Magistri\u00f5pingute jooksul kujunes juhuslikust huvist v\u00e4lja konkreetne teadussuund. \u00d5ppekavale kandideerides oli Ilintskaja valmis selleks, et hakkab \u00f5ppima enda jaoks t\u00e4iesti uut valdkonda. Kuid ta ei osanud oodata, kui vastutulelikud ja valmis oma teadmisi jagama \u00f5ppej\u00f5ud tegelikult olid. <\/p>\n
\u201eKahe aasta jooksul laiendasin oluliselt oma erialast kompetentsi, s\u00fcvenesin tselluloosi ja selle modifitseerimise teemasse ning l\u00f5petasin programmi v\u00e4ga heade tulemustega, j\u00e4tkates sama teemaga ka doktorantuuris. \u00dcks otsus kandideerida sellele \u00f5ppekavale mitu aastat tagasi muutis mu elu uskumatult palju ning ma ei kujuta ette \u00fchtegi teist v\u00f5imalikku arenguteed,\u201c t\u00f5deb nooremteadur. <\/p>\n
T\u00e4na uurib Ilnitskaja TalTechi biopol\u00fcmeeride tehnoloogia laboris tselluloosip\u00f5hiseid bioplaste, millel n\u00e4hakse suurt potentsiaali pakendit\u00f6\u00f6stuse tulevikumaterjalidena.<\/p>\n
\u201eTselluloosip\u00f5hine bioplast on pol\u00fcmeermaterjal, mis saadakse looduslikust tselluloosist, mida leidub puidus, puuvillas ning erinevates p\u00f5llumajanduslikes j\u00e4\u00e4kides ehk biomassis,\u201c selgitab Ilnitskaja. \u201eNeed materjalid erinevad tavaplastist selle poolest, et on tehtud taastuvast, mitte naftap\u00f5hisest toorainest, mist\u00f5ttu m\u00e4ngivad need olulist rolli \u00fcleminekul j\u00e4tkusuutlikumale majandusele.\u201c<\/p>\n
Kuigi tselluloos on looduslik ja laialt levinud, ei ole selle t\u00f6\u00f6tlemine sugugi lihtne. Tegemist on keemiliselt v\u00e4ga vastupidava ainega, mille erip\u00e4ra tuleneb selle molekulaarsest ehitusest.<\/p>\n
\u201eSelle makromolekulid koosnevad pikkadest lineaarsetest ahelatest, mis on \u00fcles ehitatud korduvatest gl\u00fckoosi\u00fchikutest \u2013 s\u00fcsivesikust, mida nimetatakse ka viinamarjasuhkruks,\u201c kirjeldab Ilnitskaja. <\/p>\n
Erinevalt enamikust madalmolekulaarsetest suhkrutest ei lahustu tselluloos vees. Nooremteadur selgitab, et sellel on k\u00f5rge mehaaniline tugevus ja vastupidavus v\u00e4lism\u00f5judele ning see laguneb looduslikes tingimustes suhteliselt aeglaselt. Just see tugevus ja stabiilsus teevad tselluloosist atraktiivse, kuid samas keeruka l\u00e4hteaine uute materjalide loomiseks.<\/p>\n
Kohalik tooraine, millel on globaalne m\u00f5ju<\/p>\n
Lisaks keskkonnaaspektile peitub tselluloosip\u00f5histes bioplastides ka suur majanduslik potentsiaal. \u201eBiomass on kohalik ressurss, mis on k\u00e4ttesaadav igas riigis v\u00f5i piirkonnas,\u201c m\u00e4rgib Ilnitskaja. <\/p>\n
Selliste riikide jaoks nagu Eesti, kus puidut\u00f6\u00f6stus on \u00fcks majanduse alustalasid, v\u00f5ib tselluloosi, eriti puidu- ja p\u00f5llumajandusj\u00e4\u00e4tmete kasutamine olla m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne tehnoloogiline ja majanduslik arengusuund.<\/p>\n
Samas r\u00f5hutab Ilnitskaja, et materjali omadused ei s\u00f5ltu ainult toorainest, vaid suurel m\u00e4\u00e4ral ka sellest, kuidas tselluloosi keemiliselt t\u00f6\u00f6deldakse.<\/p>\n
![\"Anna](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/9d7ece72-1baf-42ac-8325-61b30e1689b8.jpg\")
<\/p>\n
Rasvhapped annavad plastile uued omadused<\/p>\n
