uuris<\/a>, kuidas on kevade saabumine Eestis ajas muutunud. Teadur v\u00f5ttis anal\u00fc\u00fcsi aluseks 21 Eesti ilmajaama p\u00e4evased \u00f5hutemperatuuri andmed aastatest 1965\u20132020. Kevade alguseks luges ta kuup\u00e4eva, mil \u00f6\u00f6p\u00e4eva keskmine \u00f5hutemperatuur t\u00f5usis p\u00fcsivalt \u00fcle viie kraadi. “Kui vaadata kogu uuringus kasutatud perioodi, siis enamikus vaatlusjaamades on kevade algus varasemaks nihkunud umbes \u00fche kuni kolme n\u00e4dala v\u00f5rra,” \u00fctles Saue.<\/p>\nUuring kinnitas, et kevad saabub varem \u00fcle Eesti, kuid muutuste ulatus erineb piirkonniti m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt. \u00dcldiselt algab kevad Eestis varem l\u00f5unapoolsetes piirkondades ning hiljem rannikul ja saartel.\u00a0<\/p>\n
K\u00f5ige suuremalt ilmnesid muutused peamiselt L\u00f5una- ja Kesk-Eesti sisemaa jaamades. “Mitmes L\u00f5una- ja Kesk-Eesti sisemaa jaamas, n\u00e4iteks Tartu-T\u00f5raveres, V\u00f5rus, Valgas ja Viljandis, ulatus kevade alguse varasemaks nihkumine kogu vaatlusperioodi jooksul enam kui kahe n\u00e4dalani. Samas esines suuri muutusi ka m\u00f5nes rannikujaamas,” r\u00e4\u00e4kis Saue.<\/p>\n
Kuigi sisemaa jaamades olid muutused keskmiselt tugevamad kui rannikul, ei selgitanud erinevusi \u00fcksnes kaugus merest. Teadlase s\u00f5nul kujundavad kevade kulgu korraga mitmed tegurid, sealhulgas mere m\u00f5ju, kohalikud olud ja atmosf\u00e4\u00e4riprotsessid. Seet\u00f5ttu ei leidnud uuring lihtsat geograafilist mustrit, mille j\u00e4rgi oleks v\u00f5imalik nihet kevade alguses kogu Eestis kirjeldada.<\/p>\n
\u00dcks ja sama andmestik, eri tulemused<\/p>\n
Uuringu keskmes ei olnud siiski ainult k\u00fcsimus, kas kevad saabub varem, vaid lisaks see, kuidas sellist muutust \u00fcldse m\u00f5\u00f5ta. Kliimauuringutes kasutatakse sageli niinimetatud kliimanorme ehk v\u00f5rdlusperioode, mille suhtes muutusi hinnatakse. Tavaliselt kasutatakse selleks 30-aastast ajavahemikku. Saue v\u00f5rdles nelja osaliselt kattuvat kliimanormi perioodi: 1965\u20131990, 1971\u20132000, 1981\u20132010 ja 1991\u20132020. Selgus, et kevade nii-\u00f6elda keskmine algusaeg s\u00f5ltub m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt sellest, milline v\u00f5rdlusperiood valida.<\/p>\n
“Sama andmestiku puhul v\u00f5ib kogu perioodi 1965\u20132020 anal\u00fc\u00fcs n\u00e4idata v\u00e4ga tugevat kevade varasemaks nihkumist, samas kui viimase kliimanormi ehk 1991\u20132020 aastate p\u00f5hjal v\u00f5ivad muutused olla palju n\u00f5rgemad v\u00f5i m\u00f5nes jaamas peaaegu olematud,” selgitas Triin Saue.<\/p>\n
M\u00f5nes vaatlusjaamas erines eri v\u00f5rdlusperioodide p\u00f5hjal hinnatud kevade varasemaks nihkumise ulatus enam kui k\u00fcmne p\u00e4eva v\u00f5rra. See t\u00e4hendab, et sama andmestik v\u00f5ib s\u00f5ltuvalt metoodikast anda erineva pildi sellest, kui kiiresti kliima muutub. P\u00f5hjus peitub selles, et kliima ei muutu ajas \u00fchtlase kiirusega. Uuring n\u00e4itas, et k\u00f5ige tugevamalt nihkus kevad varasemaks paljudes Eesti jaamades perioodil 1971\u20132000. Hilisematel k\u00fcmnenditel muutus trend mitmel pool m\u00e4rksa tagasihoidlikumaks. “Kui v\u00f5rdlusperiood langeb kokku kiire muutuse etapiga, saadakse tugevam trend. Kui see langeb perioodi, mil muutused on aeglasemad v\u00f5i muutlikumad, saadakse n\u00f5rgem trend,” \u00fctles Saue.<\/p>\n
V\u00f5rdlus kahe viimase kliimanormi ehk aastate 1971\u20132000 ja 1991\u20132020 vahel n\u00e4itas, et paljudes Eesti piirkondades on kevade varasemaks nihkumine viimastel aastak\u00fcmnetel aeglustunud. M\u00f5nes ilmajaamas olid muutused v\u00e4ga v\u00e4ikesed v\u00f5i puudusid sootuks. Samas ei t\u00e4henda see, et kliimamuutused oleksid peatunud. Pigem viitab see sellele, et muutused ei kulge k\u00f5ikjal ega kogu aeg sama kiirusega.<\/p>\n
