![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3636793h5cbct24.jpg\"\/)
EKA tudengid ehitavad varemetest Annelinnale uue maam\u00e4rgi Autor\/allikas: Andrei Pustovalov<\/p>\nAnnelinna raamatukogu k\u00f5rvale kerkiv varjualune utsitab m\u00f5tlema laiemalt sellele, miks on harjumusp\u00e4raseks saanud ilmtingimata vana h\u00e4vitada, kui olemasolev on veel kasutusk\u00f5lblik, kirjutas EKA arhitektuuritudeng Carolyn Jacqueline Raba arvamusloos.<\/p>\n
EKA esimese kursuse arhitektuuritudengite varjualuse loomise kursusel saavad noored arhitektid oma esimese kogemuse ja sissevaate ehitusse ning ehitusprotsesse h\u00f5lmavasse maailma. Eelt\u00f6\u00f6na valmis s\u00fcgissemestril 18 eriilmelist varjualust, mille l\u00e4hte\u00fclesanne oli luua mina-pildist tulenevalt ruumikontseptsioon, mis suudaks luua linnaruumi uut ja mitmekesist keskkonda. Tartu linna elanike ja tudengite \u00fchiselt valitud v\u00f5idut\u00f6\u00f6ks on sel aastal Jako Julius Schmidi varjualune “Varem”.<\/p>\n
2025. aasta s\u00fcgissemestril p\u00fcstitatud varjualuse \u00fclesanne h\u00f5lmas endas seekord lisaks p\u00f5neva ruumiolukorra loomisele ka aktiivset m\u00f5ttetegevust materjali k\u00e4ttesaadavusest ja eluringist. Kui harilikult algab hoone eluring ehitamisest ning kasutamisest, l\u00f5ppedes h\u00fclgamise ja lagunemisega, siis on sel ringil veel \u00fcks faas, mis v\u00f5ib kujuneda neist k\u00f5ige pikemaks \u2013 aeg, mil hoone eluring oleks justkui l\u00f5pule j\u00f5udnud, kuid viis uuele ringile suundumiseks on veel leidmata.<\/p>\n
Tihti j\u00e4\u00e4vad sellise saatusega hoonetest alles lagunevad varemed, mis m\u00f6\u00f6dujale vaid vargsi vihjata v\u00f5ivad k\u00f5igest sellest, mis varem oli. Kunagise ilu ja j\u00f5u alistab k\u00f5ledus, mis muudab kord seal k\u00f5rgunud hoone asukoha lihtsalt ebameeldivaks paigaks. “Varem” jutustab loo hoone eluringi viimasest etapist.\u00a0<\/p>\n
Pidevalt muutuv \u00fchiskond eeldab ka oma keskkonna muutumist viisil, mis peegeldaks oma ajastu v\u00f5imeid. Moodne arhitektuur on linnakeskkonnas v\u00f5imust v\u00f5tmas ja vaikselt ajahambale jalgu j\u00e4\u00e4nud hooneid alistamas. Kuigi r\u00e4\u00e4gime \u00fcha enam kestlikkusest, k\u00e4sitleme ehitatud keskkonnas vana sageli probleemina, mitte ressursina.<\/p>\n
\u00dcheks avalikkuses enim k\u00f5lapinda saanud n\u00e4iteks v\u00f5ib pidada\u00a0Sakala keskuse lammutamist, mis t\u00f5statas k\u00fcsimuse sellest, millal peetakse olemasolevat piisavalt v\u00e4\u00e4rtuslikuks, et seda s\u00e4ilitada. Endine kultuurikeskus lammutati eesm\u00e4rgiga rajada selle asemele modernne vaba aja, \u00e4ri- ja kultuurikompleks. Ka linnahalli k\u00fcsimus on sisult ju pelgalt ajaloo riisumine, kuigi hoone on v\u00f5rreldes Sakala lammutamisk\u00fcsimuse \u00fcles kerkimisega palju kehvemas seisus.<\/p>\n
Mure lammutustrendide kasvuga pole aga midagi uut v\u00f5i puhtalt Eesti-p\u00f5hine. Euroopa tasandil k\u00f5ige j\u00f5hkrama n\u00e4ite lammutustrendidest leiame Br\u00fcsselist. 2000. aastate algus, mil Br\u00fcsselist sai Euroopa administratiivne pealinn, t\u00f5i kaasa suure ehitusbuumi. Seet\u00f5ttu on kasvanud ka b\u00fcroopindade ja -hoonete osakaal linnas. N\u00fc\u00fcd, mituk\u00fcmmend aastat hiljem, on enamus nendest pindadest h\u00fcljatud, muutes Br\u00fcsseli keskuse sisuliselt kummituslinnaks.<\/p>\n
Linn on oma olemuselt aga pidevalt arenev keskkond, mist\u00f5ttu pole funktsioonita hoonetel v\u00f5imalik kesklinnas hakkama saada. Vaikselt varemete m\u00f5\u00f5tu v\u00f5tvad hooned tekitavad k\u00f5ledust ning t\u00f5rjuvad m\u00f6\u00f6dak\u00e4ijaid. Itaalia arhitektide Pier Vittorio Aureli ja Martino Tattara 2015. aasta projekt “Everyday is like sunday” \u00fcritas leida lahendust just neile t\u00fchjana seisvatele kontorihoonetele. Projekt n\u00e4gi ette \u00fcheksale Br\u00fcsselis asuvale kontorihoonele \u00fcmberm\u00f5testatuse pakkumist, et kontoriruumid saaksid pakkuda taskukohase hinnaga elu- ja t\u00f6\u00f6pinda. Seega sooviti muuta Br\u00fcsseli kesklinn taas k\u00e4ttesaadavamaks, pikedades hoonete eluiga. Samas l\u00fckkuks sellega edasi eluringi viimane faas ning v\u00e4heks lammutamisega tulenev keskkondlik jalaj\u00e4lg.<\/p>\n
EKA tudengid ehitavad varemetest Annelinnale uue maam\u00e4rgi Autor\/allikas: Andrei Pustovalov<\/p>\n
