{"id":19959,"date":"2025-10-15T09:00:15","date_gmt":"2025-10-15T09:00:15","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/19959\/"},"modified":"2025-10-15T09:00:15","modified_gmt":"2025-10-15T09:00:15","slug":"ui-lubab-tallinnas-keskerakonnale-ainuvoimulahedast-tulemust-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/19959\/","title":{"rendered":"\u00dcI lubab Tallinnas Keskerakonnale ainuv\u00f5imul\u00e4hedast tulemust | Eesti"},"content":{"rendered":"

Kesekerakonna toetus oli pealinnas 29. septembrit kuni 13. oktoobrit h\u00f5lmanud k\u00fcsitluses 43,5 protsenti (n\u00e4dala eest 42,4 protsenti).<\/p>\n

Teisele kohale on t\u00f5usnud Sotsiaaldemokraatlik Erakond 14,8 protsendiga (n\u00e4dala eest oli toetus 14,4 protsenti ja koht kolmas).<\/p>\n

Kolmandale kohale langes Isamaa 13,3 protsendi suuruse toetusega (n\u00e4dala eest 14,8 ja koht teine).<\/p>\n

Reformierakonna toetus oli t\u00e4pselt 11 protsenti (n\u00e4dala eest 11,2 protsenti), EKRE-l 6,9 protsenti (n\u00e4dala eest 7,0 protsenti).<\/p>\n

Ehkki Parempoolsetel \u00f5nnestus toetust veidi n\u00e4dalaga t\u00f5sta ehk 3,5 protsendilt 3,9-le, j\u00e4\u00e4b see v\u00e4hemalt selles uuringus valimisk\u00fcnnise alla.<\/p>\n

Erinevaid valimisliite (Tallinnas on neid v\u00e4ljas kolm) lubas kokku toetada 2,3 protsenti, Eesti 200 2,1 protsenti, erakonda Koos 1,4 protsenti, Rohelisi 0,7 protsenti ja ERK-d 0,2 protsenti.<\/p>\n

Toetused Tallinnas. Autor\/allikas: \u00dcI\/Norstat<\/p>\n

Seega on valimisk\u00fcnnise alla j\u00e4\u00e4vate erakondade kogutoetus 10,6 protsenti. Eelmistel KOV-valimistel 2021 oli see n\u00e4itaja vaid 3,1 protsenti. Mis t\u00e4hendab, et kui v\u00e4ljaj\u00e4\u00e4jate h\u00e4\u00e4led l\u00e4hevad \u00fcmberjagamisele, v\u00f5idab sellest enim valimiste v\u00f5itja ehk Keskerakond.<\/p>\n

\u00dchiskonnauuringute Instituut arvutas ka toetuste pealt mandaadid. Sellega saaks Keskerakond 79-liikmelises volikogus 39 mandaati (n\u00e4dal varem tehtud k\u00fcsitluses 38 ehk +1 juurde), SDE 13 mandaati (+1 n\u00e4dal varasemaga), Isamaa 12 (-1 n\u00e4dalaga), Reformierakond \u00fcheksa (-1 n\u00e4dalaga), EKRE kuus kohta (sama).<\/p>\n

J\u00e4rgmise valimisprognoosi avaldab \u00dchiskonnauuringute Instituut laup\u00e4eval.<\/p>\n

Eelmisel n\u00e4dalal avaldas oma valimisprognoosiga SA Liberaalne Kodanik<\/a> (SALK). SALK-i prognoosi j\u00e4rgi saab Keskerakond Tallinnas 35 mandaati, Isamaa 13 mandaati, SDE 12 mandaati, Reformierakond \u00fcheksa mandaati, EKRE viis mandaati ja Parempoolsed samuti viis mandaati. Suurim erinevus \u00dcI-ga on Keskerakonna mandaatide arvus (-4 SALK-il v\u00f5rreldes \u00dcI-ga) ja Parempoolsete tulemus (SALK-i j\u00e4rgi saavad sisse).<\/p>\n

