{"id":199637,"date":"2026-06-10T04:12:10","date_gmt":"2026-06-10T04:12:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/199637\/"},"modified":"2026-06-10T04:12:10","modified_gmt":"2026-06-10T04:12:10","slug":"ti-huppe-juht-opilased-utlevad-et-meie-mudel-on-tuutu-ent-potentsiaalikas-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/199637\/","title":{"rendered":"TI-h\u00fcppe juht: \u00f5pilased \u00fctlevad, et meie mudel on t\u00fc\u00fctu, ent potentsiaalikas | Eesti"},"content":{"rendered":"

Laias plaanis on meil \u00fchiskonnas tehisaru teemadel kaks gruppi inimesi. Esimesed on peaminister Kristen Michali moodi, kes arvavad, et k\u00fcmne aastaga v\u00f5iks majandus tehisaru t\u00f5ttu poole v\u00f5rra kasvada. Rein Raud \u00fctles intervjuus Sirbile<\/a>, et tehisaru on \u00f5udne ja paneb kultuuri seisma ning lisaks tekitab see ka kliimaprobleeme. Selliste inimeste seas on ka aina enam noori inimesi. Ma vist ei pea k\u00fcsima, kumba gruppi teie kuulute?<\/p>\n

Ma arvan, et ikka peab k\u00fcsima, sest see, et ma juhin TI-h\u00fcppe programmi, ei t\u00e4henda seda, et ma olen ise ilmtingimata t\u00e4iesti pime selles osas, mis puudutab tehisaru m\u00f5ju keskkonnale. Ma arvan, et kogu see temaatika on natukene komplitseeritum kui \u00fcks v\u00f5i teine grupp. K\u00f5ige olulisem on tegelikult siin hoopis see, et tehisaru kui n\u00e4htus enam karpi tagasi ei l\u00e4he. K\u00fcsimus on n\u00fc\u00fcd selles, et mida me teeme selle nimel, et hariduskontekstis inimesed rumalaks ei j\u00e4\u00e4ks. See on see k\u00f5ige primaarsem k\u00fcsimus, mida me TI-h\u00fcppes k\u00fcsime.<\/p>\n

Teie programmist on avalikkusele rohkem v\u00e4lja paistnud ITI nime kandev \u00f5pirakendus. Programm ise on ju laiem ning teil on ka teisi \u00fclesandeid?<\/p>\n

Muidugi, meie jaoks on k\u00f5ige olulisem tegelikult see, et meie \u00f5petajad ei j\u00e4\u00e4ks antud kontekstis \u00fcksi. Ma arvan, et Eesti on selles m\u00f5ttes tubli olnud, et hariduslikus kontekstis Eesti \u00f5petajad ise on v\u00e4ga loomingulised, alati ise otsivad v\u00f5imalusi, sest Eesti hariduss\u00fcsteem lihtsalt on selline, mis lubab Eesti \u00f5petajatele p\u00e4ris suurt autonoomiat. Aga sellest olenemata on sinna k\u00f5rvale vaja ka tuge, on see siis tegelikult seesama ressurss, et n\u00e4iteks seda tehisaru ise \u00fcldse \u00f5petajad uurida saaksid, v\u00f5i siis \u00fcldse m\u00f5testada seda, mida t\u00e4hendab t\u00e4nap\u00e4eval digip\u00e4devus, kui sinna juurde kuulub ka tehisaru.<\/p>\n

TI-h\u00fcpe on selle jaoks loodud. TI-h\u00fcpe muidugi ei toimeta siin mingisuguses vaakumis, vaid meie partneriteks ka n\u00e4iteks selle digip\u00e4devuse m\u00f5testamisel on haridus- ja noorsooamet ja haridus- ja teadusministeerium (HTM). Kindlasti teeme tihedalt nendega koost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n

