{"id":199824,"date":"2026-06-10T09:20:12","date_gmt":"2026-06-10T09:20:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/199824\/"},"modified":"2026-06-10T09:20:12","modified_gmt":"2026-06-10T09:20:12","slug":"arvustus-meie-umber-loodud-struktuurist-valja-saada-on-voimatu-film","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/199824\/","title":{"rendered":"Arvustus. Meie \u00fcmber loodud struktuurist v\u00e4lja saada on v\u00f5imatu | Film"},"content":{"rendered":"<p>M\u00fc\u00fcrilehe filmikriitikute konkursi v\u00f5idut\u00f6\u00f6<br \/>Dokumentaalfilm &#8220;Koyaanisqatsi&#8221;<br \/>Re\u017eiss\u00f6\u00f6r Godfrey Reggio<br \/>Stsenaristid Ron Fricke, Michael Hoenig, Godfrey Reggio ja Alton Walpole<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.muurileht.ee\/filmikriitikute-suleproov-2026-keskkond-ja-loodus-2\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Arvustus ilmus M\u00fc\u00fcrilehes<\/a><\/p>\n<p>Godfrey Reggio\u00a0tegi eksperimentaaldokumentaali &#8220;Koyaanisqatsi&#8221; ajal, mil kliima ja keskkond polnud majapidamistes veel argised teemad. Ometi suutis ta neid dialoogita filmis vaatajale tutvustada. UNEPi (\u00dcRO Keskkonnaprogrammi\u00a0\u2013 toim.) loomisest oli m\u00f6\u00f6das vaevu k\u00fcmme aastat \u2013 see oli esimene suurem kliimaprogramm maailmas. Keskmise inimese jaoks oli kliima kas soe v\u00f5i k\u00fclm, vahel vihmane.\u00a0<\/p>\n<p>40 aastat hiljem on keskkonnateemalises diskursuses raske midagi uut v\u00e4ita. \u00d6eldakse k\u00fcll ekstreemselt palju, ametnike ja n\u00f5unike suud vahutavad, r\u00e4\u00e4kides sajalehek\u00fcljelistest programmidest, aga seatud eesm\u00e4rkideni j\u00f5udmine venib j\u00e4rjest kaugemasse tulevikku. Tagaj\u00e4rjed liiguvad tunduvalt kiiremas tempos vastu. S\u00f5na v\u00e4\u00e4rtus on null, see on \u00e4rahekseldatud valuuta ja m\u00fcra. Inimene peab n\u00e4gema.<\/p>\n<p>Reggio n\u00e4itaski\u00a0Philip Glassi\u00a0kirjutatud m\u00fc\u00fctilis-r\u00fctmilise muusika saatel lahtirulluvat olustikku, mis on monteeritud\u00a0decrescendo-crescendo-decrescendo-d\u00fcnaamikas. Esimene,\u00a0decrescendo\u00a0osa filmist m\u00f6\u00f6dub rahulikus r\u00fctmis ja eesm\u00e4rk tundub olevat haarata vaataja enda k\u00fctkeisse h\u00fcpnootilisusega: kaadrid kanjonitest, k\u00f5rbetest, m\u00e4estikest, mis n\u00e4ivad inimpuudutusele k\u00e4ttesaamatud. Tekib teatav r\u00fctmilisus ja struktuur, mida loodus j\u00e4rgib, aga inimene matkida ei oska. Inimene teeb asju, j\u00e4ljendades k\u00fcll looduse reljeefsust, aga teisiti.<\/p>\n<p>Paari kaadri p\u00e4rast ilmneb, et ka meie ehitame kanjonisarnaseid suuri pilvel\u00f5hkujaid, aga mitte aastatuhandetepikkuse erosiooni, vaid paariaastase projekteerimise ja ehitamise tulemusena. Ka meie suudame luua pilvi mitte veeauru kondenseerides, vaid elumaju \u00f5hates. Tundub, et ei ole midagi, mis oleks inimesele t\u00e4iesti oma \u2013 oleme laenanud k\u00f5ik, kaasa arvatud oma suurushullustuse looduselt. Austus selle vastu puudub, oleme kindlad, et teeme ise paremini.<\/p>\n<p>Montaa\u017e kiireneb ja koorilaulu register k\u00f5rgeneb iivelduseni. Inimesed siblivad rongijaamas, eskalaatoril, poes, autod vuravad neljarealistel maanteedel, tehastes valmib kuhjades masstoodangut. Re\u017eiss\u00f6\u00f6r prooviks justkui koos monteerijaga vaatajale n\u00e4idata, kui p\u00fcsimatu on inimene. Peame olema pidevas liikumises, stimulatsioonis, et ellu j\u00e4\u00e4da. Korea p\u00e4ritolu saksa filosoof\u00a0Byung-Chul Han\u00a0on r\u00e4\u00e4kinud, kuidas kontemplatiivse t\u00e4helepanu suurim vaenlane on h\u00fcperaktiivsus. H\u00fcperaktiivne inimene ei m\u00f5tle muule kui endale, ta on muust elust kaugeks tuimestatud.\u00a0<\/p>\n<p>Peame s\u00f5da hulkurdroonidega, visualiseerime kasvajaid happev\u00e4rvidega piirini, mida ei erista isegi kompuutertomograaf, ja disainime valke, mida pole looduses olemaski. Me oleme v\u00f5imelised muutma ja looma v\u00f5imatut, aga ainult endale. Loodus on meile tausts\u00fcsteem. Kangastuvad varem n\u00e4idatud kaadrid \u00f5hku lastud kortermajadest ja katkistest t\u00e4navavalgustitest. Tuleme, ehitame, pakime kolimiskastid lahti ja kui olud enam ei k\u00f5lba, siis lahkume. Aga enne veel, kui anname sellel pinnal v\u00f5imaluse teistele eluvormidele, asustame end uuesti peale.<\/p>\n<p>Viimane, aeglustuv osa filmist on k\u00f5ige intiimsem. N\u00e4ha on juhuslikult kaamerasse p\u00fc\u00fctud inimesi. Nagu meile antaks peegel, et iseendale otsa vaadata. See ei tekita aga minus p\u00f5lastust v\u00f5i viha. Vaatan neid inimesi h\u00e4rdumusega, tunnen meile kaasa. V\u00f5ib-olla me polegi programmeeritud \u00fcksteist vihkama, vastasel juhul ei p\u00fcsiks tsivilisatsioon elus.\u00a0<\/p>\n<p>Meenub stseen filmi algusest, kus perekond v\u00f5tab suure tehasekolaka taustal rannas p\u00e4ikest. Mul on kahju sellest struktuurist, mille oleme enda \u00fcmber loonud, sest sellest v\u00e4lja saada on v\u00f5imatu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00fc\u00fcrilehe filmikriitikute konkursi v\u00f5idut\u00f6\u00f6Dokumentaalfilm &#8220;Koyaanisqatsi&#8221;Re\u017eiss\u00f6\u00f6r Godfrey ReggioStsenaristid Ron Fricke, Michael Hoenig, Godfrey Reggio ja Alton Walpole Arvustus ilmus&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":199825,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,83430,173,34,36,208,83428,140,83416],"class_list":["post-199824","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-ellinor-sutt","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-film","tag-koyaanisqatsi","tag-meelelahutus","tag-muurilehe-filmikriitikute-konkurss"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116725076662683111","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/199824","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=199824"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/199824\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/199825"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=199824"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=199824"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=199824"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}