{"id":19953,"date":"2025-10-15T08:57:07","date_gmt":"2025-10-15T08:57:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/19953\/"},"modified":"2025-10-15T08:57:07","modified_gmt":"2025-10-15T08:57:07","slug":"mikrokiipidest-on-saanud-ressursinatsionalismi-uus-valuuta-r2-portaal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/19953\/","title":{"rendered":"Mikrokiipidest on saanud ressursinatsionalismi uus valuuta | R2 Portaal"},"content":{"rendered":"

Hollandi otsus riigistada Hiina omanike k\u00e4tte liikunud kiipe tootev ettev\u00f5te Nexperia ilmestab, kuidas strateegilised ressursid v\u00f5ivad olla muundunud linnus\u00f5nnikust transistorideks, kuid sisulises m\u00f5ttes pole riikide toimeloogika sajanditega muutunud, leiab R2 tehnikakommentaaris<\/a> Kristjan Port.<\/p>\n

Elus toimetulekuks vajatakse erinevaid asju. M\u00f5ned vajadused on ajas enam-v\u00e4hem p\u00fcsivad, aga palju on ka muutunud ja lisandunud. V\u00f5iks arvata, et inimestele on k\u00f5ik k\u00fcmme s\u00f5rme kallid. M\u00f5nes k\u00fcsitluses peetakse aga nutitelefoni olulisemaks ja ollakse valmis s\u00f5rmest loobuma, kui sunnitakse kahe vahel valima. Individuaalsete vajaduste k\u00f5rval eksisteerivad kollektiivsed, riiklikud ja inimkonna vajadused. N\u00e4iteks v\u00f5ib ettev\u00f5te vajada kaubam\u00e4rki, riik riigipiiri ja inimkond kosmost.<\/p>\n

Viimasega seoses s\u00f5lmiti 1967. aastal kosmoseleping, et taevakehad ei kuulu nende suver\u00e4\u00e4nsusn\u00f5ude alusel \u00fchelegi riigile. N\u00e4iteks, kui keegi j\u00f5uab enne teisi kohale ja kuulutab selle enda omaks. Leppe s\u00f5lmimine on naljast kaugel, kuna seal leidub palju kaevandatavaid ressursse.<\/p>\n

Ometi on m\u00f5ned riigid lubanud oma eraettev\u00f5tetel Kuult v\u00f5i asteroididelt kaevandatud ressursse endale j\u00e4tta. Lisaks on mitmed isikud n-\u00f6 m\u00fc\u00fcnud Kuul v\u00f5i Marsil maat\u00fckke, tuginedes 1967. aasta lepingu v\u00e4idetavale juriidilisele l\u00fcngale. Arusaadavalt ei hakka \u00fckski rahvusvaheline organsatsioon rahast ja lapikesest Kuu pinnal ilma j\u00e4etud inimeste n\u00f5udeid kaitsma.<\/p>\n

Maal tegutsetakse palju s\u00f5jakamalt. 15. sajandil alanud maade avastuste v\u00f5idujooksus jagasid Euroopa suurriigid maakera koloniaalsf\u00e4\u00e4rideks, kogudes neilt kulda, h\u00f5bedat, v\u00e4\u00e4riskive, v\u00fcrtse ja sajandite jooksul m\u00f5nele saarele kogunenud linnus\u00f5nnikut. Viimane oli n-\u00f6 kulda v\u00e4\u00e4rt v\u00f5imas v\u00e4etis, mille v\u00e4\u00e4rtus p\u00f5ldudel mitmekordistus.<\/p>\n

Toonane toores ja ahne protektsionism s\u00fcnnitas esimesed ressursinatsionalismi ilmingutega riigid. Need kehtestasid suver\u00e4\u00e4nse kontrolli strateegiliste varade \u00fcle. Seej\u00e4rel peeti enda omaks kuulutatu kallal k\u00e4ijate vastu suuri maa- ja merelahinguid.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6stuse areng muutis endale hoidmise reflekse aina s\u00f5jakamaks. Britid kaitsesid Walesi kaevandusi Prantsuse sissetungi eest. Keiserlik Saksamaa ihaldas nii Kongo kaut\u0161ukit kui ka Alsace’i alade rauamaaki. Pinged vallandusid kahes maailmas\u00f5jas ja 1970. aastate naftakriisi n\u00e4ol, levitades veelgi enam ressursinatsionalismi, kui Ladina-Ameerika ja Aafrika iseseisvunud riigid natsionaliseerisid v\u00e4lismaalastele kuulunud kaevandused ja p\u00f5llumaa.<\/p>\n

