P\u00f5lvkonna silt \u00fcksi ei juhi t\u00f6\u00f6kultuuri<\/p>\n
Ojakivi toob esile, et \u00fchiskonnas ja t\u00f6\u00f6turul kiputakse inimesi v\u00e4ga sageli lahterdama: X-p\u00f5lvkond v\u00e4\u00e4rtustab lojaalsust ja distsipliini, Y-p\u00f5lvkond otsib vabadust ning Z-p\u00f5lvkond tahab p\u00e4\u00e4sta maailma ja saada selle eest kohe v\u00e4\u00e4rilist tasu. Ojakivi suhtub sellisesse sildistamisse aga kriitiliselt.<\/p>\n
\u201eKas selline p\u00f5lvkonna siltide k\u00e4sitlus on piisav selleks, et m\u00f5ista ja teha t\u00f6\u00f6keskkonnas otsuseid? Kirjandus n\u00e4itab, et tegelikult ei ole sellised p\u00f5lvkondadevahelised t\u00f6\u00f6hoiakud v\u00e4ga j\u00e4rjepidevad,\u201c selgitab ta. Stereot\u00fc\u00fcpidele toetumine v\u00f5ib Ojakivi s\u00f5nul teha isegi kahju, kuna see loob noorematest t\u00f6\u00f6tajatest ebak\u00fcpse v\u00f5i v\u00e4hem t\u00f5siseltv\u00f5etava kuvandi.<\/p>\n
P\u00f5lvkonna asemel soovitab ta r\u00e4\u00e4kida lihtsalt \u201evarajase karj\u00e4\u00e4ri t\u00f6\u00f6tajatest\u201c. Tuleb m\u00f5ista, et noored sisenevad t\u00f6\u00f6turule ajal, mil elukallidus, vaimne koormus ja tehnoloogilised muutused on kordades teravamad kui varasematel k\u00fcmnenditel.<\/p>\n
Pidev t\u00f6\u00f6kohavahetus pole m\u00e4rk laiskusest, vaid ebakindlusest<\/p>\n
\u00dcks levinumaid etteheiteid noortele on nende v\u00e4hene lojaalsus t\u00f6\u00f6andjale. Ojakivi toob aga v\u00e4lja karmi reaalsuse: OECD uuringute j\u00e4rgi muretseb ligi 70 protsenti 18\u201329-aastastest noortest oma l\u00fchiajalise toimetuleku ja eluaseme p\u00e4rast. Paljud alustavad oma t\u00f6\u00f6elu olukorras, kus neil puudub igasugune majanduslik kindlustunne.<\/p>\n
\u201eKui me n\u00e4eme, et noored vahetavad kiiresti t\u00f6\u00f6kohti v\u00f5i otsivad pidevalt paremaid v\u00f5imalusi, siis see ei pruugi t\u00e4hendada automaatselt v\u00e4hest p\u00fchendumust. V\u00e4ga sageli t\u00e4hendab see hoopis vajadust otsida suuremat turvatunnet ja paremat toimetulekut,\u201c r\u00f5hutab Ojakivi. Seega ei tasuks r\u00e4\u00e4kida noortest kui probleemist, vaid m\u00f5ista, et tegu on inimgrupiga, kes peab v\u00e4ga varakult \u00f5ppima ebakindlusega toime tulema.<\/p>\n
Samuti l\u00fckkab Ojakivi \u00fcmber levinud m\u00fc\u00fcdi meie k\u00f5igi v\u00f5rdsetest v\u00f5imalustest t\u00f6\u00f6turule sisenemisel. \u201eV\u00f5ime k\u00fcll arvata, et Eesti on v\u00e4ike, aga tegelikult piirkondlikud ja k\u00f5ikv\u00f5imalikud muud erisused m\u00e4ngivad siin v\u00e4ga olulist rolli. V\u00e4ga palju s\u00f5ltub sellest, millised v\u00f5imalused on olnud sellel perel, kus noor on s\u00fcndinud ja kasvanud.\u201c<\/p>\n
Autonoomia toimib vaid siis, kui ootused on selged<\/p>\n
Suurim muutus, mille noored t\u00f6\u00f6keskkonda toovad, ei peitu Ojakivi hinnangul tehnoloogias ega suhtlusstiilis, vaid ootuses t\u00f6\u00f6korraldusele. Kui varem t\u00e4hendas t\u00f6\u00f6 kindlat kohta ja aega, siis t\u00e4na on p\u00f5hik\u00fcsimus: kas ma saan oma t\u00f6\u00f6d teha paindlikult ja usalduslikus keskkonnas?<\/p>\n
Samas hoiatab ekspert, et iseseisvuse andmisel on \u00fcks v\u00e4ga oluline eeldus. \u201eAutonoomia toimib h\u00e4sti ainult siis, kui ootused on selged. Inimene saab iseseisvalt tegutseda ainult siis, kui ta teab, mis on eesm\u00e4rk, mis on tema roll, mille eest ta vastutab ja millal ta saab tuge k\u00fcsida,\u201c selgitab ta.<\/p>\n
Mugavustsoon tapab innovatsiooni<\/p>\n
T\u00f6\u00f6tajaid valides otsitakse sageli endasuguseid, sest nii on l\u00fchemas plaanis lihtsam toimetada. Ojakivi toob siinkohal v\u00e4ga tabava ja paljudele kontorit\u00f6\u00f6tajatele tuttava n\u00e4ite: \u201eIga\u00fcks on meist kindlasti t\u00f6\u00f6tanud m\u00f5nes meeskonnas, kus inimesed m\u00f5tlevad \u00fchtemoodi. Hea, lihtne, kerge. M\u00f5ista poolelt s\u00f5nalt, olla kindel, aru saada … aga pikas plaanis ei loo see midagi uut, innovatsioon j\u00e4\u00e4b saavutamata. Sellep\u00e4rast et lihtsalt k\u00f5ik on liiga sarnased.\u201c<\/p>\n
