid just sinise p\u00e4ritolu selgitamine osutus keeruliseks. Uues uuringus v\u00f5eti l\u00f5uendilt v\u00e4ikseid v\u00e4rviproove ja kasutati laserkiiri, et hajutada valgust ning m\u00f5\u00f5ta molekulide v\u00f5nkeid. Nii tuvastati, et tegemist on mangaanisinisega. Mangaanisinine oli 20. sajandi keskel kunstnike seas hinnatud pigment oma erakordse erksuse t\u00f5ttu. Seda kasutati ka mujal, n\u00e4iteks basseinipindade v\u00e4rvimisel. Kuid 1990. aastatel l\u00f5petati selle tootmine keskkonnaohtude t\u00f5ttu. <\/p>\n<p>Uurijate s\u00f5nul on oluline m\u00f5ista pigmentide keemilist struktuuri, sest see mitte ainult ei aita paremini m\u00f5ista kunstnike loomingut, vaid on ka h\u00e4davajalik vanade t\u00f6\u00f6de s\u00e4ilitamiseks ning v\u00f5ltsingute avastamiseks. Pollocki maalid pakuvad teadlastele eriti soodsaid v\u00f5imalusi, kuna kunstnik ei seganud v\u00e4rve eelnevalt paletil, vaid tegi seda otse l\u00f5uendil. See j\u00e4tab teostele rikkaliku keemilise materjali, mida saab anal\u00fc\u00fcsida.<\/p>\n<p>Seega on uus uuring m\u00e4rgiline nii kunstiajaloo kui ka teaduse seisukohalt. See n\u00e4itab, kuidas t\u00e4nap\u00e4evased anal\u00fc\u00fcsimeetodid suudavad lahendada kunstiajaloolisi m\u00f5istatusi, kinnitades samas Pollocki teoste unikaalset ja uuenduslikku olemust.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"CBS News kirjutab, et teadlased on esmakordselt kinnitanud, et Jackson Pollock kasutas oma kuulsal maalil \u201eNumber 1A, 1948\u201c&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1994,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[89],"tags":[227,225,226,228,37,33,35,173,34,36,190,229,230,140],"class_list":{"0":"post-1993","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-kunst-ja-kujundus","8":"tag-arts","9":"tag-arts-and-design","10":"tag-artsdesign","11":"tag-design","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-entertainment","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-kunst","19":"tag-kunst-ja-kujundus","20":"tag-kunstkujundus","21":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1993","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1993"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1993\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1994"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1993"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1993"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1993"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}