Esialgu lihtsatena n\u00e4ivad majanduslikud t\u00fclid muutusid eksistentsiaalseteks strateegiateks, sest mehhaniseeritud v\u00f5imu ajastul t\u00e4hendas kontroll k\u00fctuse ja toidu \u00fcle v\u00f5imu toita armeesid ja n\u00e4ljutada vaenlasi. Aastal 1973 naftarikaste Iraani, Iraagi, Kuveidi, Saudi Araabia ja Venezuela koost\u00f6\u00f6organisatsiooni OPEC-i kuulutatud L\u00e4\u00e4ne riikide vastane naftaembargo n\u00e4itas, et ressursid ei olnud pelgalt kaubad, vaid need olid ka relvad.<\/p>\n

Ajalugu tunnistab, et sotsiaalsete arengute suurim t\u00f5ukej\u00f5ud on vaenlane. USA-s r\u00e4\u00e4gitakse tehnoloogia arengule enneolematu t\u00f5uke andnud “Sputniku momendist”, ehk p\u00e4evast, mil ameeriklasi hirmutas pea kohal kosmoses piiksuv N\u00f5ukogude esimene tehiskaaslane. Sealt algas ja koos naftakriisiga hoogustus elektrienergial toimiva tehnoloogia alane arendust\u00f6\u00f6, haridusmaastikule loodi praeguseks kuulsaks saanud \u00fclikoolide tehnoloogia erialasid ja uusi institutsioone.<\/p>\n

Maailma v\u00e4\u00e4rtuslikemate b\u00f6rsiettev\u00f5tete esik\u00fcmnest t\u00f5rjuti mitu naftatootjat, mis asendati IT-ettev\u00f5tetega. Esik\u00fcmnes on vaid \u00fcks naftafirma, kaheksandal kohal asuv Saudi Araabia Aramco. \u00dclej\u00e4\u00e4nud on k\u00f5ik IT-ettev\u00f5tted. Vahest kaks: Amazon ja Tesla omavad ka traditsioonilisema \u00e4ri elemente, aga needki ettev\u00f5tmised on konkurentidest \u00fcle t\u00e4nu IT-tehnoloogia rakendamisele.<\/p>\n

Pole vist saladus, et pooljuhid, nagu dioodid ja transistorid, moodustavad modernse digitaalse elu vereringe. Mikrokiibid on strateegiline ressurss. L\u00e4\u00e4neriikide peamine p\u00f5hjus Taiwani kaitsmiseks Hiina v\u00f5imaliku agressiooni vastu on seal tegutsev unikaalse v\u00f5imekusega elektroonikakiipe valmistav TSMC, t\u00f5lkes Taiwani pooljuhtide valmistamise tehas. Maailma tippettev\u00f5tete edetabelis on TSMC \u00fcheksandal kohal, eespool Teslat.<\/p>\n

Hiinaga k\u00e4ib \u00fcpris avalik s\u00f5dimine just pooljuhtide k\u00fcsimuses. USA ja Euroopa riigid kas piiravad v\u00f5i keelavad koos tehnoloogia v\u00f5imekust toetavate seadmetega ka k\u00f5rgtehnoloogiliste mikrokiipide eksporti Hiinasse. \u00dchtlasi takistavad nad sealsete tehnoloogiate kasutamist ja ettev\u00f5tete tegutsemist oma territooriumil.<\/p>\n

Pooljuhtide kui strateegilise komponendi t\u00e4htsust joonib alla Hollandi valitsuse \u00e4sja v\u00e4lja kuulutatud ebatavaline samm<\/a>. Sealsed poliitikud riigistasid varem Philipsi kontserni kuulunud ettev\u00f5tte Nexperia. Tegemist on maailma \u00fche suurima lihtsate pooljuhtkomponentide valmistajaga. Natsionaliseerimise p\u00f5hjus on firma kuulumine Hiina omanikele ning kartus, et kaubandust\u00fclide ajal satub ohtu nii Hollandi kui ka Euroopa majandusjulgeolek.<\/p>\n

Uuel ajastul ei v\u00f5itle me mitte ainult oma maa eest, vaid ka n\u00e4htamatute vooluringide eest. Dioodid ja transistorid pole ainukesed uue strateegilise v\u00e4\u00e4rtuse kandjad. Neid pole m\u00f5tet koju koguda. Iga\u00fcks aga saaks ja peaks hoolima oma andmetest.<\/p>\n

Esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani v\u00f5ib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hollandi otsus riigistada Hiina omanike k\u00e4tte liikunud kiipe tootev ettev\u00f5te Nexperia ilmestab, kuidas strateegilised ressursid v\u00f5ivad olla muundunud…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":19954,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,1356,11678,11679,11677],"class_list":{"0":"post-19953","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-holland","16":"tag-mikrokiibid","17":"tag-pooljuhid","18":"tag-transistor"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19953","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=19953"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19953\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/19954"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=19953"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=19953"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=19953"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}