Erinevad p\u00f5lvkonnad, ootused ja taustad ei ole probleem, mida peaks tasandama, vaid ressurss, mida tuleb targalt juhtida.<\/p>\n
Sisseelamine ja tagasiside hoiavad \u00e4ra t\u00f6\u00f6\u00f5nnetusi ja l\u00e4bip\u00f5lemist<\/p>\n
T\u00f6\u00f6andjate jaoks algab noore toetamine juba tema esimesest t\u00f6\u00f6p\u00e4evast. Et valmis spetsialiste pole kusagilt v\u00f5tta, langeb p\u00f5hivastutus sisseelamise tagamisel juhile ja meeskonnale. Mida noor sel hetkel p\u00e4riselt vajab, ei ole paks reegliteraamat, vaid p\u00e4ris inimene. \u201eHea, kui sellel noorel oleks konkreetne inimene, mentor, kelle poole p\u00f6\u00f6rduda, keegi, kes saab jagada seda, kuidas meil siin need asjad k\u00e4ivad,\u201c r\u00f5hutab Ojakivi.<\/p>\n
Ojakivi toob siinkohal v\u00e4lja ehmatava statistika: \u201eT\u00f6\u00f6inspektsiooni andmetel toimub Eestis umbes kolmandik t\u00f6\u00f6\u00f5nnetustest t\u00f6\u00f6tajatega, kes on olnud ametis alla aasta.\u201c<\/p>\n
P\u00f5hjus pole siin laiskuses. \u201eSageli ei ole p\u00f5hjus selles, et noor ei hooli v\u00f5i ei pinguta, vaid pigem selles, et ta ei tea veel seda, mida ta ei tea. Ehk et kui juhendamine on puudulik, ei oska inimene m\u00e4rgata riske ega v\u00e4ltida vigu, mille olemasolust tal ei ole isiklikku kogemust,\u201c t\u00f5deb ta.<\/p>\n
Ojakivi soovitab t\u00f6\u00f6andjatel luua kindel plaan, mida peab noor oskama esimese kuu, kolme ja kuue j\u00e4rel. Veelgi olulisem on pidev ja aus tagasiside. Noor peab teadma, mida ta teeb h\u00e4sti ja kus on arenguruumi. Samuti ei tohi unustada inimlikku eksimisruumi. \u201eNoore enesearengu protsess peab h\u00f5lmama mitmekesiseid v\u00f5imalusi, end uutes olukordades proovile panna, turvaliselt katsetada, eksida ja nendest kogemustest ka \u00f5ppida,\u201c tuletab ekspert meelde.<\/p>\n
\u201eV\u00f5ib-olla ei olegi k\u00fcsimus selles, kuidas \u00fche v\u00f5i teise p\u00f5lvkonnaga paremini toime tulla, vaid selles, kuidas luua selline t\u00f6\u00f6keskkond, kus erinevad inimesed saavad h\u00e4sti koos t\u00f6\u00f6tada, areneda ja panustada,\u201c v\u00f5tab Reelika Ojakivi teema kokku. L\u00f5ppude l\u00f5puks tahavad asjakohast infovahetust, tagasisidet ja ps\u00fchholoogilist turvatunnet nii noored kui ka vanad.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"P\u00f5lvkonna silt \u00fcksi ei juhi t\u00f6\u00f6kultuuri Ojakivi toob esile, et \u00fchiskonnas ja t\u00f6\u00f6turul kiputakse inimesi v\u00e4ga sageli lahterdama:…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":199384,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[74312,375,3312,131,378,2881,679,74313,130,2206,37,33,35,635,2717,34,36,25590,49066,1602,57441,45893,74311,74310,6007,11018,14307,11393,46207,373,28124,3155,387,74314,1999,5282,19593],"class_list":["post-199383","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-adblue","tag-ai","tag-apple","tag-ari","tag-auto","tag-autojuht","tag-autoleht","tag-autotund","tag-business","tag-chatgpt","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elektriauto","tag-elisa","tag-estonia","tag-estonian","tag-hubriidauto","tag-jaarada","tag-liiklus","tag-operatsioonisusteem","tag-pistikhubriid","tag-rehv","tag-rehvitakso","tag-samsung","tag-smart-id","tag-soiduk","tag-starlink","tag-sulearvuti","tag-tehisintellekt","tag-tehnoulevaatus","tag-tele2","tag-telefon","tag-telefoninumbri-otsing","tag-telia","tag-valguskaabel","tag-xiaomi"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116721207564953456","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/199383","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=199383"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/199383\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/199384"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=199383"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=199383"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=199383"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}