Tselluloosi kasutusv\u00f5imaluste laiendamiseks tuleb seda modifitseerida. \u00dcheks suunaks on siin rasvhapete kasutamine. \u201eTselluloosi modifitseerimine v\u00f5imaldab selle omadusi oluliselt muuta ja rakendusvaldkondi laiendada,\u201c selgitab Ilnitskaja. <\/p>\n
TalTechi nooremteadur toob v\u00e4lja, et teadlased on leidnud viisi, kuidas muuta tselluloos plastilaadseks materjaliks nii, et sellele pole vaja juurde lisada eraldi pehmendavaid aineid. See on oluline areng, sest varasemate lahenduste puhul tuli neid lisandeid sageli kasutada, kuid need v\u00f5isid materjali omadusi halvendada ja teha selle taaskasutamise keerulisemaks.<\/p>\n
Reaktiivne ekstrusioon aitab tselluloosi t\u00f6\u00f6delda<\/p>\n
\u00dcks olulisemaid tehnoloogiaid selle materjali arendamisel on reaktiivne ekstrusioon \u2013 protsess, mis aitab viia laborikatsetused t\u00f6\u00f6stuslikku tootmisse. Lihtsustatult t\u00e4hendab see seda, et spetsiaalses seadmes segatakse ja kuumutatakse materjale v\u00e4ga intensiivselt, nii et samal ajal toimub ka keemiline reaktsioon.<\/p>\n
Kuna tselluloos ei sula nagu tavaline plast, tuleb see esmalt t\u00f6\u00f6tlemiseks \u201elahti murda\u201c. Selleks kasutatakse kuumust ja tugevat mehaanilist t\u00f6\u00f6tlemist, mis muudab materjali struktuuri paindlikumaks. Seej\u00e4rel reageerib tselluloos rasvhapetega ning tulemuseks on uus materjal, millel on plastile sarnased omadused ja mida saab t\u00f6\u00f6delda samade meetoditega nagu tavalist plasti.<\/p>\n
Tulemuseks on materjal, mis on h\u00fcdrofoobsem ja omab termoplastseid omadusi, ehk seda saab t\u00f6\u00f6delda samade meetoditega nagu tavalist plasti.<\/p>\n
Kas bioplast suudab tavalise plastiga konkureerida?<\/p>\n
Ehkki areng on kiire, ei ole tselluloosip\u00f5hised bioplastid veel t\u00e4ielikult traditsiooniliste plastide tasemele j\u00f5udnud. \u201eNeed v\u00f5ivad olla hapramad, v\u00e4hem vastupidavad mehaanilistele koormustele ning tundlikumad keskkonnatingimuste, sealhulgas niiskuse suhtes,\u201c toob Ilnitskaja v\u00e4lja bioplastide n\u00f5rkused.<\/p>\n
\u201eSelliste materjalide arendamise peamised raskused on seotud sellega, et tselluloosi on algselt keeruline t\u00f6\u00f6delda,\u201c nendib Ilnitskaja. Lisaks on v\u00e4ljakutseteks tootmise maksumus ja protsesside stabiilsus t\u00f6\u00f6stuslikus mahus. <\/p>\n
Samas on potentsiaal suur. \u201eReaktiivne ekstrusiooni edukas rakendamine v\u00f5ib viia pidevate ja energiat\u00f5husate tootmisprotsessideni, mis ei n\u00f5ua kallite toorainete kasutamist ning v\u00f5ivad oluliselt m\u00f5jutada kogu plastit\u00f6\u00f6stust,\u201c lisab ta.<\/p>\n
Kus v\u00f5iksime bioplasti tulevikus n\u00e4ha?<\/p>\n
Pakendit\u00f6\u00f6stus on \u00fcks peamisi valdkondi, kus tselluloosip\u00f5hisel bioplastil on oma kindel koht.<\/p>\n
\u201eTulevikus v\u00f5ib tselluloosip\u00f5hiseid bioplaste kasutada mitmesugustes pakendilahendustes: toidukiledes, \u00fchekordses pakendis ning barj\u00e4\u00e4rkihina paberil ja kartongil,\u201c loetleb Ilnitskaja.<\/p>\n
Eriti huvitav on v\u00f5imalus asendada fossiilsel toorainel p\u00f5hinevad kihid biop\u00f5histega. \u201e\u00dcheks eriti perspektiivseks suunaks on pol\u00fcet\u00fcleenkihi asendamine biopol\u00fcmeeril p\u00f5hinevate katetega mitmekihilistes pakendites, n\u00e4iteks lahendustes, mida kasutab Tetra Pak.\u201c<\/p>\n
