Eesti maanteedele on oodata tulevikus m\u00e4rksa pikemaid veokeid ehk autoronge. Need autorongid v\u00f5iksid olla praegu levinud 18,75-meetristest tervelt kuus meetrit pikemad ehk kuni 25-meetrised ja kaaluda 10\u201315 tonni rohkem. K\u00f5ige selle eesm\u00e4rk on suurendada kaubavedude efektiivsust ja v\u00e4hendada keskkonnam\u00f5ju, sest pikema autorongiga saab vedada kuni veerandi v\u00f5rra rohkem kaupa. Kuna sama kaubakoguse transportimiseks on vaja teha v\u00e4hem s\u00f5ite, v\u00e4heneb ka k\u00fctuse-, aja- ja t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulu. Millist pikaajalist kasu te Eesti majandusele ja liikluskeskkonnale selle muudatusega laiemalt prognoosite?<\/p>\n
Majanduse vaatest on kaks k\u00f5ige suuremat aspekti vedude korraldamine. Mida rohkem on v\u00f5imalik \u00fche autoga kaupa korraga vedada, seda v\u00e4iksem on \u00fchiku kulu. See ei peegeldu mitte ainult maanteetranspordi konkurentsiv\u00f5imes, vaid ka iga Eestis toodetud toode on t\u00e4nu sellele konkurentsiv\u00f5imelisem, et transpordile peab v\u00e4hem kulutama.<\/p>\n
Kui me vaatame, kes seda s\u00fcsteemi t\u00e4na on rakendanud, siis need on meie l\u00e4hiriigid: nii L\u00e4ti hiljuti kui ka juba v\u00e4ga pikka aega Soome ja Rootsi, kus see on isegi ulatuslikumalt kasutusel, kui meie t\u00e4na oleme eeln\u00f5us v\u00e4lja pakkunud.<\/p>\n
Ehk me toome ennast ja meie ettev\u00f5tteid samale tasemele v\u00f5i v\u00e4hemalt liigume sinnapoole, kus on meie l\u00e4hiriikide n\u00f5uded. Teine aspekt on autojuhtide puudus: kui on vaja teha v\u00e4hem vedusid, siis on vaja ka v\u00e4hem autojuhte. See on kindlasti h\u00e4sti oluline. Ja mida v\u00e4hem pikemaid autosid on meie teedel, seda v\u00e4hem on ka raskeveokite liiklust. Raskeveokite arvu v\u00e4henemise kaudu on eesm\u00e4rk omaette ka liiklusohutuse parandamine.<\/p>\n
Sellest liiklusohutusest v\u00f5imegi kohe edasi k\u00f5nelda. Eesti liiklejad on praegu harjunud 17\u201319 meetri pikkuste veokitega. Autojuhid teavad umbes, kui kaua v\u00f5tab aega, et n\u00e4iteks 1+1 maanteel sellisest veokist m\u00f6\u00f6da s\u00f5ita ja tagasi oma ritta reastuda. Uued autorongid tohivad olla m\u00e4rksa pikemad ja te toote oma seletuskirjas ka ise v\u00e4lja, et nendest m\u00f6\u00f6das\u00f5it n\u00f5uab oluliselt pikemat aega ja vahemaad. N\u00e4iteks 90 km\/h alas m\u00f6\u00f6dumiseks peab vastassuunas n\u00e4htavat vaba teed olema praegusega v\u00f5rreldes sada meetrit rohkem. Toote ka v\u00e4lja, et see suurendab riski, et teised juhid hindavad m\u00f6\u00f6das\u00f5iduks vajalikku distantsi valesti. K\u00f5ike seda arvesse v\u00f5ttes, miks te neid veokeid ikkagi ka 1+1 maanteedele plaanite lubada?<\/p>\n
Kui me vaatame Soome ja Rootsi v\u00e4ga pikaajalist kogemust, siis ka nendes riikides on pikkade autorongidega \u00f5nnetusi juhtunud, aga neid on v\u00e4ga v\u00e4he. Ehk me toome selle ohukohana eeln\u00f5u seletuskirjas k\u00fcll v\u00e4ga selgelt v\u00e4lja, aga me ei n\u00e4e, et see oleks piisavalt problemaatiline, et sellega mitte edasi liikuda.<\/p>\n
Seda just seet\u00f5ttu, et teiste riikide kogemus ei n\u00e4ita suurt m\u00f5ju ohutusele. Ka Soomes ja Rootsis kasutatakse neid 1+1 teedel ja seal on autorongid isegi kuni 34 meetrit pikad.<\/p>\n
