Inimesed ootavad, et riigikogu teeks otsuseid. Kui Reformierakond on kanade puuridest vabastamise vastu, siis oleks aus seda vastuseisu riigikogu h\u00e4\u00e4letusel demonstreerida, kirjutab Juhan Kivir\u00e4hk.<\/p>\n
22. aprill oli r\u00f5\u00f5mup\u00e4ev paljudele farmiloomade heaolu eest seisjatele, kuna riigikogus l\u00e4bis esimese lugemise munakanade puuris pidamist keelav eeln\u00f5u. Kannatamatult ootasid k\u00f5ik seej\u00e4rel 7. maid, mis oli seaduseeln\u00f5ule parandusettepanekute tegemise t\u00e4htaeg. Selle aja jooksul saatsid enam kui tuhat aktiivset kodanikku maaelukomisjonile ja selle esimehele Urmas Kruusele kirju, v\u00e4ljendades soovi, et eeln\u00f5u menetlemisega kiiresti edasi liigutaks, kuid p\u00e4rast parandusettepanekute laekumise t\u00e4htaega on kauaoodatud eeln\u00f5u \u00fcmber valitsenud vaikus.<\/p>\n
Toimunud on juba mitu maaelukomisjoni istungit, aga munakanade puuris pidamise keelustamist pole neil istungitel arutatud.<\/p>\n
Sellise olukorra p\u00f5hjustesse t\u00f5i selgust kolmap\u00e4eval 3. juunil riigikogus saadikute k\u00fcsimustele vastanud peaministri Kristen Michal, kelle esinemine m\u00f5jus k\u00f5igile eeln\u00f5u toetajatele k\u00fclma du\u0161ina.<\/p>\n
Sai selgeks, et Reformierakond on kindlalt otsustanud selle seaduseeln\u00f5u menetlemist takistada. On ju \u00fcldiselt teada, et maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse on ustav parteis\u00f5dur, kes j\u00e4rgib vankumatult peaministri ja erakonna esimehe poolt antud k\u00e4sulaudu. K\u00fcllap j\u00e4\u00e4b 828 SE komisjoni riiulile tolmuma just nii kauaks, et see praeguse riigikogu mandaadi l\u00f5ppemisel menetlusest v\u00e4lja langeb.<\/p>\n
Selline k\u00e4itumine on eriti alatu valijate ja maksumaksjate suhtes. Inimesed ootavad, et riigikogu teeks otsuseid. Kui Reformierakond on kanade puuridest vabastamise vastu, siis oleks aus seda vastuseisu riigikogu h\u00e4\u00e4letusel demonstreerida, mitte aga \u00fcritada esimese lugemise l\u00e4binud eeln\u00f5u vaikselt v\u00e4lja suretada. On ju k\u00fcllalt ka selliseid eeln\u00f5usid, mis esimest lugemist ei l\u00e4bi, vaid mis riigikogu menetlusest enamush\u00e4\u00e4ltega v\u00e4lja arvatakse.<\/p>\n
“Eriti n\u00e4otu on see, kui taoline ebademokraatlik pretsedent leiab aset seet\u00f5ttu, et valitsusjuht selle menetlemise \u00e4ra keelab.”<\/p>\n
Kui aga eeln\u00f5u l\u00e4bib esimese lugemise ning kehtestatakse t\u00e4htaeg parandusettepanekute tegemiseks, siis on igasuguste demokraatlike protseduurireeglitega vastuolus, kui eeln\u00f5u lihtsalt riiulile pannakse ning edasisest menetlemisest sootuks loobutakse. Eriti n\u00e4otu on see, kui taoline ebademokraatlik pretsedent leiab aset seet\u00f5ttu, et valitsusjuht selle menetlemise \u00e4ra keelab.<\/p>\n
Kolmap\u00e4eval, 3. juunil riigikogus saadikute k\u00fcsimustele vastates aga just selline fakt peaministri s\u00f5nade p\u00f5hjal ilmsiks tuli. Peaminister Kristen Michal teatas, et sellist seadust ei olegi vaja, sest kanade puuris pidamine l\u00f5petatakse “ettev\u00f5tjate hea tahte leppe” kohaselt niikuinii. Michalit on raske kahtlustada naiivsuses, k\u00fcll aga on ta aga alati, eelk\u00f5ige Reformierakonna peasekret\u00e4ri ametit pidades, j\u00e4rginud oma poliitilises tegevuses printsiipi “kes maksab, tellib muusika”.<\/p>\n
“Hea tahte lepingud” ei saa olla riigielu korraldamisel aluseks. Ma v\u00f5in oma naabrimehega teha milliseid iganes “hea tahte lepinguid”, ent kui me oma tegevuses omavahel vastuollu satume, lahendatakse konflikt ikkagi riigis kehtivate seaduste kohaselt. Kodanike s\u00f5lmitud \u00fchiskondliku lepingu j\u00f5ustajaks ja kontrollijaks saab olla vaid riik.<\/p>\n
Ka P\u00f5rgup\u00f5hja uus Vanapagan s\u00f5lmis Kaval-Antsuga “hea tahte” kokkuleppe, et tema v\u00f5tab laenu, aga selle rahaga ehitatakse hoone hoopis Antsu maale. Kui Ants kokkuleppest taganes, ei aidanud mingid “heast tahtest” s\u00f5lmitud kokkulepped – vastutus j\u00e4i ikkagi Vanapagana kanda.<\/p>\n
Aastal 2035 v\u00f5ivad munatootmisega tegelevatel ettev\u00f5tetel olla juba ammu uued omanikud, kes kehitavad \u00f5lgu ja k\u00fcsivad: “Mis kokkulepe? Meie pole mingist kokkuleppest midagi kuulnud?”. Vaid riigikogu poolt vastu v\u00f5etud seadus saab tagada, et k\u00f5ik osapooled s\u00f5lmitud kokkuleppest \u00fchtviisi aru saavad ja et neid on v\u00f5imalik sellest taganemise eest ka vastutusele v\u00f5tta.<\/p>\n
P\u00e4ris sinisilmsena m\u00f5jub Eesti 200 fraktsiooni juhi Toomas Uibo soovitus, et probleemi saaks lahendada munatootjate ja vaba\u00fchenduse N\u00e4htamatud Loomad vahel s\u00f5lmitava leppega.<\/p>\n
Huvitav k\u00fcll, milline oleks see mehhanism, mis v\u00f5imaldaks \u00fchel kodaniku\u00fchendusel ettev\u00f5tjaid kontrollida ja korrale kutsuda. Taolise loogika kohaselt v\u00f5iks riik loobuda ka metsa raiemahtude reguleerimisest, j\u00e4ttes selle metsafirmade omavahelise kokkuleppe otsustada ning panna seda “hea tahte kokkulepet” kontrollima vabatahtlikud looduskaitsjad. Selline lahendus metsa\u00e4rimeestele kindlasti meeldiks.<\/p>\n
3. juunil toimunud riigikogu istungi stenogrammi lugedes paneb h\u00e4mmastama peaministri ja teiste valitsuskoalitsiooni poliitikute ignorantsus ja h\u00e4mamine. Tundub, et riigikogu ei ole enam ammu see koht, kus erinevad poliitilised j\u00f5ud p\u00fc\u00fcavad leida k\u00f5igile osapooltele sobivaimat lahendust, vaid paik, kus parlamendi otsuseid suunab direktiivse j\u00f5uga napilt k\u00fcmnelt protsendilt kodanikelt toetust p\u00e4lviv valitsuskoalitsioon. Sellist olukorda on v\u00f5imatu pidada demokraatlikuks riigikorralduseks.<\/p>\n