\u00d5petajate osas on siin v\u00e4ga palju ainealaseid k\u00fcsimusi. Tehisaru kohe kindlasti ei ole selline s\u00fcsteem, mis enda olemuselt, eriti kui me r\u00e4\u00e4gime generatiivsest tehisarust, sobitub n\u00e4iteks k\u00f5ikidesse \u00f5ppeainetesse. Ma arvan, et \u00f5ppeained, mis on selgelt v\u00e4ga loomingulised \u2013 kunst, muusika, kehaline kasvatus, mida me t\u00e4na liikumis\u00f5petuseks kutsume. Missugust rolli m\u00e4ngib \u00fcle\u00fcldse tehisaru sellistes kontekstides?<\/p>\n

Selle aasta jooksul on \u00f5petajad pidanud p\u00e4ris hoolega arutelusid enda \u00f5pilastega, g\u00fcmnasistidega. Ja t\u00f5epoolest, see, mida te ka v\u00e4itsite, et v\u00e4ga paljud noored on t\u00e4nap\u00e4eval tehisaru kontekstis v\u00e4ga skeptilised, vastab t\u00e4iesti t\u00f5ele.<\/p>\n

Ka koolides endas on kolm gruppi. \u00d5pilased, kes on teinud v\u00e4ga teadliku valiku tehisaru mitte kasutada. On \u00f5pilasi, keda tegelikult suuresti see teema ei huvita, nad kasutavad seda, mis neil k\u00e4ep\u00e4rast on, et koolit\u00f6\u00f6st natukene lihtsamalt l\u00e4bi saada. Ja on \u00f5pilasi, kes kasutavad tehisaru v\u00e4ga teadlikult, kasutavadki n\u00e4iteks meie \u00f5pirakendust v\u00f5i teisi AI-lahendusi, l\u00e4bi mille mingisuguseid materjale selgeks teha, mis v\u00f5ib-olla koolist selgeks ei saanud. On \u00f5pilasi, kes m\u00f5testavad enese jaoks \u00e4ra v\u00e4ga selgelt, mis selle tehnoloogia v\u00f5imalused on.<\/p>\n

Aga ma arvan, et see on v\u00e4ga hea, et meil on ka \u00f5pilasi, kes on v\u00f5tnud v\u00e4ga selge seisukoha, et neil on mingisugune l\u00e4henemine ja nad on enda jaoks \u00e4ra m\u00f5testanud. M\u00f5testamine, \u00fcksk\u00f5ik kummas suunas, on alati parem kui \u00fcksk\u00f5ikne l\u00e4henemine.<\/p>\n

Mulle tundub, et just kooli kontekstis ongi k\u00f5ige t\u00e4htsam l\u00e4henemine \u00f5petajatele. Noored tihtipeale saavad ju niikuinii aru, kuidas uued asjad toimivad.<\/p>\n

Kuulsin hiljuti lugu, et teil oli programmi \u00fche aasta t\u00e4itumise t\u00e4histamine ja \u00fcks \u00f5petaja – kes oli sinna kutsutud justkui eestvedajana, et on v\u00e4ga palju tehisaru kasutanud oma \u00f5ppet\u00f6\u00f6s – r\u00e4\u00e4kis, et tegelikult ei ole ta midagi erilist teinud ning \u00f5pilaste arusaam tehisarust on temast parem. Kuidas \u00fcldse on v\u00f5imalik \u00f5petajateni see viia, et nad reaalselt tahaksid ja oskaksid seda tehisaru kasutada, et see aitaks tunde paremaks, efektiivsemaks teha?<\/p>\n

Eks siin ongi mitu l\u00e4henemist. \u00dchelt poolt, millega me augustis 2025 alustasime, olid massiloengud \u00f5petajatele, millel oli p\u00e4ris palju vaatajaid, tuhandeid g\u00fcmnaasiumi\u00f5petajaid Eestist. Hiljem me l\u00e4henesime ka \u00f5piringide metoodika l\u00e4bi. \u00d5piringid on enamustele Eesti \u00f5petajatele tuttav metoodika, mis on selline, kus \u00f5piringi juhivad tavaliselt \u00fcks-kaks \u00f5petajat, kes on mingi teema kontekstis saanud t\u00e4iendavat tuge. Meie puhul nad saavadki siis TI-h\u00fcppest seda ja enda koolis jagavad enda kolleegidele neid teadmisi.<\/p>\n