Laborist t\u00f6\u00f6stusesse<\/p>\n
On tselluloosimaterjale, mida toodetakse juba ammu t\u00f6\u00f6stuslikult, ent uued tehnoloogiad on alles teel turule. \u201eUuemad lahendused, sealhulgas rasvhapetega modifitseerimine reaktiivse ekstrusiooni abil, on hetkel pilootprojektide v\u00f5i varajase kommertsialiseerimise faasis,\u201c \u00fctleb Ilnitskaja.<\/p>\n
TalTechis k\u00e4ib selles vallas ka aktiivne arendust\u00f6\u00f6. \u201ePraegu tehakse Tallinna Tehnika\u00fclikooli biopol\u00fcmeeride tehnoloogia laboris aktiivset t\u00f6\u00f6d sada protsenti biop\u00f5histe tselluloosimaterjalide arendamiseks reaktiivse ekstrusiooni abil. Nende uuringute eesm\u00e4rk on luua konkurentsiv\u00f5imelised materjalid ja tehnoloogiad, mis sobivad t\u00f6\u00f6stuslikuks rakendamiseks, ning edendavad bioplastide tootmise valdkonda Eestis.\u201c<\/p>\n
Kas bioplast on alati parem valik?<\/p>\n
Kuigi s\u00f5na bioplast k\u00f5lab keskkonnas\u00f5bralikult, ei ole k\u00f5ik mustvalge. \u201eOluline on m\u00f5ista, et bioplastid ei ole automaatselt keskkonnas\u00f5bralikum lahendus. Nende tegelik keskkonnam\u00f5ju s\u00f5ltub paljudest teguritest, sealhulgas tooraine p\u00e4ritolust, tootmise energiakulust ja materjali k\u00e4itlemisest p\u00e4rast kasutamist,\u201c r\u00f5hutab Ilnitskaja. <\/p>\n
Seet\u00f5ttu tuleb materjalile objektiivse hinnangu andmiseks l\u00e4bi viia kogu eluts\u00fckli anal\u00fc\u00fcs (LCA), mitte l\u00e4htuda \u00fcksnes selle biop\u00f5hisusest.<\/p>\n
\u00dcks on siiski kindel: suund on paigas. \u201eT\u00f6\u00f6stus liigub taastumatutest ressurssidest eemale ning tselluloos on selles kontekstis \u00fcks perspektiivikamaid ja j\u00e4tkusuutlikumaid tooraineid tuleviku pol\u00fcmeermaterjalide jaoks.\u201c<\/p>\n
Tutvu TalTechi puidu-, plasti- ja tekstiilitehnoloogia magistrikavaga siin<\/a>. <\/p>\n Tallinna Tehnika\u00fclikooli tudengid, vilistlased ja teadlased loovad lahendusi, mis viivad edasi nii Eestit kui ka maailma. Reaalsed teadmised loovad reaalseid lahendusi. Vastuv\u00f5tt Tallinna Tehnika\u00fclikooli on avatud 6. juuli keskp\u00e4evani: taltech.ee\/reaalne<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u201eKohe p\u00e4rast oma esimese hariduse omandamist erialal \u201eR\u00f5ivaste tehniline disain\u201c Tallinna Tehnikak\u00f5rgkoolis olin v\u00e4ga n\u00f5utu selle suhtes, mida…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":199746,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,83431,130,37,33,35,34,36,9020,27283,246],"class_list":["post-199745","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-bioplast","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-pakend","tag-plast","tag-taltech"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116724648452910719","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/199745","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=199745"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/199745\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/199746"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=199745"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=199745"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=199745"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}