{"id":200818,"date":"2026-06-11T10:28:10","date_gmt":"2026-06-11T10:28:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/200818\/"},"modified":"2026-06-11T10:28:10","modified_gmt":"2026-06-11T10:28:10","slug":"masinope-toi-mineviku-pimealadest-paevavalgele-miljonid-pogenikud-uhiskond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/200818\/","title":{"rendered":"Masin\u00f5pe t\u00f5i mineviku pimealadest p\u00e4evavalgele miljonid p\u00f5genikud | \u00dchiskond"},"content":{"rendered":"

Aastatuhande vahetusest saadik on \u00fcleilmne r\u00e4nne h\u00fcppeliselt kasvanud, kerkides 13 miljonilt inimeselt ligi 35 miljonini aastas. Londoni majandus- ja poliitikateaduste kooli ning Hongkongi \u00dclikooli teadlaste v\u00e4rske s\u00fcva\u00f5ppemudel osutab,<\/a> et eesk\u00e4tt just globaalses l\u00f5unas toimuvad muutused on ulatuslikumad ja tormilisemad, kui l\u00e4\u00e4neriikidest paista v\u00f5ib.<\/p>\n

Kasvanud r\u00e4nnet ei selgita pelgalt maailma rahvastiku juurdekasv. Piire \u00fcletavate inimeste osakaal maailma rahvastikust kerkis 0,2 protsendilt 0,45 protsendile. Taoline pidev t\u00f5us l\u00fckkab \u00fcmber seniste teadust\u00f6\u00f6de j\u00e4reldused, mis hindasid muutusi inimeste liikuvused m\u00e4rksa stabiilsemaks.<\/p>\n

Thomas Gaskin ja Guy Abel toovad v\u00e4lja, et maailma r\u00e4ndepilti moonutas suuresti andmete l\u00e4\u00e4nekesksus. Maailma k\u00f5ige tihedamad r\u00e4ndekoridorid j\u00e4id tihti teadlaste teravdatud t\u00e4helepanuta. N\u00e4iteks kolis mudeliu p\u00f5hjal alates 2010. aastast Indiast, Pakistanist ja Bangladeshist P\u00e4rsia lahe naftariikidesse 19 miljonit inimest. V\u00f5rdlusena suundus Mehhikost Ameerika \u00dchendriikidesse 30 aasta jooksul kokku 13,6 miljonit inimest. K\u00f5ige massilisem r\u00e4nne toimub seega v\u00e4ljaspool Euroopat ja P\u00f5hja-Ameerikat.<\/p>\n

Taolised hiiglaslikud liikumised j\u00e4id varasemalt l\u00fcnklike andmete varju. Demograafid kipuvad Gaskini ja Abeli selgituste j\u00e4rgi toetuma \u00dcRO ja Maailmapanga raportitele, mis k\u00e4sitlevad pikemaid ajavahemikke. Need nudivad j\u00e4rsemad muutused paratamatult siledamaks, peites l\u00fchiajalised r\u00e4ndelainete m\u00f5ju. Uurijate pilgu alt v\u00f5ivad m\u00f6\u00f6da libiseda l\u00e4bi nii s\u00f5jad, epideemiad kui ka l\u00fchemad kliima\u0161okid.<\/p>\n

Puuduj\u00e4\u00e4gid annavad valusalt tunda just arengumaades. Neis riikides napib piiri\u00fcletuste j\u00e4rjepidevaks j\u00e4lgimiseks ressurssi ja statistilist v\u00f5imekust. Probleemi lahendamiseks kasutas teadlaspaar s\u00fcva\u00f5ppemudeleid. Programm sidus l\u00fcnkliku demograafilise statistika riikidevahelise kaubanduse ja konfliktide andmetega. Tulemusena valmis esimene k\u00f5iki maailma riike h\u00f5lmav aastaste sammudega r\u00e4ndeandmestik, mis v\u00f5ttis luubi alla aastad 1990\u20132023.<\/p>\n

Uuest andmestikust koorub v\u00e4lja, et inimeste liikuvus on pidevalt kasvanud. Suundumuse pani pausile vaid kaks \u00fcleilmset kriisi. Piiri\u00fclene liikumine v\u00e4henes erandlikult 2008. aasta finantskriisi ja hiljutise koroonapandeemia ajal. Muul ajal suundusid inimesed uutesse elupaikadesse \u00fcha kiiremas tempos.<\/p>\n