Eks me siin puhul peame endale aru andma, et TI-h\u00fcpe tuli ja kuulutati v\u00e4lja tegelikult 2025. aasta kevade hakul. V\u00e4ga paljudel puhkudel on Eesti koolis\u00fcsteemis g\u00fcmnaasiumijuhtidel kevade hakuks plaanid juba tehtud. V\u00e4ga paljud koolijuhid tegelikult tulid vastu ja leidsid v\u00f5imaluse ka see tehisaru m\u00f5testamine endale strateegilistesse plaanidesse v\u00f5tta.<\/p>\n

Ma olen v\u00e4ga t\u00e4nulik nendele koolijuhtidele, kes ukse meile avasid ja ma saan t\u00e4iesti aru ka nendest koolijuhtidest, kes on meile m\u00f5ista andnud, et nemad tegelevad teemadega uuel \u00f5ppeaastal. Neil oli juba selleks \u00f5ppeaastaks plaanid tehtud. Kooli kontekstis seda teemadevalikut, mida koos \u00f5petajaskonnaga kooli juhtkond ette v\u00f5tab, peab v\u00e4ga p\u00f5hjalikult l\u00e4bi kaaluma. Aeg on koolis k\u00f5ige suurem ressurss ja \u00f5petaja vaba aeg on meil eriti kallis ressurss.<\/p>\n

Mul on v\u00e4ga hea meel nende \u00f5petajate osas, kes on juba koos toimetanud. Mul on hea meel nende koolijuhtide osas, kes on \u00f6elnud, et nad uuel \u00f5ppeaastal seda kindlasti ette v\u00f5tavad. Mis puudutab enda ainevaldkonna k\u00fcsimusi, siis TI-h\u00fcpe on hiljuti saanud valmis ka sellise vahelehe nagu didaktika.tihuppe.ee, kus meil on praegusel hetkel viie erineva \u00f5ppeaine materjalid \u00fcleva. See k\u00e4sitleb ka didaktilist k\u00e4sitlust nende \u00f5ppeainete juures – kuidas tehisaru saab olla kasulik. Aga tegelikult ka \u00f5petajate enda kommentaare, kus nad on erinevaid asju ja meetodeid katsetanud, kus nad on saanud nii positiivseid kui ka negatiivseid kogemusi. Kuna valdkond on nii uus, siis t\u00f5epoolest me s\u00f5na otseses m\u00f5ttes samal ajal kui TI-h\u00fcpe toimub, m\u00f5testame me koos \u00f5petajatega seda.<\/p>\n

Uuest \u00f5ppeaastast me kindlasti v\u00f5tame ka palju enam koolituste kontekstis ainevaldkonnap\u00f5hise l\u00e4henemise. See v\u00f5ibki t\u00e4hendada, et me istume ainult f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajatega, v\u00f5ib-olla ainult bioloogia\u00f5petajatega koos ja vaatame tehisaru just selle nurga pealt. Laias laastus \u00f5petajad kogu aeg kujundavad didaktilist poolt ise.<\/p>\n

Samal ajal peab taustal toimuma haridusteaduslik ja haridusps\u00fchholoogiline m\u00f5testamine selle kohta, kas k\u00f5ikidel nendel asjadel, mis me teeme, tegelikult on kasu. Haridustehnoloogia, on see siis tehisaru v\u00f5i mingisugune muu vidin, mis tehnoloogiliselt kuskil arvutis \u00f5petajal on \u2013 kui see tegelikult efektiivsust ei t\u00f5sta, midagi kvaliteetsemaks ei tee, siis see on tehnoloogia kasutamine tehnoloogia p\u00e4rast ja sellest me peaksime hoiduma.<\/p>\n

Kas selle m\u00f5testamise ja anal\u00fc\u00fcsiga tegelete ka teie v\u00f5i ootate selleks abi v\u00e4ljaspoolt?<\/p>\n

