Liibanoni valitsus suudab vaevu t\u00e4ita riigina toimimise p\u00f5hin\u00f5udeid. Elektrit suudetakse riigis tagada vaid m\u00f5neks tunniks p\u00e4evas ja kokkuvarisenud kohaliku valuuta asemel eelistavad inimesed dollareid.\u00a0S\u00f5jav\u00e4gi on riigis tugevuselt alles teine j\u00f5ud p\u00e4rast Hezbollah’t \u2013 v\u00f5i kolmas, kui arvestada Iisraeli, kes laiendab oma kuudepikkust okupatsiooni.\u00a0<\/p>\n
Survet Hezbolla’ga vastuseisu astuda s\u00fcvendab uus ja juba praegu habras relvarahuleping, mille eesm\u00e4rk on l\u00f5petada s\u00f5da Iisraeliga. See konflikt on raputanud Liibanoni alates m\u00e4rtsi algusest, mil Hezbollah asus toetama Iraani ja hakkas \u00fcle piiri rakette tulistama. Leping n\u00f5uab, et Liibanoni riik v\u00f5taks oma territooriumi j\u00e4rk-j\u00e4rgult taas kontrolli alla, desarmeerides ja saates r\u00fchmituse laiali.<\/p>\n
Seda plaani katsetati p\u00e4rast Iisraeli ja Hezbollah’ eelmist s\u00f5da 2024. aasta l\u00f5pus. Esialgu saavutati teatavat edu, kuid protsess takerdus, kui paljusid Liibanoni \u0161iiite esindav ja maailma \u00fcheks v\u00f5imsamaks valitsusv\u00e4liseks relvar\u00fchmituseks peetav Hezbollah keeldus relvi loovutamast.<\/p>\n
\u00d5hkkond riigis muutub \u00fcha pingelisemaks, kuiv\u00f5rd Liibanonist on saamas laiema piirkondliku konflikti tulipunkt. Iraan soovib, et relvarahu s\u00f5jas Iisraeli ja USA-ga h\u00f5lmaks ka Liibanoni.\u00a0<\/p>\n
Iisrael ja Iraan tulistasid teineteist p\u00fchap\u00e4eval p\u00e4rast seda, kui Iisrael andis l\u00f6\u00f6gi Beiruti eeslinnadele. V\u00e4givald puhkes uuesti, pannes proovile USA president Donald Trumpi s\u00f5lmitud hapra L\u00e4his-Ida relvarahu.<\/p>\n
Iisraeli hiljutine maav\u00e4gede sissetung ja \u00f5hur\u00fcnnakud sundisid \u00fcle miljoni inimese kodudest p\u00f5genema ning paljud neist elavad n\u00fc\u00fcd Beiruti t\u00e4navatel telkides.\u00a0<\/p>\n
Kodudest lahkuma sunnitud \u0161iiite v\u00e4lditakse, sest kardetakse, et nad t\u00f5mbavad Iisraeli \u00f5hur\u00fcnnakuid muidu kaitstud kristlaste, druuside ja sunniitide naabruskondadele ning linnadele.\u00a0<\/p>\n
Pahameel Hezbollah’ vastu riigi uude s\u00f5tta t\u00f5mbamise p\u00e4rast kasvas, kuid 2024. aasta Iisraeli r\u00fcnnakutest n\u00f5rgestatud r\u00fchmitus muutus hoopis julgemaks ja kutsub n\u00fc\u00fcd liibanonlasi avalikult t\u00e4navatele tulema ning valitsusele vastu hakkama.<\/p>\n
“Teame, kuidas Hezbollah’ s\u00f5jaline desarmeerimine algaks, kuid me ei tea, kuidas see l\u00f5ppeks,” \u00fctles r\u00fchmitusele vastanduv Liibanoni armee erukindral Khalil Helou.<\/p>\n
Liibanon on juba pikka aega vaarunud l\u00e4bikukkunud riigi staatuse l\u00e4vel. Riik on l\u00e4bi ajaloo j\u00e4\u00e4nud S\u00fc\u00fcria, Iisraeli ja v\u00f5imsate usur\u00fchmituste vahele ega ole kunagi saavutanud t\u00e4ielikku suver\u00e4\u00e4nsust.<\/p>\n
