Arvo P\u00e4rdi keskuses saab 13. juunil alguse uus kontserdisari “Karolina x \u2026”, kus pianist Karolina Aavik kohtub igal kontserdil erineva lavapartneriga. Sarja avakontserdil astub tema k\u00f5rval \u00fcles t\u0161ellist Theodor Sink.<\/p>\n
Aavik \u00fctles Klassikaraadio saates “Delta”, et sarja loomise taga oli nii uudishimu kui ka praktiline vajadus. Kuigi publik seostab teda eelk\u00f5ige Aavik duo, kus ta koos oma abikaasa, viiuldaja Hans Kristjan Aavikuga musitseerib, on pianistis ammu olnud soov m\u00e4ngida rohkem repertuaari, mis on kirjutatud ka teistele instrumentidele. Tema s\u00f5nul andis otsustava t\u00f5uke m\u00f5te, et kui soovitud v\u00f5imalusi ei pakuta, tuleb need ise luua. “Mis ma ikka istun ja ootan. Tuleb lihtsalt hakata tegutsema,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Sarja on praegu kavandatud viis kontserti. Aaviku s\u00f5nul v\u00f5iksid need tulevikus toimuda umbes kord kvartalis. Iga \u00f5htu s\u00fcnnib koost\u00f6\u00f6s erineva muusikuga ning see t\u00e4hendab tema hinnangul v\u00f5imalust avastada uusi vaatenurki nii muusikale kui ka iseendale.<\/p>\n
“Mulle v\u00e4ga meeldib see m\u00f5te, et ma saan avastada uusi v\u00f5imalusi inimeste n\u00e4ol, n\u00e4ha, kuidas nemad muusikat n\u00e4evad ja kuidas nad muusikast aru saavad,” r\u00e4\u00e4kis pianist.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul v\u00f5ib pikaajalises koosseisus kujuneda v\u00e4lja \u00fchine arusaam sellest, kuidas proove teha ja muusikat t\u00f5lgendada, kuid uued partnerid aitavad m\u00f5testada ka seni iseenesestm\u00f5istetavana tundunud ideid.<\/p>\n
Aaviku avakontserdi lavapartner Theodor Sink \u00fctles, et tema ei vajanud sarjas osalemiseks erilist veenmist. Muusikud olid varem juba koos m\u00e4nginud ning esimestest kohtumistest j\u00e4i talle tunne, et nende muusikaline m\u00f5tlemine sobib.<\/p>\n
“See on mingi asi, mida sa tunned kohe laval \u00e4ra v\u00f5i ka proovis inimesega, et kui klapib. On teatud asjad, mida ei pea juba arutama. Vaatad inimesele otsa ja siis on selge,” s\u00f5nas Sink.<\/p>\n
M\u00f5lema muusiku hinnangul on kammermuusika keskmes usaldus. Aaviku s\u00f5nul v\u00f5ib esimene tunnetus tekkida juba proovis, kuid aja jooksul see s\u00fcveneb.<\/p>\n
“Sa saad aru, et me saame millestki samamoodi aru, et midagi ei pea t\u00f5esti arutama. Aga loomulikult nagu iga inimesega, on erinevad olukorrad, t\u00e4nu millele tekib veel suurem usaldus,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Sink lisas, et eriti duetis m\u00e4ngides pannakse partnerlus t\u00f5eliselt proovile alles laval. “Duot tehes on ikkagi laval selline kahekesti alasti olek. On teatud selline heas m\u00f5ttes ebamugavus, mis tihtipeale liidab inimesed kokku. See on minu arust k\u00f5ige suurem proov, kus saab aru, et vot selle inimesega ma tahan tulevikus veel m\u00e4ngida,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Aaviku s\u00f5nul juhib teda kammermuusikas \u00fcks p\u00f5him\u00f5te, mille ta on kunagi kuulnud pianist Sofia Rahmanilt: kammermuusikas on teisel alati \u00f5igus. Pianisti hinnangul s\u00fcnnib usaldus just siis, kui partner tunneb, et tema m\u00f5tteid kuulatakse.<\/p>\n
“K\u00f5ige t\u00e4htsam on, et sul on k\u00f5rvad lahti ja sa ei arva, et ainult minu arvamus on \u00f5ige ja ainult see, kuidas mina n\u00e4en muusikat, on t\u00f5de,” lausus Aavik.<\/p>\n