Selles osas on meil tegelikult \u00f5nneks head koost\u00f6\u00f6partnerid olemas. Kaasprofessor Jaan Aru uurimisr\u00fchm juba uurib tegelikult sellesama \u00f5pirakenduse m\u00f5ju. Uurimist\u00f6\u00f6, mida nad TI-h\u00fcppega ja HTM-iga koost\u00f6\u00f6s teevad, v\u00f5tab sisse n\u00e4iteks \u00f5petajate arusaam ja \u00f5pilaste arusaama tehisaru kirjaoskusest. Seal k\u00e4sitletakse ka teisi teemasid. See annab meile \u00f5ppeaasta l\u00f5puks p\u00e4ris hea diagnoosi selles osas, kuidas TI-h\u00fcppe esimene aasta m\u00f5ju kontekstis tegelikult oli.<\/p>\n

L\u00f5ppanal\u00fc\u00fcs peaks Jaan Aru s\u00f5nul valmis saama selle kalendriaasta l\u00f5puks. \u00dchelt poolt me v\u00f5ime r\u00f5\u00f5mu tunda selle \u00fcle, et eile [esmasp\u00e4eval] saime mingis m\u00f5ttes v\u00e4ikese joone alla t\u00f5mmata, et esimene pilootaasta on tehtud. Vaatame edasi, kuidas me teisel aastal \u00f5petajaid ja \u00f5pilasi toetada saame. Aga k\u00f5ige olulisem on tegelikult see, et teadlased annaksid sellele p\u00e4riselt diagnoosi, ja just nimelt Eesti enda teadlased, kes tajuvad meie kultuuri ja hariduse konteksti.<\/p>\n

Tuleme tagasi ITI-nimelise \u00f5pirakenduse juurde. See on spetsiaalselt Eesti haridusasutuste jaoks loodud mudel ning natukene teistsugune kui tavaline tehisaru. See ei ole lihtsalt ei ole kratt, kes k\u00fcsimise peale teeb, vaid k\u00fcsib h\u00e4sti palju vastu. <\/p>\n

Sain natukene ise ka seda n\u00e4ppida ja k\u00fcsisin n\u00e4iteks: “Palun \u00fctle mulle, mis on Eduard Vilde pseudon\u00fc\u00fcmid?” See hakkas mult seepeale uurima ja k\u00fcsima, miks ma seda teada tahan, mis konteksti selle paigutada tahan. Mul tekkis tunne, et miks peaks noor tahtma seda \u00fcldse kasutada, kui seda on palju raskem kasutada kui tavalist tehisaru?<\/p>\n

Jah, ma arvan, et see kogemus, mis sa said, ongi \u00f5ppimiskogemus \u2013 enese jaoks kogu \u00f5ppimisprotsessi l\u00e4bim\u00f5testamine. Aga k\u00fcsimus on aus. Kui me m\u00f5tleme selle peale, miks see nii palju k\u00fcsimusi k\u00fcsib, siis aus vastus on see, et eks me ise ka kindlasti v\u00f5tame selle mitu korda ette ja proovime s\u00e4ttida sellisel viisil, et iga asja peale ei ole t\u00f5esti vaja k\u00fcsimusi esitada. M\u00f5ne asja kontekstis on \u00fcsna m\u00f5istlik see, et ta annaks korrektse vastuse, eriti kui asi puudutab l\u00fchikest faktik\u00fcsimust, mille \u00f5pilane nagunii kodus paari sekundiga v\u00e4lja guugeldaks. Sellistel puhkudel on meil tehnoloogilisi v\u00f5imalusi seda teha.<\/p>\n

Me peame muidugi silmas pidama ka haridusfilosoofilist poolt. Oleme v\u00e4ga palju suhelnud Jaan Aru, Grete Arro ja teiste haridusteadlastega, et mida me tegelikult soovime saavutada. See meelet k\u00f5ikide vastuste etteandmine ei ole tegelikult alati parim viis \u00f5ppimiseks. \u00d5pilased on seda meile tegelikult juba ammu m\u00f5ista andnud.<\/p>\n

M\u00f5ni aeg tagasi \u00fcks meie t\u00f6\u00f6tajatest tegi korralikku vox populit. K\u00e4is m\u00f6\u00f6da Eesti g\u00fcmnaasiume ringi ja kogus kasutajalugusid. Kasutajalugudest tuli v\u00e4ga selgelt v\u00e4lja \u00fcks minu lemmiktsitaate praegusel hetkel, mida ma ka meie tehnoloogiapartnerile OpenAI-le olen \u00f6elnud. \u00d5pilased \u00fctlevad: palju potentsiaali, aga jube t\u00fc\u00fctu. Ehk siis mingis m\u00f5ttes seesama kogemus, mille teie saite.<\/p>\n

