Business Insider<\/a>.<\/p>\nGlaukoom kahjustab n\u00e4gemisn\u00e4rvi ja on maailmas peamine n\u00e4gemiskaotuse juurp\u00f5hjus. Seet\u00f5ttu otsivad teadlased v\u00f5imalusi, kuidas haigusest r\u00e4situd kudesid taastada. Praegused raviv\u00f5imalused suudavad silmahaiguse s\u00fcvenemist \u00fcksnes pidurdada. V\u00f5imalus rakke noorendada annab seevastu lootust taastada silmas haiguse t\u00f5ttu kaotatud normaalne talitlus.<\/p>\n
Kolm neljast olulisest valgust<\/p>\n
Uus uuring p\u00f5hineb ligi 20 aastat tagasi tehtud avastustel. Jaapani teadlane Shinya Yamanaka leidis toona neli valku ehk transkriptsioonitegurit, mis sunnivad t\u00e4iskasvanud rakke oma arenguteel tagasi liikuma ehk muudavad need uuesti k\u00f5igiks teisteks areneda suutvateks t\u00fcvirakkudeks. Yamanaka p\u00e4lvis oma murrangulise t\u00f6\u00f6 eest hiljem ka Nobeli preemia.<\/p>\n
Praegu \u00fcritavad teadlased rakke algseisundi taastamise asemel pelgalt noorendada. Ajas liiga palju tagasi liikudeks unustaksid rakud ka kehas oma esialgse \u00fclesande. Uurijate eesm\u00e4rk on muuta koed lihtsalt eluj\u00f5ulisemaks ja s\u00e4ilitada samal ajal nende algne identiteet. Nii teeks noorenenud silmarakk piltlikult \u00f6eldes oma igap\u00e4evast t\u00f6\u00f6d edasi.<\/p>\n
Lisaks saadab t\u00e4ielikku \u00fcmberprogrammeerimist suur v\u00e4hirisk. Kaks neljast Yamanaka tegurist on onkogeenid. Kuigi need on rakkude normaalseks arenguks h\u00e4davajalikud, soodustavad need liiga tugevalt avaldudes rakkude kontrollimatut jagunemist ja kasvajate teket. Varasemates loomkatsetes arenesid osal hiirtest just sel p\u00f5hjusel pahaloomulised kasvajad. Madalama v\u00e4hiriski nimel otsustas biotehnoloogiaettev\u00f5te kasutada oma ravimis vaid kolme valku ja j\u00e4tta k\u00f5ige ohtlikum \u00fchend valemist v\u00e4lja.<\/p>\n
Lisaks p\u00f5imisid teadlased s\u00fcsteemi nn ohutusl\u00fcliti. Et ravi toimiks, peavad uuringus osalejad v\u00f5tma iga p\u00e4ev levinudantibiootikumi doks\u00fcts\u00fckliini. Ohum\u00e4rkide ilmnedes saavad arstid ravi kohe l\u00f5petada: antibiootikumideta p\u00e4ev peatab organismis rakkude \u00fcmberprogrammeerimise jalamaid.<\/p>\n
Kui ettevaatusabin\u00f5ud olid paigas, alustas ravimifirma esimese faasi kliinilist uuringut. Kokku plaanivad arstid kaasata alla 20 patsiendi. Osalema oodatakse inimesi, kes on kimpus kas glaukoomi v\u00f5i teatud t\u00fc\u00fcpi isheemilise n\u00e4gemisn\u00e4rvikahjustusega. Kliinikud v\u00e4rbavad katsesse patsiente mitmes suures USA linnas.<\/p>\n
J\u00e4rgmise poole aasta jooksul j\u00e4lgivad arstid hoolikalt esimese patsiendi tervist. Peamiselt hindavad nad protseduuri ohutust ja panevad kirja v\u00f5imalikke k\u00f5rvalm\u00f5jusid. Samas loodavad nad n\u00e4ha m\u00e4rke ka paranenud n\u00e4gemisest. Edu korral sillutab katse teed juba m\u00e4rksa mahukamatele uuringutele.<\/p>\n
Kuhu silmast edasi?<\/p>\n
Life Biosciencesi tegevjuhi Jerry McLaughlini s\u00f5nul t\u00e4histab esimene inimuuring meditsiinis olulist p\u00f6\u00f6rdepunkti. Ta usub, et teadlastel on n\u00fc\u00fcd v\u00f5imalus taastada keha talitlust raku tasandil. Tema hinnangul ulatub saavutuse m\u00f5ju kaugele v\u00e4ljapoole vananemisbioloogia seniseid piire, sest praegu astutakse esimesi samme uue ravikategooria loomisel.<\/p>\n