Sarja ava\u00f5htu keskmes on Sergei Rahmaninovi t\u0161ellosonaat ning Erkki-Sven T\u00fc\u00fcri looming. Hiljem kujunes nende \u00fcmber terviklik kava, mida aitavad siduda ka Arvo P\u00e4rdi teosed. Pianisti s\u00f5nul m\u00f5jub P\u00e4rdi muusika selles programmis omamoodi l\u00e4htepunktina. “P\u00e4rt on nagu selline nullkorrus,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Sink tunnistas, et Rahmaninovi sonaat pakkus talle v\u00e4ljakutset. Teose puhul k\u00f6idab teda eriti selle \u00f5rnus, mis v\u00f5ib suure emotsionaalse j\u00f5u varju j\u00e4\u00e4da. Tema hinnangul v\u00f5imaldab Arvo P\u00e4rdi keskuse saal selliseid n\u00fcansse eriti h\u00e4sti esile tuua. “Kui on niiv\u00f5rd tundlik lavapartner nagu Karolina, siis ma \u00fctleks, et see v\u00f5ib t\u00e4itsa v\u00e4lja tulla.”<\/p>\n
M\u00f5lemad muusikud leiavad, et k\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtuslikumad hetked tekivad sageli siis, kui laval juhtub midagi ootamatut. Sink \u00fctles, et talle ei meeldi liiga ranged kokkulepped.<\/p>\n
“Proovis v\u00f5ib igasugu asju kokku leppida, aga laval on k\u00f5ik teine \u2013 ajataju on teine, meeleolu on teine, publik m\u00f5jutab. Sellise karkassi v\u00f5ib kokku panna, aga kui tegelikkus tahab t\u00e4iesti teistmoodi minna, siis tuleb lasta tal t\u00e4iesti teistmoodi minna, sest see on sellel hetkel k\u00f5ige \u00f5igem lahendus,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Aavik n\u00f5ustus sellega. Tema s\u00f5nul s\u00fcnnivad k\u00f5ige eredamad muusikalised hetked just siis, kui interpreedid julgevad kontrollist lahti lasta.<\/p>\n
“Kontserdiolukorras k\u00f5ige v\u00f5imsam tunne on siis, kui midagi l\u00e4heb teisiti kui proovis. Siis s\u00fcnnivad momendid, mida sa ei oota kunagi. Need on minu jaoks k\u00f5ige lahedamad momendid \u00fcldse,” \u00fctles pianist.<\/p>\n
M\u00f5lemad muusikud r\u00f5hutasid, et k\u00f5ige olulisem ei ole mitte t\u00e4iuslik esitus, vaid kuulaja kogemus. Aaviku s\u00f5nul loodab ta, et publik lahkub kontserdilt m\u00f5ne tunde v\u00f5i m\u00f5ttega, mis j\u00e4\u00e4b saatma ka p\u00e4rast viimast nooti.<\/p>\n
“Minu jaoks k\u00f5ige t\u00e4htsam on alati, et publik tunneks midagigi. Kas midagi v\u00e4ga k\u00f5netab, midagi meenutab, midagi toob naerusuule v\u00f5i midagi tekitab hoopis sellist tunnet, et ma ei ole n\u00f5us. Midagigi, mis paneb m\u00f5tlema,” \u00fctles ta. “K\u00fcsimus ei ole selles, et ma meeldiks m\u00e4ngijana, vaid et neil midagi muutuks selles p\u00e4evas.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Arvo P\u00e4rdi keskuses saab 13. juunil alguse uus kontserdisari “Karolina x \u2026”, kus pianist Karolina Aavik kohtub igal…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":200951,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,83634,83635,140,39615],"class_list":["post-200950","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-karolina-aavik","tag-karolina-x","tag-meelelahutus","tag-theodor-sink"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116731651450031669","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/200950","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=200950"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/200950\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/200951"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=200950"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=200950"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=200950"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}