![\"VAR](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/1762094886.jpg\")
\n<\/p>\n
\n<\/p>\n
Jalgpalli MM-finaalturniir on sageli olnud FIFA jaoks koht, kus tutvustada maailmale jalgpallireeglite uuendusi, edasiarendusi v\u00f5i uusi kohtunikele jagatavaid suuniseid. Neli aastat tagasi n\u00e4gime n\u00e4iteks MM-il seda, kuidas senisest pedantsemalt (loe: rohkem) anti poolaegade l\u00f5pus \u00fcleminuteid, 2018. aastal tegi oma suure ametliku deb\u00fc\u00fcdi VAR. Mida uut on sel suvel oodata?<\/p>\n
Rahvusvaheline jalgpallireeglite eest vastutav n\u00f5ukogu IFAB otsustas juba veebruari l\u00f5pus Walesis toimunud kohtumisel, et MM-finaalturniiriks hakkavad kehtima mitmed uued reeglid ja suunised. Suurem osa neist on m\u00f5eldud eelk\u00f5ige m\u00e4ngu sujuvamaks ja voolavamaks muutmiseks, aga m\u00f5ne puhul on reageeritud ka k\u00f5rge profiiliga intsidentidele tippjalgpallis, mis on toonud kaasa pahameelt v\u00f5i segadusi. \n<\/p>\n
Viie sekundi reegel audivisete ja v\u00e4raval\u00f6\u00f6kide puhul. Kui eelmisel aastal muudeti reeglites konkreetsemaks seda, kui kaua tohivad v\u00e4ravavahid palli k\u00e4es hoida, siis n\u00fc\u00fcd on sarnane printsiip lisatud ka audisissevisete ja v\u00e4raval\u00f6\u00f6kide juurde. See t\u00e4hendab, et kui kohtuniku hinnangul v\u00f5tab audi sisse viskamine v\u00f5i v\u00e4raval\u00f6\u00f6gi sooritamine p\u00f5hjendamatult palju aega, on tal \u00f5igus vilistada ja avalikult alustada viie sekundini lugemist \u2013 kui selle jooksul ei panda palli m\u00e4ngu, l\u00e4heb m\u00e4ngu\u00f5igus vastasv\u00f5istkonnale. Audi puhul saab lihtsalt vastane samast kohast palli m\u00e4ngu panna, v\u00e4raval\u00f6\u00f6gi puhul teenib vastasv\u00f5istkond nurgal\u00f6\u00f6gi. \n<\/p>\n
Vahetusteks aega 10 sekundit. MM-il hakkab kehtima reegel, mille kohaselt tuleb v\u00e4lja vahetatud m\u00e4ngijal platsilt lahkuda hiljemalt k\u00fcmme sekundit p\u00e4rast seda, kui neljas kohtunik on oma tabloo \u00fcles t\u00f5stnud. Kui m\u00e4ngija ei j\u00f5ua selle aja jooksul v\u00e4ljaku piiridest v\u00e4lja, tuleb tal platsilt ikkagi lahkuda, aga sisse vahetatav m\u00e4ngija peab ootama alates m\u00e4ngu taasalustamisest \u00fche minuti (jooksev aeg), enne kui saab j\u00e4rgmise seisva palli ajal \u00f5iguse m\u00e4ngu siseneda. Kui korraga tehakse mitu vahetust, hakkab k\u00f5igi v\u00e4ljavahetatavate osas aeg jooksma p\u00e4rast seda, kui kohtunik on viimast vahetust tablooga n\u00e4idanud. Kohtunikel on \u00f5igus erandeid teha vigastuste korral v\u00f5i turvakaalutlustel \n<\/p>\n
Arstiabi vajadus t\u00e4hendab minutilist eemalolekut. Kui m\u00e4ngija k\u00fcsib platsil arstiabi v\u00f5i kohtunik peatab m\u00e4ngu, kuna talle tundub, et keegi on saanud vigastada, ei tohi viga saanud m\u00e4ngija v\u00e4ljakule naasta enne seda, kui m\u00e4ng on tema platsilt lahkumise j\u00e4rel v\u00e4hemalt minut aega uuesti k\u00e4inud. See reegel ei kehti juhul, kui vigastuse tingis vastase poolt v\u00e4hemalt kollase kaardi v\u00e4\u00e4riliselt karistatud viga. \n<\/p>\n
VAR saab kolm lisa\u00f5igust. Videokohtunikul on n\u00fc\u00fcdsest \u00f5igus \u00fcle vaadata lisaks seni lubatud olukordadele ka m\u00e4ngijale antud teise kollase kaardi \u00f5igsust ja seda, kas v\u00e4ljakul kohtuniku poolt antud nurgal\u00f6\u00f6k oli \u00f5ige otsus. See t\u00e4hendab, et kui m\u00e4ngija, kellel on juba kollane kaart all, saab v\u00e4ljakukohtuniku eksimuse t\u00f5ttu teise kollase kaardi, on v\u00f5imalik VAR-il selgete t\u00f5endite korral sekkuda. Nurgal\u00f6\u00f6kide \u00fcle vaatamise puhul muudetakse kohtuniku otsus \u00e4ra, kui videokordused n\u00e4itavad kiirelt (ehk enne palli m\u00e4ngu panemist) veenvalt, et tegelikult puudutas palli viimasena r\u00fcndav m\u00e4ngija. Oluline on m\u00e4rkida, et \u00fcle vaadatakse ainult v\u00e4ljakukohtuniku poolt antud teisi kollaseid kaarte (ehk andmata j\u00e4etud teist kollast kaarti VAR \u00fcle ei vaata), samuti ainult neid nurgal\u00f6\u00f6giolukordi, kus otsus v\u00e4ljakul oli nurgal\u00f6\u00f6gi kasuks (ehk mitte olukordi, kus kohtunik m\u00e4\u00e4ras v\u00e4raval\u00f6\u00f6gi, aga tegelikult oleks pidanud tulema nurgal\u00f6\u00f6k). \n<\/p>\n
