Paavst Leo XIV k\u00fclastab kolmap\u00e4eval Barcelonat ja p\u00fchitseb sisse Sagrada Fam\u00edlia uusima ja k\u00f5rgeima torni. Uus Jeesus Kristuse nime kandev torn ulatub 172,5 meetri k\u00f5rgusele ning t\u00e4nu sellele on Sagrada Fam\u00edlia maailma k\u00f5rgeim kirik.<\/p>\n
Paavst t\u00e4histab Barcelonas ka arhitekt Antoni Gaud\u00ed surma 100. aastap\u00e4eva. Sagrada Fam\u00edlia on Gaud\u00ed tuntuim teos ning kuigi kirik ei ole veel valmis, on see juba aastak\u00fcmneid olnud \u00fcks Barcelona tuntumaid s\u00fcmboleid.<\/p>\n
Paavst r\u00f5hutas oma visiidi ajal Barcelona ja Kataloonia kristlikku p\u00e4randit. Lisaks Sagrada Fam\u00edliale k\u00fclastas ta ka Montserrati kloostrit, mis on katalaanidele oluline usuline ja kultuuriline s\u00fcmbol, vahendas NBC News.\u00a0<\/p>\n
Kiriku ehitus algas juba 1882. aastal ning l\u00f5plikult peaks see valmima 2034. aastal. Briti ringh\u00e4\u00e4ling BBC kirjutab, et Gaud\u00ed seadis arhitektina endale kaks peamist eesm\u00e4rki.<\/p>\n
Kunstiajaloolase ja Gaud\u00ed biograafi Gijs van Hensbergeni s\u00f5nul soovis arhitekt esiteks luua niinimetatud kivist p\u00fchakirja, milleks kujunes Sagrada Fam\u00edlia. Teiseks tahtis ta k\u00f5rvaldada varasemate arhitektuuristiilide puudused.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu ammutas Gaud\u00ed inspiratsiooni iidsetest ehitustraditsioonidest. Eriti paelus teda t\u00e4nap\u00e4eva Iraagi alal asuvas Ktesifoni linnas paiknev Taq-i Kisra kaar, mis rajati\u00a0 3.-6. sajandil. Gaud\u00ed rakendas sama p\u00f5him\u00f5tet ka Sagrada Fam\u00edlia projekteerimisel, \u00fchendades varasema inseneritarkuse oma uuendusliku arhitektuurilise n\u00e4gemusega.<\/p>\n
Sellise kaare puhul jaotub raskus \u00fchtlaselt, mis muudab konstruktsiooni erakordselt stabiilseks. Just sellele p\u00f5him\u00f5ttele tugines Gaud\u00ed oma lahendustes. See v\u00f5imaldas tal eemaldada Sagrada Fam\u00edlia kavandist tugielemente, mis polnud hoone p\u00fcsimiseks tegelikult vajalikud. Tema l\u00f5plikus lahenduses j\u00e4id alles vaid k\u00f5ige olulisemad kandekonstruktsioonid.<\/p>\n
Kuigi Gaud\u00ed loodud kandekonstruktsioonid olid lihtsad, tekkis \u00fche k\u00f5rgema torni ehitamisel t\u00f5sine probleem, see osutus liiga raskeks. 138 meetri k\u00f5rguse Neitsi Maarja torni ehitamisel pidid insenerid leidma uusi ehituslahendusi, et s\u00e4ilitada hoone stabiilsus. Samal ajal tuli tagada Gaud\u00ed algse visiooni s\u00e4ilimine.<\/p>\n
Gaud\u00ed hukkus 1926. aastal, kui v\u00e4hem kui veerand kirikust oli valmis. 1930. aastatel puhkes Hispaania kodus\u00f5da, mille k\u00e4igus h\u00e4visid paljud kiriku joonised ja dokumendid, muutes ehituse j\u00e4tkamise veelgi keerulisemaks.<\/p>\n
P\u00e4rast kodus\u00f5da j\u00e4tkus kiriku ja selle tornide ehitus, alates 2010. aastast peetakse seal regulaarselt jumalateenistusi. Praegu j\u00e4tkuvad t\u00f6\u00f6d fassaadi, treppide ja kiriku \u00fcmbruse v\u00e4ljaehitamisel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Paavst Leo XIV k\u00fclastab kolmap\u00e4eval Barcelonat ja p\u00fchitseb sisse Sagrada Fam\u00edlia uusima ja k\u00f5rgeima torni. Uus Jeesus Kristuse…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":200105,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[1741,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,110,29033,28,29,95,19,3234,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-200104","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-barcelona","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hispaania","tag-kirik","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-paavst","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116726268331526858","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/200104","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=200104"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/200104\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/200105"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=200104"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=200104"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=200104"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}