\u00dchtlasi leidis teadur, et muutused kevade algusajas pole Eestis ei ajaliselt ega ruumiliselt \u00fchtlased. M\u00f5nes jaamas j\u00e4rgnes 20. sajandi l\u00f5pu kiirele muutusele hilisem aeglustumine. Teistes piirkondades j\u00e4tkus tugev muutus ka viimastel k\u00fcmnenditel v\u00f5i olid tulemused heitlikumad.<\/p>\n
Selget \u00fcle-eestilist seadusp\u00e4ra ei ilmnenud. Seet\u00f5ttu ei saa kevade muutumist kirjeldada \u00fche lihtsa lineaarse trendiga. “See n\u00e4itab, et \u00fcksainus trend ei pruugi kogu lugu edasi anda ning kliimamuutuste m\u00f5ju hindamisel on oluline vaadata tulemusi mitme v\u00f5rdlusperioodi l\u00f5ikes,” m\u00e4rkis Saue.<\/p>\n
Kliimamuutuse peegel<\/p>\n
Kevade saabumise aeg kuulub fenoloogiliste n\u00e4itajate hulka ehk kirjeldab seda, kuidas kliimatingimused m\u00f5jutavad looduse aastaringset arengut. Saue r\u00f5hutas, et kevade algus ei asenda \u00f5hutemperatuuri m\u00f5\u00f5tmisi ega ole neist tingimata usaldusv\u00e4\u00e4rsem n\u00e4itaja. K\u00fcll aga annab see teistsugust teavet.<\/p>\n
“Temperatuur n\u00e4itab otseselt kliima muutumist, kevade algus aga seda, kuidas need muutused avalduvad aastaaegade kulgemises ja looduse toimimises. Seet\u00f5ttu on need pigem teineteist t\u00e4iendavad n\u00e4itajad, mitte konkurendid,” selgitas ta.<\/p>\n
Just seet\u00f5ttu peavad teadlased kevade algust \u00fcheks tundlikumaks kliimamuutuse indikaatoriks. See aitab m\u00f5ista, kuidas temperatuuri muutused j\u00f5uavad looduskeskkonda ning m\u00f5jutavad taimede, loomade ja kogu \u00f6kos\u00fcsteemi aastaringi.<\/p>\n
Uuringu peamine s\u00f5num ei puuduta ainult kevade saabumist, vaid laiemalt kliimamuutuste uurimist. Autori hinnangul tuleks fenoloogilistes ja kliimamuutusi k\u00e4sitlevates uuringutes alati t\u00e4pselt v\u00e4lja tuua, millist kliimanormi kasutatakse. V\u00f5imaluse korral tuleks tulemusi v\u00f5rrelda mitme v\u00f5rdlusperioodi alusel.<\/p>\n
Nii muutuksid kliimamuutuste hinnangud l\u00e4bipaistvamaks ning erinevate uuringute tulemusi oleks lihtsam omavahel v\u00f5rrelda. “Trendi t\u00f5lgendamisel on oluline teada, millise ajaperioodi p\u00f5hjal see on arvutatud. Seet\u00f5ttu ei tasu vaadata ainult l\u00f5ppnumbrit, vaid ka seda, kuidas selleni j\u00f5uti,” \u00fctles Triin Saue.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kevade algus on Eestis viimase poole sajandi jooksul selgelt varasemaks nihkunud, kuid hinnang muutuse ulatusest s\u00f5ltub oluliselt kasutatud…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":200534,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28140,23860,83544,4326,28,29,30257,19,25,23,24,83545,22,20,30],"class_list":["post-200533","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-ilmastik","tag-kevad","tag-kevade-algus","tag-kliima","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maaelu-teadmuskeskus","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-triin-saue","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/200533","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=200533"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/200533\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/200534"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=200533"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=200533"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=200533"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}