Samuti on VAR-il n\u00fc\u00fcdsest v\u00f5imalik sekkuda, kui kohtunik on m\u00f5nes olukorras m\u00e4\u00e4ranud kaardi vale v\u00f5istkonna m\u00e4ngijale – varem lubas VAR-protokoll sekkuda, kui kohtunik karistas ekslikult tegeliku rikkuja v\u00f5istkonnakaaslast, n\u00fc\u00fcd on sekkumis\u00f5igus ka juhul, kui n\u00e4iteks kahe m\u00e4ngija kokkup\u00f5rke korral tuvastatakse korduste abil, et tegelikult oleks kollase kaardi pidanud saama teise v\u00f5istkonna m\u00e4ngija, mitte see m\u00e4ngija, kellele v\u00e4ljakukohtunik kaarti n\u00e4itas.<\/p>\n
Edu printsiipi saab kasutada, kui pall on valesti m\u00e4ngu pandud. Valeautide v\u00f5i veereva palli m\u00e4ngu panemise korral tuli kohtunikel varem alati rikkumine \u00e4ra vilistada, aga n\u00fc\u00fcdsest on lubatud sellistes olukordades rakendada edu printsiipi – ehk kui valeaudist satub pall n\u00e4iteks vastasmeeskonnale, v\u00f5ib kohtunik lasta m\u00e4ngul j\u00e4tkuda. \n<\/p>\n
“Viimase lootuse vea” eest v\u00f5ib p\u00e4\u00e4seda kaardita. Kui kaitsev m\u00e4ngija teeb nii-\u00f6elda viimase lootuse vea (mis oleks tavaolukorras karistatav punase kaardiga), aga kohtunik m\u00e4ngib edu ja r\u00fcndav v\u00f5istkond l\u00f6\u00f6b olukorrast v\u00e4rava, ei m\u00e4\u00e4ra kohtunikud vea eest enam kollast kaarti, nagu neilt varem n\u00f5uti. \n<\/p>\n
Punane kaart konfrontatsiooni ajal suu katmise eest. Reeglimuudatus, mis t\u00f5ukub Meistrite liiga kohtumisest Benfica ja Real Madridi vahel, kus Reali m\u00e4ngijad s\u00fc\u00fcdistasid Benfica pallurit Gianluca Prestiannit rassistlike remarkide tegemises. Kuna Prestianni kattis vastastega r\u00e4\u00e4kides suu kinni, ei olnud v\u00f5imalik hoolimata k\u00fcmnetest kaameranurkadest video pealt huultelt lugeda, mida Prestianni tegelikult \u00fctles v\u00f5i ei \u00f6elnud. Seet\u00f5ttu otsustati, et kohtunikel on \u00f5igus edaspidi punase kaardiga karistada m\u00e4ngijat, kes vastasega konfrontatsiooni sattudes oma suu kinni katab. Sisuliselt t\u00e4hendab see seda, et edaspidi v\u00f5tavad m\u00e4ngijad vastasega suheldes enda suud kinni kattes ise teadliku riski. \n<\/p>\n
Punane kaart kohtuniku otsuse vastu protestiks v\u00e4ljakult lahkumise eest. Reeglimuudatus, mis t\u00f5ukub skandaaliga l\u00f5ppenud Aafrika meistriv\u00f5istluste finaalist, kus Senegali koondis nende vastu m\u00e4\u00e4ratud penalti vastu protestimiseks v\u00e4ljakult omavoliliselt lahkus ja sellega kohtumise t\u00fckiks ajaks seiskas. Edaspidi on kohtunikul \u00f5igus v\u00e4ljakult sel viisil lahkujale n\u00e4idata punast kaarti, samamoodi nagu ka tiimi ametnikule (nt treenerile), kes sellisele k\u00e4itumisele \u00fcles kutsub. Sel viisil v\u00e4ljakult lahkunud meeskond saab edaspidi automaatselt tehnilise kaotuse. \n<\/p>\n
Lisavahetus peavigastuse korral. M\u00f5nes sarjas on seda kasutatud juba varemgi, aga ka MM-finaalturniiril on v\u00f5istkonnal lubatud teha \u00fcks lisavahetus, kui m\u00f5ni m\u00e4ngija saab peavigastuse. Sellise vahetuse kasutamine ei ole kohustuslik, selle v\u00f5imaluse kasutamise korral saab ka vastasv\u00f5istkond automaatselt juurde \u00f5iguse \u00fcheks vahetuseks ja vahetuspausiks. \n<\/p>\n
Eestis hakkavad reeglimuudatused kehtima juba alates 1. juulist. Eesti naiste koondis m\u00e4ngis sealjuures juunikuised MM-valikm\u00e4ngud juba uute reeglite j\u00e4rgi. Eestis, nagu ka UEFA sarjades, ei rakendata peavigastuste puhul lisavahetuste reeglit.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Jalgpalli MM-finaalturniir on sageli olnud FIFA jaoks koht, kus tutvustada maailmale jalgpallireeglite uuendusi, edasiarendusi v\u00f5i uusi kohtunikele…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":201041,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[18],"tags":[37,33,35,34,36,77383,13948,6890,28518,159,158],"class_list":["post-201040","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-sport","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-jalgpallireeglid","tag-kohtunikud","tag-mm2026","tag-reeglid","tag-sport","tag-sports"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116732048877700928","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/201040","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=201040"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/201040\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/201041"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=201040"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=201040"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=201040"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}