Missugune ideaalmaailm siis v\u00f5iks v\u00e4lja n\u00e4ha, kuidas ta t\u00e4pselt peaks \u00f5ppimist suunama, kergendama v\u00f5i aitama?<\/p>\n

Eks ta tegelikult natukene l\u00e4heb kokku sellega, milline on Eesti klassiruumi kontekst. Kui me m\u00f5tleme selle peale, et Eesti hariduss\u00fcsteemis on endiselt olukord, kus g\u00fcmnaasiumiklassis on \u00fche \u00f5petaja kohta umbes 36 \u00f5pilast, siis loota sellele, et k\u00f5ik 36 \u00f5pilast saavad klassis t\u00e4pselt samasugust t\u00e4helepanu nagu \u00f5pilane, kes julgeb ja tahab k\u00e4tt t\u00f5sta, asuda dialoogi \u00f5petajaga ning aktiivselt kaasa m\u00f5elda, on keeruline.<\/p>\n

Samal ajal on meil klassis \u00f5pilasi, kes on t\u00e4na natuke v\u00e4sinumad. Lihtsalt teema on keeruline. Siis see v\u00f5imalus, et tal on kodus olemas selline abi-tuutor, kes aitab lahti m\u00f5testada, kuidas \u00fcle\u00fcldse mingisugusele teemale l\u00e4heneda \u2013 sellest on kindlasti m\u00f5nedel \u00f5pilastel juba praegusel hetkel kasu. Me oleme teadlikud, et sellel on juba praegusel hetkel teatud \u00f5pilastele kasu.<\/p>\n

K\u00f5ige selle kontekstis on tehisaru-tuutor ilmselgelt lihtsalt j\u00e4rjekordne v\u00f5imalus, kuidas endale mingit asja selgeks teha, kui see tehnoloogia sulle sobib. Endiselt pole hariduskontekstis midagi paremat v\u00e4lja m\u00f5eldud kui n\u00e4ost n\u00e4kku \u00f5petamine.<\/p>\n

K\u00f5ige suurem probleem ongi see, et 36 \u00f5pilast versus \u00fcks \u00f5petaja \u2013 \u00fchel \u00f5petajal Eestis ei ole alati aega k\u00f5igi jaoks. Sellest tingituna kasvab Eesti hariduss\u00fcsteemis ka erisuste hulk, mis t\u00e4hendab seda, et meil on v\u00e4ga palju vaja m\u00f5elda ka selle peale, kuidas me \u00f5petajaid s\u00e4\u00e4stame. Seesama tehnoloogia tuleb ka \u00f5petajatele appi natuke teise nurga pealt.<\/p>\n

Siin on lugusid sellest, kuidas m\u00f5ni noor \u00f5petaja lindistab Whisperiga [OpenAI tehisarul p\u00f5hinev keeletuvastusmudel] enda tunde \u00fcles, et hiljem luua j\u00e4rgnevateks \u00f5ppeaastateks korralik \u00f5ppematerjali kogum \u2013 ehk k\u00f5ik, mis tunnis loovusest tuleb, saab \u00f5ppematerjaliks.<\/p>\n

Paralleelselt on keelemudelid v\u00e4ga levinud h\u00e4sti paljude keele\u00f5petajate seas. Siin on ilmselge loogika, et keelemudelid on keelekontekstis v\u00e4ga osavad. Nad on inglise keeles v\u00e4ga head, tegelikult ka hispaania ja prantsuse keeles v\u00e4ga head. Nii et keele\u00f5petajate seas n\u00e4eme me v\u00e4ga suurt kasutust. \u00d5pilastele tehakse selliseid eril\u00e4henemisi, kus luuakse simulatsioone, et nad saaksid tunnis r\u00e4\u00e4kida n\u00e4iteks Emmanuel Macroniga prantsuse poliitikast. \u00d5petajad l\u00e4henevad v\u00e4ga loominguliselt sellele, kuidas tehnoloogia neile v\u00f5imalusi pakub.<\/p>\n