Teiseks lubame me autoronge kindlatele marsruutidele ehk p\u00f5hiteedele, nii et v\u00e4iksematele k\u00f5rvalteedele sellised tavap\u00e4rasest pikemad autorongid ei satu. P\u00f5himaanteedel on ka m\u00f6\u00f6das\u00f5idu n\u00e4htavus kindlasti parem kui v\u00e4ikestel ja kurvilisematel teedel.<\/p>\n
Kolmas aspekt on see, et \u00fcleminek ei saa kindlasti olema nii, et kui seadus vastu v\u00f5etakse, on kohe k\u00f5ik autod pikemad. See \u00fcleminek hakkab toimuma j\u00e4rk-j\u00e4rgult.<\/p>\n
Soome kogemus n\u00e4iteks on, et kuskil k\u00fcmne aastaga v\u00f5iks umbes 30 protsenti veomahust olla tehtud selliste pikemate autorongidega ja 50 protsenti kahek\u00fcmne aasta jooksul. See saab olema sujuv \u00fcleminek ja kindlasti autojuhid \u00f5pivad ning kohanevad sellega.<\/p>\n
Teisest k\u00fcljest arendame j\u00e4rgnevatel aastatel ka oma p\u00f5himaanteid oluliselt edasi 2+2 ristl\u00f5ikega teedele. J\u00e4rgneva kahe aasta jooksul alustame n\u00e4iteks umbes 65 kilomeetri ulatuses uute teede ehitust. Siin on erinevaid aspekte ja nende koosm\u00f5jul on praegu \u00f5ige hetk selle eeln\u00f5uga sellisel kujul v\u00e4lja tulla.<\/p>\n
Kas ma saan teie jutust \u00f5igesti aru, et kuna veokite hulk maanteedel eeldatavasti v\u00e4heneb, siis te prognoosite, et liiklusohutus peaks hoopis paranema, mitte halvenema?<\/p>\n
Jah. Kui meil on tavap\u00e4rane 16,5-meetrine poolhaagisega autorong ja need asendada pikemate, kuni 25-meetristega, siis \u00fchel juhul l\u00e4heb vaja kuut veoautot, et sama kogus \u00e4ra vedada, teisel juhul nelja. Ehk matemaatiliselt sama kaubahulga juures, mis Eestis on vaja \u00e4ra vedada, veoautode arv v\u00e4heneb.<\/p>\n
Isegi kui majandus kasvab ja on vaja rohkem vedusid teha, t\u00e4hendab see, et liiklusesse tuleb v\u00e4hem raskeveokeid. Kindlasti on sellel m\u00f5ju, et veoautode arv teedel protsentuaalselt v\u00e4heneb.<\/p>\n
Nagu ma \u00fctlesin, saab see \u00fcleminek olema sujuv. Kindlasti ei sobi need pikad autorongid k\u00f5ikidesse veooperatsioonidesse, aga m\u00f5ju on pigem jah, veoautode arvu \u00fcldisele v\u00e4henemisele.<\/p>\n
Aga praeguse plaani j\u00e4rgi tohiksid need pikad autorongid s\u00f5ita nii tuisus kui lumes, nii \u00f6\u00f6sel kui p\u00e4eval ja muuhulgas ka 1+1 maanteedel, n\u00e4iteks suures osas Tallinna-P\u00e4rnu maanteel?<\/p>\n
Selle eeln\u00f5u \u00fcks argumentatsioon liiklusohutuse vaatest on Tallinna Tehnikak\u00f5rgkooli l\u00e4bi viidud uuring, kust toodi v\u00e4lja ka ettepanekuid, et pikkadele autorongidele oleks vaja t\u00e4iendavaid kellaajalisi v\u00f5i ilmastikuoludest l\u00e4htuvaid piiranguid.<\/p>\n
Me k\u00fcll n\u00e4eme eeln\u00f5us ette ja soodustame selliste autode puhul n\u00e4iteks paremate piduris\u00fcsteemide kasutamist l\u00e4bi odavamate tasude, aga see ei ole piirav, et miks peaks n\u00e4iteks \u00f6isel ajal need \u00e4ra keelama.<\/p>\n
Loomulikult, kuna tegemist on erivedude s\u00fcsteemiga, kus tee omanik \u2013 p\u00f5himaanteedel transpordiamet \u2013 v\u00e4ljastab lube ja \u00fctleb, millal ja kuidas v\u00f5ib s\u00f5ita, siis on riigil v\u00f5imalik paindlikult reageerida, kui t\u00f5esti ilmnevad mingid asjaolud. Kui on t\u00f5esti vaja reageerida n\u00e4iteks tipptundidel \u2013 kuigi me ei n\u00e4e selles t\u00e4na probleemi \u2013, siis just selle erivedude regulatsiooni kaudu on v\u00f5imalik seda paindlikult teha.<\/p>\n