\u00c4revus ei avaldu k\u00f5igil inimestel \u00fchtemoodi. M\u00f5ne jaoks t\u00e4hendab see aeg-ajalt tekkivat pinget, teise jaoks aga igap\u00e4evaelu t\u00f5siselt h\u00e4irivaid s\u00fcmptomeid. Seni suurimast omataolisest uuringust selgus, et nende raskusest saab praeguste andmete p\u00f5hjal geneetiliste erip\u00e4radega selgitada vaid ligikaudu kuut protsenti.<\/p>\n
Uurijad anal\u00fc\u00fcsisid King’s College Londoni ja Austraalia QIMR Berghoferi meditsiiniuuringute instituudi teadlaste eestvedamisel ligi 694 000 Euroopa p\u00e4ritolu inimese geneetilisi andmeid. Ajakirjas Nature Human Behaviour avaldatud artiklis<\/a> t\u00f5id nad esile seni suurima hulga \u00e4revuss\u00fcmptomitega seotud geneetilisi seoseid, vahendab EurekAlert<\/a>.<\/p>\n Teadlasr\u00fchm ei vaadanud seejuures \u00e4revust \u00fcksnes katusdiagnoosi kaudu, vaid keskendus s\u00fcmptomite raskusastmele. Kui varasemates uuringutes on peamiselt v\u00f5rreldud diagnoosiga ja diagnoosita inimesi, siis n\u00fc\u00fcd k\u00e4sitlesid teadlased \u00e4revust skaalana \u2013 tavap\u00e4rasest stressireaktsioonist kuni argielu piirava seisundini.<\/p>\n \u00c4revus kui skaala<\/p>\n Hirmul ja murel on inimese elus ka loomulik roll. Need aitavad v\u00f5imaliku ohu korral s\u00e4ilitada valvsust ja ettevaatlikkust. \u00c4revush\u00e4irega inimeste jaoks muutuvad need reaktsioonid aga sedav\u00f5rd tugevaks v\u00f5i p\u00fcsivaks, et hakkavad segama igap\u00e4evast toimetulekut. Juba praegu on \u00e4revush\u00e4ired maailmas k\u00f5ige enam levinud vaimse tervise h\u00e4ired ja nende esinemissagedus kasvab.<\/p>\n V\u00e4rske uuringu juhtivautori, King’s College Londoni professori Thalia Eley s\u00f5nul on \u00e4revuse p\u00e4riliku tausta uurimine j\u00e4\u00e4nud teiste levinud vaimse tervise h\u00e4irete uurimisest maha. Kuna \u00e4revus on laialt levinud ning sageneb eriti noorte t\u00e4iskasvanute seas, on tema s\u00f5nul \u00fcha olulisem m\u00f5ista selle kujunemist m\u00f5jutavaid tegureid.<\/p>\n Uues t\u00f6\u00f6s otsisid teadlased abi kogu genoomi h\u00f5lmava seoseuuringust ehk GWAS-ist. Selle k\u00e4igus v\u00f5rdlesid nad ligi 700 000 inimese DNA-d, et leida geneetilisi erinevusi, mis esinevad sagedamini neil, kelle \u00e4revuss\u00fcmptomid on tugevamad.<\/p>\n 39 seni teadmata piirkonda<\/p>\n Uuringu k\u00e4igus tuvastasid nad inimgenoomis 74 piirkonda, mille geneetilised erinevused seostusid \u00e4revuss\u00fcmptomite t\u00f5sidusega. Umbes pooled neist olid teada juba varasematest uuringutest, kuid 39 piirkonda j\u00e4i s\u00f5elale esmakordselt.\u00a0<\/p>\n Tulemused kinnitasid muu hulgas geenide PCLO ja SORCS3 rolli \u00e4revuse kujunemisel. Mitmed tuvastatud geenid on eriti tugevalt avaldunud ajukoes ning osalevad n\u00e4rvirakkude omavahelises suhtluses.<\/p>\n Samas johtus uuringust, et geenid selgitavad \u00e4revush\u00e4ire kujunemisest vaid v\u00e4ikest osa. Levinud geneetilised erinevused selgitasid ligikaudu kuus protsenti sellest, miks \u00e4revuss\u00fcmptomite raskusaste inimeseti erineb. \u00dclej\u00e4\u00e4nud osa kujunemisel m\u00e4ngivad olulist rolli keskkond, kogemused, geenide ja keskkonna vastastikm\u00f5ju ning seni tuvastamata p\u00e4rilikud tegurid.<\/p>\n P\u00e4rilik eelsoodumus ei m\u00e4\u00e4ra inimese saatust<\/p>\n Uuringu juhtivautori Megan Skeltoni s\u00f5nul ei m\u00e4\u00e4ra geneetiline taust seega\u00a0\u00fcksi, kas inimesel kujuneb \u00e4revush\u00e4ire v\u00f5i mitte. Suurema p\u00e4riliku eelsoodumusega inimesel ei pruugi \u00e4revust tekkida, samas kui v\u00e4iksema eelsoodumusega inimesel v\u00f5ib see siiski avalduda.