Samal ajal soovitavad teised uuringuga mitte seotud teadlased suhtuda taolistesse katsetesse ettevaatlikult. Singapuri Riikliku \u00dclikooli tervisliku pikaealisuse keskust juhtiva Brian Kennedy s\u00f5nul on epigeneetiline \u00fcmberprogrammeerimine vananemise vastu \u00fchelt poolt paljulubav. Samas kahtleb ta, kas uue v\u00f5tte kohta on juba piisavalt alusteadmisi, et seda saaks ohutult rakendada. Suured eesm\u00e4rgid n\u00f5uavad tema s\u00f5nul aastatepikkust p\u00f5hjalikku ohutuskontrolli.<\/p>\n
Ettevaatlikkuse m\u00f5ttes peab ta aga silma esimeseks uuringuks loogiliseks valikuks. Kennedy s\u00f5nul on inimsilm \u00fclej\u00e4\u00e4nud kehast suhteliselt eraldatud ja h\u00e4sti kaitstud. V\u00f5imalikud kahjulikud k\u00f5rvaltoimed j\u00e4\u00e4vad seet\u00f5ttu silma piiresse ega ohusta patsiendi teisi elundeid. Teisis\u00f5nu saavad arstid proovida uut meetodit keha m\u00f5istes turvalises keskkonnas.<\/p>\n
Kui silmakatse \u00f5nnestub, vaatavad uurimisr\u00fchmad juba teiste kudede poole. Teadlaste kaugem siht on saavutada kogu kehas parim v\u00f5imalik eluj\u00f5ud, keskendudes j\u00e4rgmisena n\u00e4iteks lihas- v\u00f5i maksarakkudele. Rakkude s\u00fcsteemne \u00fcmberprogrammeerimine v\u00f5iks tulevikus pikendada inimeste tervena elatud aastaid. Samas hindavad eksperdid, et meetodit saab teraapiana laiemalt kasutusele v\u00f5tta alles k\u00fcmmekonna aasta p\u00e4rast.<\/p>\n
Biotehnoloogia idufirma Rejuvenate Bio kaasasutaja Daniel Oliveri s\u00f5nul muutub tehnoloogia eriti k\u00f6itvaks just siis, kui selle abil saavutatakse patsientidel laiemad s\u00fcsteemsed muutused. Ta usub, et lihaste, maksa v\u00f5i n\u00e4rvikoe edukas noorendamine m\u00f5juks h\u00e4sti kogu organismi talitlusele. Kuigi praegu tehakse noorendamise vallas alles esimesi samme, n\u00e4evad teadlased selles v\u00f5imalust muuta tulevikus arstiteaduse alustalasid tervikuna.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Biotehnoloogiaettev\u00f5te Life Biosciences s\u00fcstis esimesele patsiendile maailmas silmarakke noorendavat ravimit. Ameerika \u00dchendriikides alanud uuringu eesm\u00e4rk on p\u00f6\u00f6rata rakkude…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":199831,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,83449,83448,25,23092,83450,23,24,61660,25270,22,20,7514,30,92,93,94],"class_list":["post-199830","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-noorendav","tag-noorenemine","tag-populaarseimad-lood","tag-rakud","tag-rakuteraapia","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tuvirakk","tag-tuvirakud","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vananemine","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/199830","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=199830"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/199830\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/199831"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=199830"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=199830"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=199830"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}