Keskerakond v\u00f5idab kaheksast linnaosast seitsmes<\/p>\n

\u00dchiskonnauuringute Instituudi\/Norstati k\u00fcsitluse j\u00e4rgi v\u00f5idab Keskerakond Tallinna kaheksast valimisringkonnast seitsmes. Eriti kindlad v\u00f5idud saadakse Lasnam\u00e4el, Haaberstis, P\u00f5hja-Tallinnas ja Mustam\u00e4el. Linnaosadest v\u00f5idab Isamaa N\u00f5mmel ning Kesklinnas on Keskerakonna edu SDE ees napp.<\/p>\n

K\u00f5lvart saab seljav\u00f5idu Lasnam\u00e4el, Ossinovski ja Reinsalu teevad parima tulemuse Kesklinnas ja N\u00f5mmel. Autor\/allikas: \u00dcI\/Norstat<\/p>\n

Keskerakonna kandidaat on populaarseim kuues linnaosas. K\u00f5ige suurem on toetus Mihhail K\u00f5lvartile Lasnam\u00e4el (52 protsenti), Lauri Laatsile Mustam\u00e4el (35 protsenti), Anstassia Kovalenko-K\u00f5lvartile P\u00f5hja-Tallinnas (25 protsenti) ning Jana Toomile Haaberstis (22 protsenti).<\/p>\n

Keskerakonna kandidaat ei ole populaarseim N\u00f5mmel ja Kesklinnas. N\u00f5mmel on populaarseim Isamaa esimees Urmas Reinsalu (18 protsenti) ning Kesklinnas ametisolev sotsiaaldemokraadist linnapea Jevgeni Ossinovski (14 protsenti).<\/p>\n

Isamaa edu Tartus v\u00e4henes veelgi, Eesti 200 napilt sees<\/p>\n

Eelmisel n\u00e4dalal kirjutasime<\/a> \u00dcI uuringule toetudes, et Isamaa edu Tartus on kahanenud. Sama tendents j\u00e4tkus ka v\u00e4rske k\u00fcsitlusega.<\/p>\n

Isamaa toetus oli Tartus 25 protsenti, mis annaks neile 49-liikmelises volikogus 14 mandaati. Reformierakonna toetus oli viimati 22 protsenti ja mandaate annaks see 12.<\/p>\n

V\u00f5rdluseks, n\u00e4dalataguses k\u00fcsitluses oli Isamaa toetus 22 protsenti, kahe n\u00e4dala taguses 30 protsenti. Reformierakonna toetus on liikunud tasapisi \u00fcles: kahe n\u00e4dala eest 18, n\u00e4dala eest 19 ja n\u00fc\u00fcd 22 protsenti.<\/p>\n

Toetused ja mandaadid Tartus. Autor\/allikas: \u00dcI\/Norstat<\/p>\n

Tartus on kolmandal kohal Sotsiaaldemokraatlik Erakond 17 protsendiga, mis annaks neile \u00fcheksa mandaati. V\u00f5rdselt kuus mandaati saaksid Keskerakond ja EKRE.<\/p>\n

Olulise muutusega on t\u00f5usnud valimisk\u00fcnnise piirile Eesti 200, mis saaks viie protsendiga kaks mandaati. Parempoolsed j\u00e4\u00e4ks kolme protsendi suuruse toetusega Tartus volikogust v\u00e4lja.<\/p>\n

SALK-i<\/a> eelmise n\u00e4dala Tartu-uuringus sai Isamaa 14, Reformierakond 10, SDE \u00fcheksa, EKRE seitse, Keskerakond kuus ja Parempoolsed kolm mandaati. Eesti 200 oli valimisk\u00fcnnise piiril.<\/p>\n

Isikutest on Tartus populaarseim ametisolev linnapea Urmas Klaas (Reformierakond), keda toetab 11 protsenti. Isamaa meerikandidaadi T\u00f5nis Lukase toetus on kaheksa protsenti. Malle P\u00e4rna (EKRE) ja Elo Kiivetit (SDE) toetab m\u00f5lemat viis protsenti.<\/p>\n