Sisemised pinged lahvatasid kaoseks 1975.\u20131990. aasta kodus\u00f5jas. Siis jagasid m\u00f5jukate juhtide alluvuses olevad \u0161iiitide, sunniitide, maroniidi kristlaste, palestiinlaste ja druuside relvar\u00fchmitused riigi enklaavideks, mida kaitsti kontrollpunktide ja kohtuv\u00e4liste hukkamistega.<\/p>\n
Lahingud laastasid Beiruti, mille poolitas roheline joon, mida vaenutsevad r\u00fchmitused ei julgenud \u00fcletada.<\/p>\n
Kaose keskel tungis Iisrael 1982. aastal Liibanoni, et r\u00fcnnata Palestiina Vabastusorganisatsiooni, mille v\u00f5itlejad v\u00e4rvati 1948. aastal Iisraeli riigi loomise ajal \u00fcmber asustatud p\u00f5genike ja nende j\u00e4reltulijate seast. Iisraeli v\u00e4ed j\u00f5udsid v\u00e4lja Beirutini ja okupeerisid m\u00f5nede kristlaste juhitud relvar\u00fchmituste abiga m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse osa L\u00f5una-Liibanonist kuni 2000. aastani.<\/p>\n
Iisraeli viimane sissetung, Hezbollah’ agressiivsus ja s\u00fcvenevad usulised lahkhelid meenutavad paljudele kunagisi s\u00fcngeid aegu.\u00a0<\/p>\n
WSJ pikemal ringreisil Liibanonis selgus, et l\u00f5hestavad j\u00f5ud koguvad taas hoogu, seades \u00fchiskonna tugevaima surve alla, mida viimastel aastatel on n\u00e4htud.<\/p>\n
“Riik? Kus on riik?” k\u00fcsis \u00e4sja abiellunud 33-aastane Ali al-Dayekh, kes elab koos abikaasaga t\u00e4naval telgis p\u00e4rast seda, kui tema kodu ja pagari\u00e4ri Beiruti eeslinnas t\u00e4navuse s\u00f5ja k\u00e4igus h\u00e4visid. “Oleme omapead.”<\/p>\n
Beiruti luksuslikus Zaitunay Bay rannapiirkonnas s\u00f6\u00f6vad rikkad Four Seasons hotelli l\u00e4hedal peenetes restoranides ja peavad jahipidusid. Samal t\u00e4naval elavad telklaagrites sajad inimesed \u2013 enamikus \u0161iiidid, aga ka palestiinlased ja S\u00fc\u00fcria p\u00f5genikud. M\u00f5ned r\u00e4\u00e4kisid, et peavad seal elama, sest teistesse uskudesse kuuluvad korteriomanikud keeldusid neile eluaset \u00fc\u00fcrimast.<\/p>\n
L\u00e4hedal asuv sunniitide al-Kantari mo\u0161ee valis vastupidise l\u00e4henemise: avas uksed ja jagas esmatarbekaupu \u0161iiitidele, kes leidsid varjupaiga naabruses asuvas sunniitide koolis.\u00a0<\/p>\n
Mo\u0161ee usujuht Imad Sobh m\u00e4rkis, et m\u00f5ned koguduseliikmed olid n\u00f6rdinud, kuna ta v\u00f5ttis vastu toetajaskonna r\u00fchmituselt, mis tiris Liibanoni s\u00f5tta. Samuti kardeti, et nad v\u00f5ivad ise r\u00fcnnaku sihtm\u00e4rgiks sattuda, kui nende sekka peaks eksima m\u00f5ni Hezbollah’ liige.<\/p>\n
Kohalike kogukonnajuhtide s\u00f5nul tekitab valitsuse suutmatus Hezbollah’d ohjeldada umbusku ja soosib omakohut.\u00a0<\/p>\n
Kristlikus Ida-Beirutis, piirkonnas, mis on tuntud parempoolsete j\u00f5ukude poolest, kogunesid musta riietatud meeste r\u00fchmad hoone l\u00e4hedal, mille seinal on nelja korruse suurune portree 1982. aastal tapetud maroniidi kristlasest s\u00f5jalise ja poliitilise juhi Bachir Gemayeli vintp\u00fcssiga pildist.<\/p>\n