Pideva t\u00f5usutrendi k\u00f5rval hindavad teadlased mudeli puhul enim sissevaadet globaalses l\u00f5unas n\u00e4htavatesse mustritesse. Varasemalt p\u00fc\u00fcdsid demograafid Aafrika massilisi rahvaster\u00e4ndeid tabada v\u00e4ga ebausaldusv\u00e4\u00e4rse info p\u00f5hjal. V\u00e4rske anal\u00fc\u00fcs aitab m\u00e4\u00e4ramatust v\u00e4hendada ning saada aimu, millal ja kuhu inimesed kriisikolletest tegelikult p\u00f5genesid.<\/p>\n

Hea n\u00e4ite pakub L\u00e4\u00e4ne-Aafrika v\u00e4givallalainetest tingitud r\u00e4nnete rekonstruktsioon. Nigeerias 2009. aastal relvastatud vastuhakku alustanud r\u00fchmitus Boko Haram hoogustas oma r\u00fcnnakuid viis aastat hiljem. Tolleks hetkeks oli piirkonnas vallandunud ulatuslik kriis. Senised pikaajalised raportid ei suutnud \u00e4kilist p\u00f5genemist aga adekvaatselt peegeldada.<\/p>\n

Uuringu tulemused kinnitavad, et naaberriikidesse pages 79 000 Nigeeria elanikku. Neist suurem osa otsis aastatel 2013\u20132014 varjupaika Nigeris. Laiemat pilti vaadates kandis Nigeeriast l\u00e4htuv r\u00e4ndevool T\u0161aadi, Nigerisse ja Kameruni k\u00fcmnendi jooksul veerand miljonit inimest, ilmestades varjatud kriiside tegelikku ulatust.<\/p>\n

L\u00e4\u00e4ne-Aafrika k\u00f5rval joonistab andmestikust \u00fcksikasjalikult v\u00e4lja L\u00f5una-Sudaani inimeste pagemine Etioopiasse alates 2013. aastast. Mudel suutis edukalt kaardistada ka viimase 30 aasta suurima \u00fcksiku r\u00e4ndes\u00fcndmuse: 950 000 inimese p\u00f5genemise Rwandast Kongo Demokraatlikku Vabariiki p\u00e4rast 1994. aasta traagilist kodus\u00f5da. V\u00e4rsked hinnangud annavad sellega mineviku trag\u00f6\u00f6diatele uue m\u00f5\u00f5tme.<\/p>\n

Ajakirjas Nature ilmunud uuringu autorid t\u00f5devad, et vanad meetodid l\u00f5id globaalsest r\u00e4ndest petliku pildi. Guy Abel m\u00e4rkis, et ehkki \u00fcldist r\u00e4ndekasvu veavad eesk\u00e4tt pikaajalised demograafilised ja majanduslikud nihked ning \u00e4kilised kriisid moodustavad kogupildist vaid v\u00e4ikese osa, tekitavad ametlikud viieaastased hetkt\u00f5mmised andmetes illusiooni stabiilsusest.<\/p>\n

Kuigi tehisaru aitas andmel\u00fcngad edukalt lappida, p\u00fcsib Sahara-taguses Aafrikas statistiline m\u00e4\u00e4ramatus endiselt k\u00f5rge. Tulevikus plaanib teadlaspaar rakendada mudelit kliima\u0161okkide m\u00f5jude prognoosiks. T\u00e4psem eelhoiatus annaks otsustajatele parema v\u00f5imaluse eesootavateks r\u00e4ndelaineteks valmistuda.<\/p>\n

Gaskin ja Abel kirjeldavad oma mudelit ajakirjas Nature<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Aastatuhande vahetusest saadik on \u00fcleilmne r\u00e4nne h\u00fcppeliselt kasvanud, kerkides 13 miljonilt inimeselt ligi 35 miljonini aastas. Londoni majandus-…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":200819,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,18676,19,25,1115,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-200818","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-masinope","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-ranne","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116731006285309695","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/200818","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=200818"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/200818\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/200819"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=200818"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=200818"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=200818"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}