<\/p>\n Skeltoni s\u00f5nul viitab \u00e4revush\u00e4irete sagenemine eelk\u00f5ige keskkonnategurite m\u00f5jule, sest inimeste geneetiline taust m\u00f5ne p\u00f5lvkonna jooksul sedav\u00f5rd palju ei muutu. Seet\u00f5ttu tuleb elanikkonna \u00e4revustaseme v\u00e4hendamiseks p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu ka \u00fchiskondlikele oludele ja teistele v\u00e4listele m\u00f5juritele. Samas v\u00f5ib p\u00e4riliku riski parem m\u00f5istmine aidata tuvastada inimesi, kes on keskkonnam\u00f5jude suhtes tundlikumad, ning t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja t\u00f5husamaid ennetus- ja raviv\u00f5tteid.<\/p>\n Teadlased arvutasid uuringu k\u00e4igus v\u00e4lja ka iga inimese p\u00e4rilikku eelsoodumust kirjeldavad koondhinnangud, milles v\u00f5eti arvesse paljude geenivariantide m\u00f5ju. Need koostati Euroopa p\u00e4ritolu inimeste andmete p\u00f5hjal ning neid rakendati eraldi Euroopa, Aafrika ja L\u00f5una-Aasia p\u00e4ritolu inimeste valimites.<\/p>\n Koondhinnangud selgitasid \u00e4revuss\u00fcmptomite raskusastme erinevustest 1,2\u20132,9 protsenti. Tulemused viitavad sellele, et eri p\u00e4ritolu inimeste osa \u00e4revusega seotud geneetilisi m\u00f5jureid kattuvad. Iga rahvastikur\u00fchma erip\u00e4rade m\u00f5istmiseks on siiski vaja eraldi uuringuid. Praegu pole Aafrika ega L\u00f5una-Aasia p\u00e4ritolu inimeste kohta veel piisavalt andmeid, et teha sama p\u00f5hjalikke j\u00e4reldusi kui tehti Euroopa p\u00e4ritolu inimeste puhul.<\/p>\n \u00c4revus seostub ka kehalise tervisega<\/p>\n Uuring t\u00f5i esile ka \u00e4revuse seosed mitme teise terviseprobleemiga. \u00c4revusega olid geneetiliselt seotud muu hulgas depressioon, \u00e4rritunud soole s\u00fcndroom, krooniline valu, s\u00fcdame isheemiat\u00f5bi, endometrioos ja migreen.<\/p>\n QIMR Berghoferi meditsiiniuuringute instituudi teaduri Brittany Mitchelli s\u00f5nul n\u00e4itavad tulemused, kui tihedalt on vaimne ja f\u00fc\u00fcsiline tervis omavahel seotud. Osa geenivariante v\u00f5ib suurendada nii m\u00f5ne kehalise haiguse kui ka raskemate \u00e4revuss\u00fcmptomite riski. Samuti v\u00f5ib \u00e4revust s\u00fcvendada kroonilise valu v\u00f5i haigusega elamine. Uuring ei v\u00f5imalda siiski \u00f6elda, milline tegur on p\u00f5hjus ja milline tagaj\u00e4rg.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00c4revus ei avaldu k\u00f5igil inimestel \u00fchtemoodi. M\u00f5ne jaoks t\u00e4hendab see aeg-ajalt tekkivat pinget, teise jaoks aga igap\u00e4evaelu t\u00f5siselt…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":200362,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[20423,20425,26,27,2239,8855,37,33,35,34,36,31,32,1863,7513,21,28,29,95,19,25,83526,296,5430,23,24,22,20,4213,30,92,93,94],"class_list":["post-200361","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-arevus","tag-arevushaire","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-depressioon","tag-dna","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-geenid","tag-genoom","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-psuhhiaatiria","tag-psuhholoogia","tag-stress","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vaimne-tervis","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116727675916183981","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/200361","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=200361"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/200361\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/200362"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=200361"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=200361"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=200361"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}