Teadlased loendasid linde kolmes kahe-hektarilises oliivisalus: \u00fches t\u00f5rjuti alustaimestik taimem\u00fcrgiga, teises eemaldati taimed mehhaaniliselt. Neis t\u00f5rjuti taimi vaid korra kevadel, hooaja edenedes sai taimestik areneda omasoodu. Kolmandat salu hooldati aga intensiivselt ehk taimi t\u00f5rjuti kogu aeg nii keemiaga kui ka mehhaaniliselt, mist\u00f5ttu seal alustaimestikku ei olnud.<\/p>\n
\u00d5hus toituvaist lindudest loendas t\u00f6\u00f6r\u00fchm kuni 20 meetri k\u00f5rgusel lendajad, sest k\u00f5rgemal lendajad ei pruugi olla toidujahil. Kirja panid uurijad vaid maksimaalse korraga n\u00e4htud piiritajate-p\u00e4\u00e4sukeste arvu, et v\u00e4ltida topeltloendust.<\/p>\n
Suurem oli putuktoiduliste ja \u00f5hus toituvate liikide arvukus. Teadlased loendasid saludes ligikaudu 20 000 lindu: neist vaid 1200 intensiivselt majandatud salus, korra keemiaga t\u00f6\u00f6deldud salus aga 9600 ja korra mehhaaniliselt t\u00f6\u00f6deldud salus 8900. Intensiivselt majandatavas salus oli 24 linnuliiki. Keemilise taimet\u00f5rjega salus oli linnuliike 36, mehhaanilise taimet\u00f5rjega salus 38.<\/p>\n
Selge erinevus oli ka \u00f5hus toituvate lindude arvus: keemiaga taimestikku t\u00f5rjutud salus loendati piiritajaid ja p\u00e4\u00e4sukesi 576, mehhaanilise taimet\u00f5rjega salus 491, intensiivsalus aga vaid 32. Taimestikuga saludes oli piiritajate-p\u00e4\u00e4sukeste osakaal putuktoiduliste seas veidi \u00fcle 11 protsendi, intensiivsalus aga 3,3 protsenti.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3654016he100t24.jpg\"\/)
Erineva intensiivsusega majandatud oliivisalude linnurohkus Hispaanias. Autor\/allikas: Joonis koostatud Navarro et al. 2025 tabel 1 andmete p\u00f5hjal.<\/p>\n
Seega suurendas oliivisalu alustaimede rohkus oluliselt linnurikkust ja \u00f5hust putukaid p\u00fc\u00fcdvate lindude hulka. Taimestiku soodne m\u00f5ju lindudele tuleneb putukatest, sest taimedeta on ka putukaid v\u00e4hem.<\/p>\n
Saludes oli piiritajate ja p\u00e4\u00e4sukeste arvukus k\u00f5ige suurem ajal, mil seal oli ka k\u00f5ige rohkem oliivik\u00e4rbseid (Bactrocera oleae). Viimaste t\u00f5ttu v\u00e4heneb oliivipuu saagikus ja saagi kvaliteet. Nii v\u00e4hendavad linnud putukam\u00fcrgi kasutamise vajadust. \u00d5hus toituvate lindude rolli oliivisaludes on alahinnatud, kuna neid on peetud pigem linnalindudeks.<\/p>\n
Kuigi uuring h\u00f5lmas vaid kolme oliivisalu ja tulemusi on seet\u00f5ttu ohtlik \u00fcldistada, langevad need kokku teiste sarnaste uuringutega. Varemgi on tuvastatud, et linnurikkus on suurem looduss\u00f5bralikumalt haritavatel aladel. Uuringu autorid r\u00f5hutavad, et p\u00f5llumajandustootja ja poliitik peaksid arvestama taimestiku eemaldamise m\u00f5ju elurikkusele ja soodustama looduss\u00f5bralikumat majandamist.<\/p>\n
P\u00f5llumaadel elavate lindude arvukus on Euroopas ja Ameerikas kivina kukkunud. P\u00f5hjus on suuresti just intensiivne majandamine, mille tulemusel maastik \u00fche\u00fclbastub, sest suurel alal kasvab vaid \u00fcks kultuur. Nii kaob maastiku liigendatus, n\u00e4iteks hekid ja loodusliku taimestikuga laigud. Vanad uskumused ja harjumused on aga visad p\u00fcsima: sageli t\u00f5rjutakse linde ning nende majanduslik kasu j\u00e4\u00e4b tahaplaanile.<\/p>\n