Liina Kersna (Reformierakond) ja Kristina Kallase (Eesti 200) toetus on v\u00f5rdselt neli protsenti. Parempoolsete linnapeakandidaadi Vahur Krafti reiting Tartus on kaks protsenti.<\/p>\n

P\u00e4rnus lubab \u00dcI prognoos valimisv\u00f5itu Isamaale, mis koguks 26 protsenti toetust. See annaks 49-liikmelises suvepealinna volikogus neile 11 kohta. Valimisliite (neid on P\u00e4rnus v\u00e4ljas kolm) eelistab P\u00e4rnus 23 protsenti (10 mandaati), EKRE-t 18 protsenti (seitse mandaati), Reformierakonda 15 protsenti (kuus mandaati) ning Keskerakonda 14 protsenti (viis mandaati).<\/p>\n

Narvas on samuti p\u00f5nev seis. Seal lubab valimisliite (neid on v\u00e4ljas kolm) valida kokku 47 protsenti, Keskerakonda 42 protsenti ja erakonda Koos viis protsenti. See t\u00e4hendaks, et valimisliidud saaks kokku 31-liikmelises volikogus 16 kohta, Keskerakond 14 ja Koos \u00fche mandaadi.<\/p>\n

Samas on Narvas kolm v\u00e4ga eriilmselist valimisliitu, mille toetused on uuringus kokku pandud: Valimisliit Katri nimekiri, Valimisliit Mihhail Stalnuhhini rahvanimekiri ja Plaan B Narva Linna Pulss valimisliit.<\/p>\n

KOMMENTAAR:<\/p>\n

Remi Sebastian Kits<\/p>\n

\u00dchiskonnauuringute instituudi andmeanal\u00fc\u00fctik<\/p>\n

“Valimisn\u00e4dalal avaldame kaks KOV-reitingut: esimene kolmap\u00e4eval ning teine laup\u00e4eval. M\u00f5lemad k\u00fcsitlused on tavap\u00e4rasest mahukamad \u2013 kui keskmine valim on ligikaudu 7000 vastajat, siis t\u00e4nases on neid 10 000 ning laup\u00e4evases ligi 12 000.<\/p>\n

Keskerakonna madalpunkt Tallinnas on m\u00f6\u00f6das, erakonna toetus on t\u00f5usnud 43,5 protsendi peale. See t\u00e4hendab, et Keskerakonnal on hetkel ka 20 protsenti t\u00f5en\u00e4osus saavutada ainuv\u00f5im.<\/p>\n

Selle stsenaariumi p\u00fcsimise eeldus on aga, et nii EKRE kui ka Parempoolsed ei p\u00e4\u00e4se linnavolikokku. Arvestades\u00a0hiljutisi \u00fcleskutseid\u00a0strateegiliselt Parempoolseid toetada, v\u00f5ivad aga nii EKRE kui ka Parempoolsed laup\u00e4evases reitingus ja p\u00fchap\u00e4evastes tulemustes juba \u00fcle k\u00fcnnise olla. Seega on p\u00f5hjust eeldada, et ainuv\u00f5imu t\u00f5en\u00e4osus Keskerakonnal taas v\u00e4heneb.” <\/p>\n

Pikemalt loe prognoosi metoodika ja tulemuste kohta siit<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kesekerakonna toetus oli pealinnas 29. septembrit kuni 13. oktoobrit h\u00f5lmanud k\u00fcsitluses 43,5 protsenti (n\u00e4dala eest 42,4 protsenti). Teisele…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":19960,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,77,28,29,19,25,23,24,1831,22,20,30],"class_list":{"0":"post-19959","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-kohalikud-valimised","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uhiskonnauuringute-instituut","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19959","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=19959"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19959\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/19960"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=19959"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=19959"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=19959"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}