Viimastel kuudel on aina valjemalt k\u00f5lanud mure ainulaadse kultuurip\u00e4randi \u2013 ajaloolise purjelaeva Alari p\u00e4rast. Tegemist on laevaga, mis on elav tunnistus Eesti Vabariigi iseseisvuse ajast, meie meres\u00f5idu oskustest ja traagilistest ajaloos\u00fcndmustest. Ta on \u00fcks kahest Eesti rannikul ehitatud puulaevast, mis on siiani autentsena s\u00e4ilinud.\u00a0<\/p>\n
Valminud aastail 1937\u20131938 \u00d5ngu rannas, kohalike meeste k\u00e4tet\u00f6\u00f6na, r\u00e4\u00e4gib ta meile lugusid vabadusest, sunnist, p\u00f5genemisest ja tagasitulekust.1939. aastal seilas ta sinimustvalge lipu all, tegutses kaubalaevana, vedas ehitusmaterjale ning kohanes ajaga, kui purjedele lisandus mootor. Kuid ajalugu tegi omad korrektiivid. 1940. aastal heisati tema mastis punalipp ja aasta hiljem sunniti juba teenima Saksa okupatsiooniv\u00f5imu. Suure p\u00f5genemise lainel, 1944. aastal, p\u00fc\u00fcti Alari pardal p\u00f5geneda Rootsi. Katse luhtus \u2013 vangistused, kadumised ja katkestatud teed \u2013 ent Alar j\u00e4i ellu. P\u00e4rast s\u00f5da j\u00f5udis ta Rootsi, Inglismaale, seilas v\u00f5\u00f5raste lippude all ja kandis uusi nimesid. Alates 1998. aastast on ta seisnud S\u00f5ru sadamas, saades Emmaste valla ostu kaudu osaks Hiiumaa kogukonnale. J\u00e4rgnevate aastate jooksul prooviti teda Ernst Jaaksoni nime all restaureerida, ent sinna see \u00fcritus j\u00e4i.<\/p>\n
\nKui midagi ette ei v\u00f5eta, kaotame rohkem kui laeva. Kaotame elava sideme oma ajaloo, oskuste ja esivanemate p\u00e4randiga.<\/p>\n<\/blockquote>\n
T\u00e4na seisab Alar taas ristteel. Kui midagi ette ei v\u00f5eta, kaotame rohkem kui laeva. Kaotame elava sideme oma ajaloo, oskuste ja esivanemate p\u00e4randiga. Sellep\u00e4rast peabki otse k\u00fcsima. Kas Hiiumaa kogukonnas leidub inimesi, kelle jaoks Alar ei ole lihtsalt lagunev vana puulaev, vaid meie m\u00e4lu, uhkus ja vastutus? Kas meie seas leidub veel huvi ja tahet Alar p\u00e4\u00e4sta? Kui jah, siis on viimane aeg tegutseda.\u00a0<\/p>\n
Esmajoones tuleb kutsuda kokku huvilised ning moodustada koordineeriv tuumgrupp, kes seab kindlad eesm\u00e4rgid. Sellele v\u00f5iks j\u00e4rgneda mittetulundus\u00fchingu loomine, mis annaks juriidilise aluse koost\u00f6\u00f6le, v\u00f5imaldaks koostada selge tegevuskava ja alustada rahastuse taotlemist erinevatest allikatest. Selle juures kaasata protsessi valdkonna spetsialiste \u2013 laevaehitajaid, restauraatoreid, ajaloolasi ja merendusteadlasi, kelle teadmised ja kogemused on taastamist\u00f6\u00f6de juures hindamatud.\u00a0<\/p>\n
K\u00f5ige pakilisem samm oleks laeva toestamine ja viimine katuse alla, et peatada puidu edasine lagunemine. Selle vajalikkusele on viidanud ka Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen.<\/p>\n
Kui esimesed sammud tehtud, on ka lootust, et Alarist v\u00f5ib kujuneda v\u00e4lja midagi enamat kui lihtsalt vana laev. Temast v\u00f5iks kujuneda elav m\u00e4lestusm\u00e4rk Hiiumaa ja kogu Eesti laevaehituse traditsioonile, mis v\u00e4\u00e4rib taasavastamist ja edasiandmist. Samal ajal oleks ta ka muuseumilaev, mis r\u00e4\u00e4gib meie mere- ja kaubanduslugu nii kohalikele kui k\u00fclalistele. Lisaks kannaks Alar endas 1944. aasta p\u00f5genemislugusid, andes h\u00e4\u00e4le neile, kes unistasid vabadusest, aga ka neile, kes teel sinna kaotsi l\u00e4ksid. Laevast v\u00f5iks saada haridus- ja kultuurikeskus, mis seob endas S\u00f5ru Merekeskuse tegevuse t\u00e4ielikuna ja pakub ruumi \u00f5ppimiseks, loovuseks ja kokkusaamiseks. Samuti v\u00f5iks ta olla avalik s\u00fcndmuspaik, kus toimuvad kontserdid, etendused, kinolinastused ja ajaloole p\u00fchendatud n\u00e4itused \u2013 elav osa Hiiumaa kultuurikalendrist.<\/p>\n
\nAlarist v\u00f5iks kujuneda elav m\u00e4lestusm\u00e4rk Hiiumaa ja kogu Eesti laevaehituse traditsioonile.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Sellise visiooni elluviimine eeldab ka rahalist tuge, kus v\u00f5imalusi selleks on mitmeid. Hiiumaa vald ja kogukonna fondid v\u00f5iksid anda kohalikul tasandil panuse. Samuti saavad appi tulla Eesti kultuuri ja p\u00e4randi hoidjad \u2013 ettev\u00f5tted, organisatsioonid ja eraisikud, kes tunnevad vastutust \u00fchise m\u00e4lu s\u00e4ilitamise eest. Alari taastamine v\u00f5ib kujuneda samuti heaks praktikav\u00f5imaluseks muinsuskaitse-, konserveerimise ja p\u00e4randtehnoloogiaga seotud erialade \u00f5ppijatele. Olulised toetajad saavad olla ka Kultuurkapital, Muinsuskaitseamet ja Euroopa Liidu toetusprogrammid, mille kaudu on varemgi p\u00e4\u00e4stetud v\u00e4\u00e4rtuslikke objekte.\u00a0<\/p>\n
V\u00e4liseesti \u00fchendustele v\u00f5ib Alar s\u00fcmboliseerida silda kodumaa ja paguluse lugude vahel \u2013 v\u00f5imalust toetada midagi, mis puudutab paljusid. Samuti v\u00f5iksid kohalikud ettev\u00f5tted, kes soovivad panustada kodukoha kultuurilisse kestmisse, n\u00e4ha v\u00f5imalust vanal v\u00e4\u00e4rikal laeval lasta kanda seda edasi. Ja l\u00f5puks \u2013 laevaehituse ja merendusega seotud ettev\u00f5tted ning organisatsioonid v\u00f5iksid toetada just sellep\u00e4rast, et Alar kehastab nende valdkonna ajalugu ja identiteeti.<\/p>\n
\u201cMeie esiisad raiusid rannas laevu, et tuua \u00f5nn merd m\u00f6\u00f6da oma \u00f5uele. Kas n\u00fc\u00fcd, kui meil on rohkem kui neil, julgeme lubada endale oma p\u00e4randi unustamist? Kui mitte meie, siis kes? Kui mitte n\u00fc\u00fcd, siis millal?\u201d<\/p>\n