Taaskord, see on lihtsalt \u00fcks v\u00f5imalus, mille osas peab muidugi ettevaatlik olema, sellep\u00e4rast et sellel tehnoloogial on natukene rohkem teravaid nurki kui varasematel tehnoloogiatel, mis on koolidesse tulnud. See t\u00e4hendabki, et meie \u00f5petajad peavad v\u00e4ga teadlikud olema, mida see tehnoloogia v\u00f5imaldab, mida ta ei v\u00f5imalda, ja kus tuleks kasutada vana head paberit ja pastakat.<\/p>\n

Vaatasin ka numbritele otsa. Kui ma sain \u00f5igesti aru, siis kokku on \u00f5piprogrammil \u00f5pilaste hulgas 12 000 kasutajat hulgas. Igan\u00e4dalaselt kasutab seda 4000, mis on \u00fcks kolmandik. Kas selle tulemusega saab rahul olla?<\/p>\n

Need on unikaalsed kasutajad. See t\u00e4hendab tegelikult seda, et iga n\u00e4dal ei pruugi need olla samad kasutajad. Me teame ka seda, et \u00f5pilased kasutavad tehnoloogiat paljudel puhkudel n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6deks ettevalmistamiseks. \u00dcks populaarne kasutusviis, kuna ta t\u00f5esti k\u00fcsib palju k\u00fcsimusi, on see, et laetakse enda \u00f5petaja materjalid sinnasamma ITI-sse ja see aitab \u00f5petaja materjali pealt \u00f5pilasi n\u00e4iteks m\u00f5neks t\u00f6\u00f6ks ette valmistada.<\/p>\n

Olukorrad, millistel puhkudel \u00f5pilased seda kasutavad, on v\u00e4ga erinevad. On ka \u00f5pilasi, kes on \u00f6elnud, et nad ei ole igan\u00e4dalased kasutajad. Need 4000, mis me oleme sinna \u00fcles m\u00e4rkinud, on unikaalsete kasutajate hulk, mitte 4000 \u00fchte ja sama kasutajat kogu aeg. See t\u00e4pne m\u00e4\u00e4r on natukene k\u00f5rgem. Aga nii nagu ma kirjeldasin, on see tehnoloogia m\u00f5ne \u00f5pilase jaoks suurep\u00e4rane \u00f5pipartner, m\u00f5nele ta juba praegusel hetkel sobib sellisena, nagu ta on.<\/p>\n

Aga nagu ka hea ajakirjanik ise \u00fctles, v\u00f5ib ta mingitele \u00f5pilastele tunduda sellisena, mis k\u00fcsib liiga palju k\u00fcsimusi. Eks me proovime seda tehnoloogiat viia rohkem sellisele kujule, et ta on suuremale hulgale \u00f5pilastest meeldiv.<\/p>\n

Ivo Visak Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Tuleme korraks ka rahastuse juurde, sest see on alati v\u00e4ga huvitav teema. Teie sihtasutus on \u00f6elnud, et see peaks toimuma 50\u201350 printsiibil, kus pool rahast tuleb riigilt ja pool erasektorist. Kas te olete suutnud selle juurde j\u00e4\u00e4da?<\/p>\n

Oleme suutnud selle juurde j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n

Aga sellegipoolest palusite HTM-ilt \u00fcht miljonit eurot lisarahastuseks. Kuhu see raha kulub?<\/p>\n

Meie majandusaasta liigub \u00f5ppeaasta j\u00e4rgi ehk saab 31. augustil l\u00e4bi.<\/p>\n

Sealt samast kirjast on n\u00e4ha, et sellest lisamiljonist 60 000 eurot l\u00e4heb kommunikatsiooni alla. Miks see summa t\u00e4pselt niisugune on? Ma saan aru, et teil on majas kommunikatsiooniinimesed olemas, aga miks seda v\u00e4lispartnerlust ekstra vaja on?<\/p>\n

