Positiivne krediidiregister on vajalik, ent kui eesm\u00e4rk on p\u00e4riselt v\u00e4hendada \u00fclelaenamist, peab registri k\u00f5rval olema ka selge piirm\u00e4\u00e4r, kirjutab Tarmo Ulla.<\/p>\n
Riigikogus vastu v\u00f5etud krediiditeabe jagamise seadus on vajalik samm, mida on Eestis oodatud aastaid. Kui eesm\u00e4rk on aga p\u00e4riselt v\u00e4hendada \u00fclelaenamist, ei saa positiivne krediidiregister j\u00e4\u00e4da \u00fcksnes vahendiks, mis aitab probleemi paremini n\u00e4ha. Selle k\u00f5rvale on vaja ka laenu teenindamise piirm\u00e4\u00e4ra, mis aitab \u00fclelaenamist ennetada.<\/p>\n
Sellel teemal on Eestis vaieldud k\u00fcmme aastat, aga l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes on k\u00fcsimus v\u00e4ga lihtne: kas tahame ainult paremat \u00fclevaadet inimeste kohustustest v\u00f5i ka selget piiri, mis aitab v\u00e4ltida olukordi, kus laenud hakkavad inimese igap\u00e4evaelu juhtima?<\/p>\n
Positiivne krediidiregister annab laenuandjale parema pildi sellest, millised laenud, liisingud, j\u00e4relmaksud ja muud kohustused inimesel juba olemas on. See on vajalik, kuid register \u00fcksi ei \u00fctle, millal on inimesel kohustusi juba liiga palju ja millal on aeg pidurit t\u00f5mmata. Selle otsuse teeb endiselt iga finantsasutus ise.<\/p>\n
Just seet\u00f5ttu on registriga koos vaja kokkulepet, kui suure osa inimese sissetulekust v\u00f5ivad vastutustundliku laenamise p\u00f5him\u00f5tteid arvestades moodustada k\u00f5ik tema laenumaksed kokku.<\/p>\n
Miks see oluline on? Me n\u00e4eme juhtumeid, kuidas \u00fcksikema sissetulek on umbes 1100 eurot kuus, kuid l\u00fchikese aja jooksul on tal kogunenud viis erinevat laenu, mille summa kokku \u00fcletab 30 000 eurot. Nende laenude kuumaksed ulatuvad 960 euroni ehk umbes 85 protsendini tema sissetulekust.<\/p>\n
Sellisel juhul peab tundma muret, kuidas ta maksab \u00fc\u00fcri, ostab lapsele s\u00fc\u00fca v\u00f5i tuleb toime ootamatu kuluga ning kuidas sai olukord \u00fcldse selleni j\u00f5uda, mitte m\u00f5tlema sellele, kas inimesele on v\u00f5imalik veel \u00fcks laen anda.<\/p>\n
“Kui peaaegu kogu sissetulek kulub laenumaksetele, ei suurenda see kuidagi inimese vabadust.”<\/p>\n
Piirm\u00e4\u00e4rale vastu olijad n\u00e4evad selles sageli inimeste vabaduse piiramist. Loomulikult peab inimesel olema v\u00f5imalus teha ise oma rahalisi otsuseid, aga kui peaaegu kogu sissetulek kulub laenumaksetele, ei suurenda see kuidagi inimese vabadust, vaid hoopis piirab seda.<\/p>\n
Piirm\u00e4\u00e4ra eesm\u00e4rk on inimest kaitsta ja v\u00e4ltida seda, et laenud hakkavad inimese elu juhtima ning m\u00f5jutavad otseselt ka tema pere heaolu, sealhulgas ka nende v\u00e4ikeste inimeste oma, kes ise rahalisi otsuseid veel teha ei saa.<\/p>\n
Sama loogika on Eesti Pank kehtestanud kodulaenude puhul. Inimese laenumaksed ei tohiks \u00fcldjuhul \u00fcletada poolt tema sissetulekust, et v\u00e4hendada riski, et inimene satuks makseraskustesse.<\/p>\n
Raske on m\u00f5ista, miks peaks tarbimislaenude puhul kehtima teistsugune p\u00f5him\u00f5te. Meie naaberriikides L\u00e4tis ja Leedus on sarnased reeglid juba kasutusel, et kaitsta inimesi ja v\u00e4ltida kohustuste kasvamist suuremaks, kui tegelikult kanda suudetakse.<\/p>\n
Positiivne krediidiregister on vajalik ning tervitame selleks vajaliku seaduse vastuv\u00f5tmist, ent kui eesm\u00e4rk on p\u00e4riselt v\u00e4hendada \u00fclelaenamist, peab registri k\u00f5rval olema ka selge piirm\u00e4\u00e4r. Vastasel juhul n\u00e4eme k\u00fcll probleemi paremini, kuid j\u00e4tame kasutamata \u00fche olulisema v\u00f5imaluse selle ennetamiseks. Loodame, et sammud selles suunas j\u00e4tkuvad ning j\u00f5uame ka piirm\u00e4\u00e4ra kehtestamiseni.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Positiivne krediidiregister on vajalik, ent kui eesm\u00e4rk on p\u00e4riselt v\u00e4hendada \u00fclelaenamist, peab registri k\u00f5rval olema ka selge piirm\u00e4\u00e4r,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":200809,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,25872,83618,83617,16313,78228,51874,14271,42331],"class_list":["post-200808","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-krediidiregister","tag-krediiditeabe-jagamise-seadus","tag-laenuandja","tag-laenud","tag-laenumaksed","tag-laenuvotjad","tag-pangad","tag-tarmo-ulla"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116730959374583229","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/200808","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=200808"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/200808\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/200809"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=200808"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=200808"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=200808"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}