Jako Julius Schmidi varjualune “Varem” astub samuti v\u00f5itlusesse lammutamisega, ilmestades ilu, mis v\u00f5ib peituda oma eluringi l\u00f5petanud hoone varemetes. Annelinna ehitatud tehislikud varemed, mille m\u00fc\u00fcrid on laotud lammutusj\u00e4\u00e4kidest ja m\u00fc\u00fcridest l\u00e4bi p\u00f5imuvad puidust pingid pakuvad lahendust ehituse viimasele etapile, n\u00e4idates, kuidas vanale on v\u00f5imalik anda uus funktsioon. Varjualuse ilmet on kujundanud just teise ringi materjalid, mida eelistasime projekteerimisel uuele toorainele. Andes vanale materjalile uue elu ja hingamise, suunab varjualune m\u00f5tlema sellele, kuidas \u00fcmber m\u00f5testada ajahamba vahele j\u00e4\u00e4nut ja leida viise, millega saaks \u00fchendada olemasolevat uuega.\u00a0<\/p>\n
Materjalide kogumine toimus mitu kuud, peamiselt l\u00e4bi Facebook Marketplace’i. See protsess oleks aga v\u00f5inud toimuda kordades kiiremini ja kvaliteetsemalt. Tartu Ehitusmaterjalide ringkasutuspank on hea n\u00e4ide t\u00f6\u00f6tavast ja s\u00fcsteemselt kontrollitud materjalipangast. Juba projekteerimisfaasis on v\u00f5imalik kavandada vana hoone materjali s\u00e4ilitamist eesm\u00e4rgiga suunata see ringlusesse ning kujundada l\u00e4bim\u00f5eldud materjalide valikut ja kogust. Muutes kvaliteetsed teise ringi materjalid k\u00e4ttesaadavaks, oleks v\u00f5imalik j\u00e4rk-j\u00e4rgult liikuda ehituskultuuri poole, milles taaskasutus on esikohal.\u00a0<\/p>\n
Annelinna raamatukogu k\u00f5rvale kerkiv varjualune n\u00e4itab eeskuju, kudas vana \u00fcmber m\u00f5testada. Samas utsitavad varemed m\u00f5tlema laiemalt sellele, miks on harjumusp\u00e4raseks saanud ilmtingimata vana h\u00e4vitada, kui olemasolev on veel kasutusk\u00f5lblik. Varjualuse planeering v\u00f5imaldab kasutajal valida just enda vajadustele sobiv puhkepaik \u2013 olgu selleks siis veidi k\u00f5rgemast m\u00fc\u00fcrist\u00a0\u00fcmbritsetud privaatsem ala v\u00f5i vastupidiselt t\u00e4ielikult avatud paik, millest avanevad Annelinnale isikup\u00e4raseks kujunenud vaated.<\/p>\n
Ka Schmidi varjualuse kontseptsioon on loodud viisil, mis v\u00f5imaldaks sel kohaneda nii, et tulevikus poleks h\u00e4iritud uue konstruktsiooni moodustumine varjualuse asupaika. Seda ka juhul, kui uuele ringile l\u00e4heb vaid osa ehitatud tehislikest varemetest. “Varem” v\u00f5imaldab linnakeskkonna pidevat arengut ja soodustab kohalikele uue keskkonnaga \u00fcmberharjumist. Varemliku v\u00e4limusega varjualune n\u00e4itab avalikkusele teise ringi materjalides peituvat potentsiaali.<\/p>\n
EKA I kursuse arhitektuuri ja linnaplaneermise tudengite varjualune “Varem”. Autor Jako Julius Schmid, projekteerisid Aabel Sonn, Alisa Titova, Andra Press, Anita Liis Otsus, Andrei Pustovalov, Artur Tani, Carolyn Jacqueline Raba, Diana Vaker, Emma Erin Meri, Jako Julius Schmid, Karmen Viilup, Karoli Maria Krause, Liis Reinvee, Mariell \u00d5ismets, Mirtel Rist, Sigrid Anton, Sonja Koidu. Kursuseprojekti juhendasid Helena M\u00e4nna, Elina Liiva, Margus Tammik. Konstruktsioonidega aitas J\u00fcrgen Einpaul.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Annelinna raamatukogu k\u00f5rvale kerkiv varjualune utsitab m\u00f5tlema laiemalt sellele, miks on harjumusp\u00e4raseks saanud ilmtingimata vana h\u00e4vitada, kui olemasolev…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":200978,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[4843,26,27,83639,37,33,35,14111,422,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,83638,39645,30],"class_list":["post-200977","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-annelinn","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-carolyn-jacqueline-raba","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-kunstiakadeemia","tag-eka","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-varem","tag-varjualune","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116731753848072870","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/200977","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=200977"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/200977\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/200978"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=200977"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=200977"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=200977"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}