“Praegune s\u00f5da on hoopis teistsugune kui 2024. aastal. N\u00fc\u00fcd on m\u00e4ngus vimm, l\u00f5hed ja usuline diskrimineerimine. Olen isegi kuulnud m\u00f5ningaid sunniite \u00fctlemas, et nad toetavad Iisraeli s\u00f5da Hezbollah’, selle toetajate ja \u0161iiitide vastu laiemalt,” \u00fctles Sobh. “Ma pole varem sunniitidelt midagi sellist kuulnud. \u00dcritan neid meeleolusid rahustada ja inimesi liita.”<\/p>\n
Iisraeli s\u00f5jav\u00e4e teatel jahitakse Hezbollah’ liikmeid k\u00f5ikjal, ka v\u00e4ljaspool r\u00fchmituse traditsioonilisi tugialasid, mille hulka kuuluvad laialdased alad L\u00f5una-Liibanonis, Beiruti l\u00f5unapoolsetes eeslinnades ja Bekaa orus riigi idaosas.<\/p>\n
Iisraeli r\u00fcnnakus Beiruti l\u00e4histel m\u00e4gedes asuvas kristlaste linnas Ain Saadehis hukkusid Pierre Mouawad, tema naine ja naaber. Ta ei kuulunud Hezbollah’sse, vaid oli ametnik relvar\u00fchmitusele tugevalt vastanduvas ajaloolises kristlikus parteis Liibanoni J\u00f5ud.\u00a0<\/p>\n
Iisraeli armee selgitas, et r\u00fcnnak oli suunatud Hezbollah’ s\u00f5jalisele juhtimiskeskusele ning avaldas kahetsust tsiviilisikute vigastamise p\u00e4rast.<\/p>\n
Kohalike ametnike s\u00f5nul t\u00f5stsid korteriomanikud p\u00e4rast vahejuhtumit mitu \u0161iiitide perekonda piirkonna korteritest v\u00e4lja. Relvastatud mehed vehkisid Mouawadi matustel p\u00fcstolite ja vintp\u00fcssidega ning tulistasid j\u00f5udemonstratsioonina \u00f5hku.<\/p>\n
“\u00dcritame rahvast rahustada, et olukord veelgi ei eskaleeruks,” s\u00f5nas piirkonda esindav Liibanoni J\u00f5udude parlamendiliige Razi El Hage.<\/p>\n
M\u00f5ni p\u00e4ev hiljem, 8. aprilli p\u00e4rastl\u00f5unal, r\u00fcndas Iisrael 90 sekundi jooksul 100 sihtm\u00e4rki \u00fcle kogu Liibanoni. Tegemist oli riigi viimaste aastate \u00fche ohvriterohkeima pommitamisega.\u00a0<\/p>\n
R\u00fcnnak tabas Beiruti eliitrajooni ja keskseid turismipiirkondi, raputades Liibanoni \u00fchiskonna moraali. Seepeale kutsusid m\u00f5ned poliitikud valijaid \u00fcles v\u00e4ltima kodude \u00fc\u00fcrimist p\u00f5genike seas olevatele tundmatutele isikutele.<\/p>\n
Liibanon j\u00f5udis anarhia l\u00e4vele juba viis aastat tagasi. P\u00f5hjuseks olid t\u00f5sine panganduskriis, l\u00e4hedal asuvad naabruskonnad maatasa teinud Beiruti sadama plahvatus, mis k\u00f5igutas usku valitsusse, ning poliitiline v\u00e4gikaikavedu Hezbollah’ga, mille t\u00f5ttu ei suudetud riigis kaks aastat presidenti valida.<\/p>\n
Hezbollah’ l\u00fc\u00fcasaamine Iisraelilt 2024. aastal l\u00f5i v\u00f5imaluse p\u00f6\u00f6rdeks. Parlament valis presidendiks Joseph Aouni ning USA tervitas valitsuse v\u00f5imalust kehtestada oma suver\u00e4\u00e4nsus ja desarmeerida relvar\u00fchmitus.<\/p>\n
