{"id":200803,"date":"2026-06-11T10:06:18","date_gmt":"2026-06-11T10:06:18","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/200803\/"},"modified":"2026-06-11T10:06:18","modified_gmt":"2026-06-11T10:06:18","slug":"harri-tiido-praeguse-ajastu-vordlus-minevikuga-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/200803\/","title":{"rendered":"Harri Tiido: praeguse ajastu v\u00f5rdlus minevikuga | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Igal ajastul p\u00fc\u00fctakse leida v\u00f5rdlusi s\u00fcndmustega ajaloost, et neid n\u00e4itena kasutada ja v\u00f5imalusel neist \u00f5ppida. Eks neid v\u00f5rdlusi ole praegugi mitmeid. Makroinvestor Ray Dalio n\u00e4iteks leiab<\/a>, et oleme praegu sisenemas 1945. aasta eelsesse vapustuste aega. Tema kuuetasemelise skaala kohaselt oleme tasemel viis. Kuues ja viimane aste oleks juba suure korratuse ajastu.<\/p>\n

V\u00f5tan jutuks v\u00f5rdluse praeguse ja esimese ilmas\u00f5ja eelse aja vahel, tuginedes Yale’i \u00fclikooli ajalooprofessori Odd Arne Westadi raamatule “Saabuv torm. V\u00f5im, konflikt ja hoiatused ajaloost” (Odd Arne Westad, “The Coming Storm. Power, Conflict and Warnings From History”, 2026). K\u00f5igega selles \u00fcllitises, eriti Ukraina s\u00f5ja osas, ma p\u00e4ris n\u00f5us ei ole, aga see pole praegu teemaks.<\/p>\n

Westadi s\u00f5nul oleme sisenemas ajaj\u00e4rku, mil mitmed suurv\u00f5imud r\u00fcselevad \u00fclemv\u00f5imu p\u00e4rast eri piirkondades ja inimtegevuse valdkondades nagu tuumatehnoloogia, tehisaru ning avaruumi uuringud. Varasemate p\u00f5lvkondade ajal vabamaks muutunud kaubavahetus on \u00fcha rohkem piiratud ja habras, suurte riikide vahel on puhkemas kaubanduss\u00f5jad. Meie seniste kogemuste jaoks on uus maailm \u00fcha v\u00f5\u00f5ram, kuid meenutab pisut maailma enam kui sada aastat tagasi, 19. sajandi l\u00f5pupoolest kuni aastani 1914 ehk s\u00f5jani.<\/p>\n

Ka siis p\u00f5rkusid suurv\u00f5imud. Natsionalism ja populism olid t\u00f5usuteel ja paljudele tundus, et globaliseerumine ei ole neile tulu toonud. Kasvasid protektsionism, kasutati \u00fcha rohkem tolle ning \u00fcha enam s\u00fc\u00fcdistati oma probleemides teiste riikide elanikke. Suurte teemade seas olid ka immigratsioon ja terrorism.<\/p>\n

See maailm l\u00f5ppes katakl\u00fcsmilises s\u00f5jas, millega globaalne majandusareng langes paarik\u00fcmne aasta v\u00f5rra tagasi. N\u00fc\u00fcdisaja suurriikide s\u00f5da oleks hullem, seda ka ilma tuumarelva kasutamata. Inimareng heidetaks p\u00f5lvkonna v\u00f5rra tagasi.<\/p>\n

Paljuski sarnaselt 1914. aasta eelse ajastuga m\u00e4ngivad poliitikas kasvavat rolli erinevat laadi natsionalismid. Alates Xi Jinpingi p\u00fcrgimustest taastada Hiina suurus kuni Vladimir Putini katseteni luua uus Vene impeerium ja v\u00e4lismaalaste vastaste suhtumisteni USA-s, Suurbritannias, Saksamaal ja Prantsusmaal. Negatiivne suhtumine teistesse on aluseks mitmetele konfliktidele.<\/p>\n

Teine hirmutav sarnasus saja aasta tagusega on suurv\u00f5imude vastastikuste s\u00fc\u00fcdistuste kumuleerumine. Eriti puudutab see USA ja Hiina suhteid.<\/p>\n

Toimunud on nihe eemale USA hegemooniast. Hiina tehnoloogiline areng, Venemaa avalik \u00e4rplemine ja India enesekindel k\u00e4itumine on vaid uue korra esimesed kuulutajad. Enne esimest ilmas\u00f5da k\u00e4is Briti hegemoonia alla, vanad impeeriumid Venemaa ja Austria tahtsid oma regioonis domineerida, \u00fchendatud Saksamaa t\u00f5usis aga kiirelt Euroopa v\u00f5imsaimaks j\u00f5uks. S\u00f5jakogemusteta liidrid kaldusid n\u00e4gema s\u00f5da v\u00f5i sellega \u00e4hvardamist lahendusena oma probleemidele, suutmata ette kujutada oma tegevuse j\u00e4relmeid.<\/p>\n

