![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3607474hcbd2t24.jpg\"\/)
2-aastane Neeme J\u00e4rvi Autor\/allikas: Neeme J\u00e4rvi erakogu<\/p>\n\u00c4sja 89. aastaseks saanud dirigent Neeme J\u00e4rvi r\u00e4\u00e4kis saates “Heli n\u00e4lg”, et temal on sees suur hoog, mida pidurdada on v\u00e4ga raske. J\u00e4rvi s\u00f5nul on dirigent k\u00f5ige parem eriala, sest muusikaga saad kallistada tervet maailma. Muusika juurde suunas teda juuksurist ema ja eeskujuks oli 14 aastat vanem vend Vallo.<\/p>\n
“S\u00fcnnip\u00e4evi ei j\u00f5ua t\u00e4histada, sest need tulevad nii tihti. S\u00fcnnip\u00e4ev ei satu alati sellisele kuup\u00e4evale, kus seda saaks t\u00e4histada. Juba m\u00f5tlen, et mis j\u00e4rgmisel aastal saab. Arvo P\u00e4rdiga me kasvasime koos ja siiamaani kasvame, aastad on meil n\u00fc\u00fcd turjal, aga hoog on meil sees, seda hoogu pidurdada on v\u00e4ga raske,” \u00fctles 7. juunil 89. aastaseks saanud dirigent Neeme J\u00e4rvi.<\/p>\n
J\u00e4rvi s\u00f5nul on talle k\u00f5ige s\u00fcdamel\u00e4hedasem helilooja Joseph Haydn. “Mu s\u00fcnnip\u00e4ev on temaga seotud. Haydn kirjutas 104 s\u00fcmfooniat, oratooriume ja palju muud veel. Oma 88. s\u00fcnnip\u00e4eva t\u00e4histasin Haydni 88. s\u00fcmfooniat m\u00e4ngides, n\u00fc\u00fcd m\u00e4ngin 89. s\u00fcmfooniat ja j\u00e4rgmisel aastal tahan kindlasti m\u00e4ngida tema 90. s\u00fcmfooniat. Aga tal on 104 s\u00fcmfooniat, nii et mul on ka perspektiivi,” muheles J\u00e4rvi. “Hea muusika on see, mille p\u00e4rast me siin maailmas elame.”<\/p>\n
2-aastane Neeme J\u00e4rvi Autor\/allikas: Neeme J\u00e4rvi erakogu<\/p>\n
1937. aastal s\u00fcndinud J\u00e4rvi s\u00fcndis Tallinnas N\u00f5mmel. “Minu ema-isa olid m\u00f5lemad juuksurid. Ma hakkasin varakult muusikat \u00f5ppima. Nelja-aastaselt m\u00e4ngisin ma ks\u00fclofoni. 14 aastat vanem vend Vallo oli mulle suureks eeskujuks ks\u00fclofoni ja l\u00f6\u00f6kpillide alal, tema m\u00e4ngis suurtes orkestrites. Vallo \u00f5petas mind ka,” meenutas J\u00e4rvi.<\/p>\n
“Juuksuri amet oli tol ajal v\u00e4ga t\u00e4htis amet. Igal inimesel oli tarvis juukseid l\u00f5igata ja habet ajada. Selle t\u00f5ttu hakkasid mu vanemad N\u00f5mmel ka maja ehitama, nad ei olnud rikkad inimesed. Ema oli see, kes l\u00fckkas meid kunsti ja muusika juurde,” s\u00f5nas J\u00e4rvi. “Kuna Vallost sai dirigent, siis minust ei saanud ju ka midagi muud tulla. Samuti minu j\u00e4reltulijatest, mida sa ikka muud siin elus teed. Dirigent on k\u00f5ige parem eriala, sest sellega saad kallistada tervet maailma, sa elad muusika sees. Paremat eesm\u00e4rki elamiseks pole maailmas olemas,” nentis J\u00e4rvi. “Muidugi k\u00f5vasti tuleb t\u00f6\u00f6d teha, ilma t\u00f6\u00f6ta ei tule midagi.”<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3607489h1812t24.jpg\"\/)
J\u00e4rvid. Isa August, ema Elss, pojad Vallo ja Neeme. 30. m\u00e4rts 1943. Autor\/allikas: Kirjastuse SE&JS kogu<\/p>\n