Liibanoni armee asus likvideerima Hezbollah’ positsioone ja relvaladusid l\u00f5unas. Nii USA kui ka Iisrael tunnistasid, et need pingutused kandsid vilja. Aeg-ajalt saadi abi Iisraeli luurelt. Eelmise aasta s\u00fcgiseks aga areng peatus, kuna Hezbollah relvastus uuesti ja Iisrael hoiatas uue ulatusliku r\u00fcnnaku eest.<\/p>\n
“Iisraeli eesm\u00e4rk oli takistada Hezbollah’l oma v\u00f5imekuse taastamist, samal ajal kui meie t\u00f6\u00f6tasime selle nimel ja olime valmis maksma selle eest k\u00f5rget hinda,” \u00fctles Hezbollah’ meediasuhete juht Youssef al-Zein hiljuti Beirutis v\u00e4ikesele ajakirjanike r\u00fchmale.<\/p>\n
Liibanoni valitsus ei suutnud takistada Hezbollah’d Iraani poolel s\u00f5tta astumast. Peaminister keelas 2. m\u00e4rtsil r\u00fchmituse s\u00f5jalise tegevuse, kuid Hezbollah lihtsalt ignoreeris seda. Hiljem samal kuul n\u00f5udis v\u00e4lisministeerium Iraani suursaadiku lahkumist riigist. Suursaadik keeldus.<\/p>\n
“Tehke endale selgeks: desarmeerimine t\u00e4hendab h\u00e4vitamist ja me ei n\u00f5ustu sellega kunagi,” \u00fctles Hezbollah’ peasekret\u00e4r Naim Qassem oma maikuises k\u00f5nes, kus ta kutsus \u00fchtlasi liibanonlasi \u00fcles valitsusele vastu hakkama.<\/p>\n
Liibanoni valitsus ei ole mitte ainult vaesunud ja n\u00f5rgalt relvastatud, vaid seda l\u00f5hestavad ka samasugused usulised pinged nagu \u00fchiskonda tervikuna. USA rahandusministeeriumi teatel saab Hezbollah luureinfot Liibanoni riiklike julgeolekuorganisatsioonide, sealhulgas s\u00f5jav\u00e4e ametnikelt.<\/p>\n
USA on Liibanoni relvaj\u00f5udude suurim toetaja, olles alates 2006. aastast rahastanud neid enam kui kolme miljardi dollariga ja pakkunud v\u00e4lja\u00f5pet Liibanoni s\u00f5duritele. N\u00f5rgal armeel puuduvad arenenud \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteemid ja raketiv\u00f5imekus ning sel on vaid k\u00e4put\u00e4is r\u00fcndelennukeid. Palk on nii v\u00e4ike, et paljud s\u00f5durid teevad lisat\u00f6\u00f6d.<\/p>\n
Praegused ja endised Liibanoni s\u00f5jav\u00e4eametnikud tunnistavad, et armee toimib pigem \u00fchendava institutsiooni kui arvestatava lahinguj\u00f5una.\u00a0<\/p>\n
K\u00fcmned tuhanded tegevv\u00e4elased peegeldavad riigi kirevat palet, kus on esindatud k\u00f5ik usulised r\u00fchmitused. Alates Liibanoni kodus\u00f5ja l\u00f5pust 1990. aastal on armee desarmeerinud mitmeid valitsusv\u00e4liseid r\u00fchmitusi, vahendanud t\u00fclitsevaid poliitilisi fraktsioone ning v\u00f5idelnud narko\u00e4ri ja islamir\u00fchmitustega.<\/p>\n
Seekord on olukord aga keerulisem.\u00a0<\/p>\n
USA ja Liibanoni ametnike s\u00f5nul ei taha Liibanoni s\u00f5durid, et j\u00e4\u00e4ks mulje, nagu teeksid nad Iisraeli musta t\u00f6\u00f6d. Samuti puudub paljudel tahe astuda vastu oma kaasmaalastele, isegi kui viimased kuuluvad Hezbollah’sse.\u00a0<\/p>\n
