Alates selle aasta alguses on Nukufilmi stuudios k\u00e4inud \u00dclo Pikkovi uue filmi “Maa” v\u00f5tted. Klassikaraadio “Deltas” \u00fctles re\u017eiss\u00f6\u00f6r, et m\u00f5nes m\u00f5ttes l\u00e4heb ta oma filmiga tehisaru arengute m\u00f5ttes vastuvoolu, kuna seal on palju p\u00e4ris materjale ning oma k\u00e4tega tehtud asju.<\/p>\n
Alates aasta algusest on \u00dclo Pikkov Nukufilmi stuudios tegelenud uue filmiga “Maa”. “See on allegoorne lugu inimestest, ahnusest, saamahimust, maast ja selle piiride l\u00f5putust \u00fcmberjagamisest, taustal on ka lugu \u00fchest poeedihingega inimesest, kellest saab diktaator,” selgitas ta ja lisas, et projekt sai tema s\u00f5nul alguse Ukraina t\u00e4iemahulise s\u00f5ja algusega. “See piiride nihutamine iga p\u00e4ev uudistes ja maa k\u00fcsimus, sealt hakkas see abstraktsel tasandil minu jaoks kasvama.”<\/p>\n
Need keerulised k\u00fcsimused on tema s\u00f5nul pigem filmi taustal. “Ma ei n\u00e4ita aastaarve, nimesid ega konkreetseid kohti, aga ma arvan, et see arusaadav ja \u00e4ratuntav, helikujundus annab ka suuna, kuidas filmi lugeda,” selgitas ta ja lisas, et “Maa” v\u00f5tted praegu veel k\u00e4ivad, aga l\u00f5pp paistab. “Suve jooksul tahame v\u00f5tted \u00e4ra l\u00f5petada, siis on film j\u00e4relt\u00f6\u00f6tluses, tuleb helikujundus ja aasta l\u00f5puks tahaks filmi valmis saada.”<\/p>\n
V\u00f5tete ajal viibib ta Nukufilmis igap\u00e4evaselt. “Mul on k\u00e4ed k\u00fcljes kogu aeg selles protsessis, valmistan ette j\u00e4rgmiseid plaane v\u00f5i olen seal pidevalt tegev, sellist filmi naljalt kaugjuhtimise teel ei tee,” kinnitas ta ja \u00fctles, et veidi on see film ka homaa\u017e Heino Parsile, kes tegi 1972. aastal filmi “Nael”. “Ta kasutas seal osaliselt ka p\u00e4ris objekte ning ka mina olen “Maa” puhul liikunud selle suunas, et seal on palju p\u00e4ris objekte ning materjale.”<\/p>\n
“See on natukene vastandlik liikumine kogu tehisintellekti puhul, seal on p\u00e4ris materjalid, p\u00e4ris inimesed ja oma k\u00e4tega tehtud, tehniliselt v\u00f5iks selline film olla isegi 70ndatel aastatel tehtud,” t\u00f5des Pikkov ja nentis, et juba varateismelisena oli ta punkar. “Kui mingi asi v\u00f5i stiil hakkas liiga palju teistele meeldima, siis see mulle ei meeldinud, see AI stiil, kus inimesed n\u00e4evad v\u00e4lja nagu t\u00e4ispuhutud \u00f5hupallid, ning selle kasvav trend on mind sundinud vastupidise suunas minema.”<\/p>\n
Kuigi film on praegu alles v\u00f5ttes, siis juba tegelevad nad ka “Maa” festivalileviga. “Sa oled nagu vana ratsahobune v\u00f5i sportlane, ikka ol\u00fcmpia j\u00e4rgi seatakse treeningplaanid ja me m\u00f5tleme ka, kuhu saaks esitada veel mitte p\u00e4ris valmis filmi, aga pakkuda seda,” r\u00f5hutas ta ja lisas, et kui sa oled filmitegija, siis pead hakkama sellega \u00fcsna vara tegelema. Eesti vaatajate ette loodavad nad “Maa” tuua tuleva aasta alguses.<\/p>\n
Sel suvel “Maa” k\u00f5rvalt Pikkovil puhkamiseks eriti aega ei j\u00e4\u00e4. “See on natukene hirmutav perspektiiv, aga ehk saab ikka korra nina v\u00e4lja pista sealt.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Alates selle aasta alguses on Nukufilmi stuudios k\u00e4inud \u00dclo Pikkovi uue filmi “Maa” v\u00f5tted. Klassikaraadio “Deltas” \u00fctles re\u017eiss\u00f6\u00f6r,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":200056,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[26418,37,33,35,173,34,36,3904,140,8967,51251],"class_list":["post-200055","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-delta","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-maa","tag-meelelahutus","tag-nukufilm","tag-ulo-pikkov"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116726079578386485","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/200055","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=200055"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/200055\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/200056"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=200055"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=200055"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=200055"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}