J\u00e4rvi l\u00f5petas toonase Leningradi konservatooriumi ja tuli 1960. aastal Eestisse tagasi. “Sellest ajast saadik ma t\u00f6\u00f6tan dirigendina. Mina olin noor mees, Arvo P\u00e4rt oli noor mees, samuti Jaan R\u00e4\u00e4ts, Jaan Koha, Tamberg, Tormis. Muudkui t\u00f6\u00f6tasime k\u00f5ik palehigis ja tegime eesti muusikat.”<\/p>\n
V\u00e4ga palju oleneb J\u00e4rvi s\u00f5nul sellest, kes on sinu vanemad ja kas nad suunad sind \u00f5igele teele. “Ma olen \u00f5nnelik, et mul olid sellised vanemad. Vanemate ja perekonna m\u00f5ju on v\u00e4ga t\u00e4htis, et sinust saaks korralik inimene, \u00fcksk\u00f5ik, mis erialaga sa tegeled.”<\/p>\n
Lisapalad m\u00e4ngivad J\u00e4rvi s\u00f5nul orkestrite ps\u00fchholoogias suurt rolli. “Orkestrijuhid peavad teatud asjadega arvestama. M\u00f5ned asjad ei soodusta hea muusika propageerimist. Detroidis, kus ma 15 aastat t\u00f6\u00f6tasin, oli nii, et minu eelk\u00e4ija m\u00e4ngis Bruckneri s\u00fcmfooniaid. Need kestavad tund aega ja rahvas oli neist \u00e4ra t\u00fcdinenud, ei k\u00e4inud enam kontserdil. Mina hakkasin dirigendina m\u00e4ngima bravuurseid lisapalu. J\u00e4rsku rahvas \u00e4rkas \u00fcles, kes Bruckneri ajal saalis magas. Hakkasin nii pidevalt tegema ja pileteid hakati aina rohkem m\u00fc\u00fcma, l\u00f5puks tegime neli kontserti n\u00e4dalas, mis k\u00f5ik v\u00e4lja m\u00fc\u00fcdi. Seal l\u00e4heb raha k\u00f5ik orkestrile, rahvas ei j\u00f5udnud \u00e4ra oodata, mis lisalugu tuleb,” nentis J\u00e4rvi. “Meetod, kuidas rahvas saali meelitada, on t\u00e4nap\u00e4evani probleem igas maailma linnas.”<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3607546hbce1t24.jpg\"\/)
“\u00d6\u00f6 Veneetsias”. Neeme J\u00e4rvi dirigendideb\u00fc\u00fct. Estonia teater, 1954. Autor\/allikas: Kirjastuse SE&JS kogu<\/p>\n
M\u00f5nel pool Ameerikas peab orkestrile lisalugude eest maksma, sest see l\u00e4heb \u00fcle nende t\u00f6\u00f6aja, t\u00f5i J\u00e4rvi v\u00e4lja. “\u00dctleme, iga muusik saab sada dollarit iga minuti eest. Orkestri m\u00e4ned\u017ement j\u00e4lle \u00fctleb, et \u00e4rge m\u00e4ngige lisapalasid. Chicagos n\u00e4iteks lisapalasid ei tohi m\u00e4ngida. Minu lisapalad on l\u00fchikesed, need ei tohi rahvast koormata,” nentis J\u00e4rvi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00c4sja 89. aastaseks saanud dirigent Neeme J\u00e4rvi r\u00e4\u00e4kis saates “Heli n\u00e4lg”, et temal on sees suur hoog, mida…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":199332,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,712,140,20510],"class_list":["post-199331","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-heli-nalg","tag-meelelahutus","tag-neeme-jarvi"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116720936538977277","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/199331","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=199331"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/199331\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/199332"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=199331"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=199331"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=199331"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}