USA v\u00e4lisminister Marco Rubio on \u00f6elnud, et \u00dchendriigid t\u00f6\u00f6tavad s\u00fcsteemi loomise nimel, kus taustakontrolli l\u00e4binud Liibanoni v\u00e4eosadel oleks v\u00e4lja\u00f5pe ja varustus Hezbollah’ r\u00fcndamiseks, et Iisrael ei peaks seda ise tegema.<\/p>\n
Iisrael r\u00fcndas Hezbollah’d p\u00e4rast 2024. aasta novembri relvarahu tuhandeid kordi ja hoogustas r\u00fcnnakuid t\u00e4navu kevadel, kuid on n\u00fc\u00fcdseks tupikusse j\u00f5udnud. Vaatamata l\u00f6\u00f6kidele suutis r\u00fchmitus taastuda.\u00a0<\/p>\n
The Wall Street Journal teatas eelmise aasta l\u00f5pus, et r\u00fchmitus on sadamate ja S\u00fc\u00fcria kaudu toimivate salakaubateede abil t\u00e4iendanud oma rakettide, tankit\u00f5rjerelvade ja suurt\u00fckkide varusid. \u00dchtlasi taastas Hezbollah kontrolli vanade relvaladude \u00fcle ja on ise uusi relvi valmistanud.<\/p>\n
Hezbollah’ v\u00f5itlejad kasutavad n\u00fc\u00fcd uusi taktikaid, sealhulgas fiiberoptilise kaabliga juhitavaid r\u00fcndedroone, millele Iisraelil on raske vastu astuda.\u00a0<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fctikute hinnangul \u00e4hvardab Iisraeli oht sattuda uude pikaajalisse s\u00f5tta ja keerulisse okupatsiooni, kui eesm\u00e4rgiks seatakse Hezbollah’ iseseisev desarmeerimine.<\/p>\n
Alternatiiviks on USA juhitud rahuprotsess Iisraeli ja Liibanoni valitsuse vahel, mis ei kaasa otseselt Hezbollah’d. Liibanoni k\u00f5rgete ametnike s\u00f5nul kasutab isegi Liibanoni president Hezbollah’ga suhtlemiseks vahendajat, selle asemel et r\u00fchmitusega otse r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n
Washington on v\u00f5\u00f5rustanud haruldasi otsek\u00f5nelusi kahe riigi vahel suursaadikute tasemel. Samuti on kokku toodud Iisraeli ja Liibanoni armee esindajad, et parandada julgeolekukoost\u00f6\u00f6d \u00fchise vastase suhtes.<\/p>\n
Liibanoni ametnike s\u00f5nul soovis president Trump Aouni ja Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu kohtumist, kuid Aoun on sellele vastu seisnud, pidades poliitilist riski liiga suureks. Ametnike kinnitusel m\u00f5istab ta samas, et Iisrael tahab kindlustada oma p\u00f5hjapoolseid kogukondi ja soovib tagada, et Liibanoni piiripoolel oleksid ainsaks j\u00f5uks riigi oma v\u00e4ed.<\/p>\n
Nende s\u00f5nul n\u00e4eb Trumpi plaan ette Iisraeli j\u00e4rk-j\u00e4rgulist tagasit\u00f5mbumist, v\u00f5imaldades Liibanoni armeel siseneda ja kehtestada kontroll \u00fcha laienevatel aladel. Sisuliselt just sellises plaanis Liibanon ja Iisrael eelmisel n\u00e4dalal kokku leppisidki. Neljap\u00e4eval t\u00f5mbusid Iisraeli v\u00e4ed l\u00f5unapoolsest Dibbini vallast tagasi ja nende koha v\u00f5tsid \u00fcle Liibanoni \u00fcksused.<\/p>\n