Kui me m\u00f5tleme selle peale, et meie programmis on praegusel hetkel ka planeerimine selle jaoks, et me ei p\u00fcsi ainult g\u00fcmnaasiumi kontekstis, vaid me teeme plaane selleks, et laieneda edasi ametikoolidesse. Laieneme edasi ka p\u00f5hikooli\u00f5petajatele. P\u00f5hikooli\u00f5petajate toetamise kohta ma ei saa veel 100 protsenti kindlalt \u00f6elda. Me kindlasti tahame p\u00f5hikooli\u00f5petajaid toetada, kuid tegelikult k\u00f5ige suurem kriitika, mis me TI-h\u00fcppe programmis saame, on enamjaolt p\u00f5hikooli\u00f5petajate suunalt. Nad ei saa siiamaani aru sellest, miks me toetame niiv\u00f5rd g\u00fcmnaasiumit ja ametikooli.<\/p>\n

P\u00f5hikooli\u00f5petajad annavad \u00f5petamise nurga alt v\u00e4ga \u00f5igesti m\u00f5ista, et tihtipeale need tehisaru v\u00e4\u00e4rkasutamise nipid ja trikid tulevad \u00f5pilastele k\u00fclge juba varasemas eas. Me r\u00e4\u00e4gime siin seltskonnast, mis on t\u00e4nasel hetkel juba \u00fcle 60 000 inimese ja me peame nendeni kuidagi j\u00f5udma. See t\u00e4hendab seda, et meil on vaja tagada korralik kommunikatsioon koolituste ja infokontekstis. Ilma kommunikatsioonireata ei saa minu arvates \u00fckski organisatsioon toimetada.<\/p>\n

Ehk see l\u00e4heb pigem siis sisekommunikatsiooniks?<\/p>\n

See l\u00e4heb \u00f5petajate teavitamise ja sisekommunikatsiooni jaoks, just.<\/p>\n

L\u00f5petuseks olekski paslik k\u00fcsida, kuhu edasi? Mis on j\u00e4rgmised sammud, mida tahate \u00e4ra teha ja kuhu see programm edasi v\u00f5iks areneda?<\/p>\n

K\u00f5ige olulisem on see, et me j\u00f5uaksime l\u00e4hip\u00e4evadel ministeeriumiga kokkuleppele, kas ja kui palju me laiendame enda tegevust. Ametikoolidega on meil esmased kokkulepped tehtud, et ametikoolide \u00f5petajaid me toetama hakkame. K\u00fcsimus on praegusel hetkel selles, kas ja kuidas me saame toetada ametikoolide \u00f5pilasi ehk neid, kes on nelja-aastastes programmides.<\/p>\n

Omaette k\u00fcsimus on veel see \u2013 ja see on minu arvates \u00fcks k\u00f5ige \u00f5igustatum kriitika, mida TI-h\u00fcpe saab ning ka minu tugev isiklik arvamus \u2013, et v\u00e4ga paljud nendest \u00f5piprobleemidest, millega \u00f5petajad t\u00e4nasel hetkel g\u00fcmnaasiumides v\u00f5i kutsekoolides rinda pistavad, saavad alguse varem. Generatiivne tehisaru loob \u00fchelt poolt v\u00f5imalusi, aga teiselt poolt v\u00e4ga palju uusi probleeme juurde. \u00d5petajate toetamine p\u00f5hikoolis peab minu silmis toimuma varem. Me m\u00f5tleme juba kindlasti selle peale, kuidas saaksime olla kasulikud p\u00f5hikooli\u00f5petajatele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Laias plaanis on meil \u00fchiskonnas tehisaru teemadel kaks gruppi inimesi. Esimesed on peaminister Kristen Michali moodi, kes arvavad,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":199638,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,10690,21528,10682,21,9733,16543,28,29,19,83403,25,814,9736,23,24,22,20,30],"class_list":["post-199637","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-gumnaasiumid","tag-haridusprogramm","tag-haridussusteem","tag-headlines","tag-ivo-visak","tag-jaan-aru","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-noored-ja-tehisaru","tag-populaarseimad-lood","tag-tehisaru","tag-ti-hupe","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116723865694403450","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/199637","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=199637"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/199637\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/199638"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=199637"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=199637"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=199637"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}