V\u00e4rskest \u00dchendkuningriigi teadlaste uuringust selgub, et kahe- kuni nelja-aastastel lastel, kes m\u00e4ngivad rohkem \u00f5ues, tekib kooliealisena v\u00e4hem emotsionaalseid ja k\u00e4itumuslikke probleeme.<\/p>\n
Varasemad uuringud on k\u00fcll viidanud \u00f5uem\u00e4ngude ja laste vaimse tervise seosele, kuid Exeteri \u00dclikooli teadlaste uuring on esimene, kus anal\u00fc\u00fcsitakse varajases eas \u00f5ues m\u00e4ngimise pikemaajalist m\u00f5ju laste vaimsele tervisele.<\/p>\n
Enamikul lastestel on v\u00e4he vaimse tervise muresid, kuid leidub ka neid, kel esineb probleeme juba varases eas. Uued andmed viitavad, et mida sagedamini mudilased \u00f5ues m\u00e4ngivad, seda t\u00f5en\u00e4olisemalt p\u00fcsib nende vaimne tervis korras ka hilisemas lapsep\u00f5lves: uuringu j\u00e4rgi v\u00e4hemalt kaheksanda eluaastani.<\/p>\n
Teadlased anal\u00fc\u00fcsisid 4151 lapse andmeid ja hindasid nende vaimse tervise olukorda nelja-, viie-, kuue- ja kaheksa-aastaseks saamise aegu. Vaatluse all olid nii v\u00e4lised s\u00fcmptomid nagu agressiivsus, impulsiivsus ja h\u00fcperaktiivsus, kui ka internaliseeritud s\u00fcmptomid nagu \u00e4revus ja depressioon.<\/p>\n
Uuringust selgus, et neil, kes m\u00e4ngisid kahe-, kolme- ja nelja-aastasena sagedamini \u00f5ues, p\u00fcsis vaimne tervis suurema t\u00f5en\u00e4osusega korras kuni uuritud ajavahemiku l\u00f5puni. T\u00e4psemalt n\u00e4itasid tulemused, kuidas iga lisa n\u00e4dalap\u00e4ev, mil laps \u00f5ues m\u00e4ngib, suurendab 6\u201314 protsendi v\u00f5rra t\u00f5en\u00e4osust, et tema vaimse tervise n\u00e4itajad p\u00fcsivad head kuni kaheksanda eluaastani.<\/p>\n
Lihtne viis laste toetamiseks<\/p>\n
Uuringut juhtinud Exeteri \u00dclikooli professor Helen Dodd m\u00e4rkis, et tulemuste j\u00e4rgi on \u00f5ues m\u00e4ngimise v\u00f5imaldamine lihtne ja odav viis laste vaimse tervise toetamiseks. Ta soovitab seda hariduspoliitika kavandamisel kindlasti arvesse v\u00f5tta.\u00a0<\/p>\n
Doddi s\u00f5nul t\u00e4hendab see m\u00e4nguv\u00e4ljakute rajamise ja korrashoiu piisavat rahastamist ning mitteametlike m\u00e4ngualade, n\u00e4iteks parkide ja haljasalade kaitsmist. Teadlase hinnangul on avalikud m\u00e4ngukohad eriti olulised peredele, kellel puudub oma aed.<\/p>\n
Selleks, et selgitada v\u00e4lja \u00f5uem\u00e4ngude t\u00e4pne m\u00f5ju, v\u00f5ttis t\u00f6\u00f6r\u00fchm arvesse muidki seotud tegureid, n\u00e4iteks lapse sugu ja etnilist kuuluvust, leibkonna k\u00f5rgeimat haridustaset, t\u00f6\u00f6h\u00f5ivet, lapse terviseprobleemide arvu ning ligip\u00e4\u00e4su oma aiale v\u00f5i kodust kuni k\u00fcmne minuti kaugusel asuvale pargile.<\/p>\n
Uuringuga mitte seotud \u00dchendkuningriigi laste m\u00e4ngupoliitika foorumi juht Marguerite Hunter Blair t\u00f5des, et tulemused n\u00e4itavad ilmekalt m\u00e4ngup\u00f5histe ja varajaste sekkumiste t\u00e4htsust, sest neil on mudilaste vaimsele tervisele pikaajaline m\u00f5ju. Blairi s\u00f5nul saavad v\u00e4ikelapsed pikemast m\u00e4nguajast ja parematest m\u00e4ngutingimustest suurt kasu. Tema hinnangul peaksid poliitikakujundajad panema \u00f5uem\u00e4ngude arendamisele erilist r\u00f5hku ning tegema tihedamat koost\u00f6\u00f6d kogukondadega, et tagada lastele m\u00e4ngimiseks sobilikud tingimused.<\/p>\n