Liibanoni k\u00f5rged ametnikud leiavad, et s\u00f5da on loonud valitsusele taas soodsa v\u00f5imaluse tegutsemiseks. Kuigi Hezbollah toob Iisraeli s\u00f5durite sissetungi esile kui t\u00f5estust, et nende relvi on vaja riigi kaitseks, on hiljutine h\u00e4ving ja Iisraeli luure sisseimbumine r\u00fchmitusse kahjustanud nende mainet isegi \u0161iiitide seas.<\/p>\n
USA on lubanud aidata Liibanoni armeed tugevdada. Armee pole aga selles konfliktis veel juhtiv j\u00f5ud. Beiruti kohal tiirutavad Iisraeli droonid ja halvasti reguleeritud diiselgeneraatorite pidev m\u00fcra on valitsuse n\u00f5rkuse ilmekaks t\u00f5estuseks.<\/p>\n
Isegi igap\u00e4evase korrakaitse tagamine on keeruline.\u00a0<\/p>\n
Aprillis tulistasid julgeolekuj\u00f5ud \u00f5hku, kui nad sisenesid Beiruti sunniitide piirkonda, et vahistada v\u00e4idetavalt eeskirju eiranud generaatorioperaator. Puhkesid kokkup\u00f5rked kohalike elanikega, kes blokeerisid t\u00e4navad. Kohalike argument oli selge: kui valitsus ei suuda seadust maksma panna Hezbollah’ suhtes, miks peaksid sunniidid alluma.<\/p>\n
“Inimesed on t\u00fcdinenud seaduste valikulisest ja eba\u00fchtlasest kohaldamisest,” s\u00f5nas kokkup\u00f5rgete piirkonda esindav parlamendiliige Waddah Sadek. “Beiruti sunniidid saadavad s\u00f5numi, et vaadake, ka meie suudame teid blokeerida.”<\/p>\n
S\u00f5jategevus tekitab hirmu paljudes liibanonlastes, kes on \u00fcle elanud riigi eelmise kaootilise kodus\u00f5ja.<\/p>\n
“Kodanikurahutuste puhkemiseks on k\u00f5ik eeldused loodud,” hoiatas endine Liibanoni kindral Helou. “Emotsionaalsed pinged kasvavad.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Liibanoni valitsus suudab vaevu t\u00e4ita riigina toimimise p\u00f5hin\u00f5udeid. Elektrit suudetakse riigis tagada vaid m\u00f5neks tunniks p\u00e4evas ja kokkuvarisenud…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":200495,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,324,37,33,35,34,36,31,32,21,969,619,10321,4376,28,29,968,95,19,25,83538,23,24,22,325,20,30,92,93,94],"class_list":["post-200494","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-donald-trump","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hezbollah","tag-iisrael","tag-kodusoda","tag-lahis-ida","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-liibanon","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-ruhmitus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-usa","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116729362711985905","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/200494","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=200494"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/200494\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/200495"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=200494"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=200494"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=200494"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}