Kui geopoliitiliselt Westadi v\u00f5rdlus ajalooga paika panna, on pilt j\u00e4rgmine. Hiina on eelmise sajandi alguse Saksamaa n\u00fc\u00fcdisaegne versioon ehk suurv\u00f5imu staatusesse tr\u00fcgiv riik. USA on uus Suurbritannia ehk manduv hegemoon, kes \u00fcha v\u00e4hem soovib oma staatuse hoidmise kulusid katta. Venemaa on nagu omaaegne Austria-Ungari keisririik ehk murenev impeerium, mis p\u00fc\u00fcab pildil p\u00fcsida. India v\u00f5iks aga olla nagu omaaegne Prantsusmaa oma murega siseriikliku lojaalsuse, regionaalse staatuse ja omaaegsete jagamiste p\u00e4rast, samuti hirmuga arengus maha j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eval on pilt tegelikult kirjum, kuna osaliste arv on kasvanud, aga mitmed ilmingud endised. USA teise ilmas\u00f5ja j\u00e4rgne unikaalne seisund on kahtluse all. Nagu brittide puhul 19. sajandi l\u00f5pul, nii ka n\u00fc\u00fcd on teised riigid USA eeliseid \u00f5\u00f5nestanud, et taaskehtestada multipolaarne maailm. Ja nagu britid omal ajal, nii lammutasid ameeriklased meie sajandil oma globaalse seisundi asjatute s\u00f5dade, ebaselgete strateegiliste prioriteetide ning siseriikliku sotsiaalse ja majandusliku allak\u00e4iguga.<\/p>\n

Lisame Westadi hinnangule n\u00e4itena ka USA praeguse Iraani-vastase s\u00f5jategevuse k\u00e4sik\u00e4es Iisraeliga. Ka siin puuduvad selged strateegilised sihid, vale oli s\u00fcndmuste arengu hindamine, t\u00f5usiklik ja president Donald Trumpi lapsik k\u00e4itumine, kuigi see viimane ei tohiks \u00fcllatus olla.<\/p>\n

Hiina on, nagu \u00f6eldud, omaaegsele Saksamaale sarnaselt suur ja n\u00e4htav muutuja. Hiina kiire t\u00f5us on tekitanud hirme nii naabrite seas kui kogu maailmas. Erinevalt keisri-Saksast toonitavad aga Hiina liidrid, et riigi areng on olnud valdavalt rahumeelne, kuigi Hiina s\u00f5jav\u00e4gi on maailma suurim ja kaitsekulud kasvavad kiirelt.<\/p>\n

Sarnaselt Saksa keisri Wilhelmiga ei varja ka Xi Jinping, et p\u00f5lgab demokraate, \u00e4riliidreid, t\u00f6\u00f6lisklassi organisaatoreid, tudengiaktiviste ja regionaalseid v\u00f5imureid. Hiina kompartei eliit k\u00e4itub \u00fcha enam nagu Saksamaa junkrute klass, samastades oma vaated rahva vaadete ja huvidega. Ja nagu Wilhelmil ja tema j\u00e4rglastel on ka Xil ja tema komparteil t\u00e4ielik kontroll relvaj\u00f5udude \u00fcle.<\/p>\n

“Nagu paljudel juhtudel \u00fcle saja aasta tagasi on Putini katsetel taastada Venemaa suurus k\u00f5ige ohtlikum ettearvamatus.”<\/p>\n

Venemaal hakkas aga Putin riiki p\u00f6\u00f6rama eemale l\u00e4\u00e4nest ja Hiina suunas. Tegemist ei olnud ega ole mitte kommunisti, vaid padukonservatiivse Vene natsionalisti ja Vene impeeriumi ihalejaga. Nagu paljudel juhtudel \u00fcle saja aasta tagasi on Putini katsetel taastada Venemaa suurus k\u00f5ige ohtlikum ettearvamatus. Kuigi tal ei ole ei vahendeid ega vaimset teravust selle suuruse saavutamiseks. Putinil on \u00e4hmane ettekujutus Vene maailmast, mis vajab taasloomist, sarnaselt Habsburgide usule, et nende riik kujutab eraldusjoont stabiilsuse ja kaose vahel Kesk-Euroopas.<\/p>\n

Tervikuna n\u00e4ime me praegu liikuvat rahvusvahelise poliitika vormi poole, mida maailm ei ole eelmise sajandi algusest saadik n\u00e4inud. J\u00e4tan k\u00f5rvale majanduslikud suurj\u00f5ud, mille parimad n\u00e4ited on Jaapan ning Euroopa Liit. Viimase puhul tasub m\u00e4rkimist ehk vaid \u00fcha enamate maade liidrite suund suuremale s\u00f5ltumatusele USA-st. Taustaks kahtlused, kas USA \u00fcldse mingeid liitlaskohuseid kavatseb t\u00e4ita.<\/p>\n

V\u00e4hesed n\u00fc\u00fcdisaja liidrid loevad s\u00f5da parimaks lahenduseks, kuid s\u00f5da v\u00f5ib alata valearusaamadest v\u00f5i valearvestustest. Westad v\u00f5tab teema kokku t\u00f5demusega, et vaja on alternatiive s\u00f5jale. Millised need peaksid olema, on juba eraldi jutt.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Igal ajastul p\u00fc\u00fctakse leida v\u00f5rdlusi s\u00fcndmustega ajaloost, et neid n\u00e4itena kasutada ja v\u00f5imalusel neist \u00f5ppida. Eks neid v\u00f5rdlusi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":194185,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[286,26,27,324,37,33,35,70372,34,36,31,32,4271,4273,21,326,1207,28,29,95,19,83615,25,9358,51,660,23,24,22,325,20,96,30,2511,661,92,93,94,327],"class_list":["post-200803","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-ajalugu","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-donald-trump","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-esimene-maailmasoda","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-harri-tiido","tag-harri-tiido-taustajutud","tag-headlines","tag-hiina","tag-india","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-odd-arne-westad","tag-populaarseimad-lood","tag-ray-dalio","tag-saksamaa","tag-suurbritannia","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-usa","tag-uudised","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-vikerraadio","tag-vladimir-putin","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews","tag-xi-jinping"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/200803","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=200803"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/200803\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/194185"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=200803"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=200803"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=200803"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}