Riigikogus on j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal teisel ja kolmandal lugemisel prokuratuuriseaduse muudatused, mis muuhulgas piiravad peaprokur\u00f6ri ametiaja \u00fche seitsmeaastase j\u00e4rjestikuse perioodiga.<\/p>\n
Valitsuse mais heaks kiidetud prokuratuuriseaduse muudatused l\u00e4bisid esimese lugemise m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal ja esmasp\u00e4eval otsustas \u00f5iguskomisjon, et seadus tuleks saata teisele lugemisele j\u00e4rgmise n\u00e4dala esmasp\u00e4eval ja kolmandale j\u00e4rgmise n\u00e4dala kolmap\u00e4eval.<\/p>\n
Muudatuse kohaselt on riigi peaprokur\u00f6ri ametiaeg piiratud \u00fche j\u00e4rjestikuse seitsmeaastase perioodiga. Juhtivate riigiprokur\u00f6ride ja vanemprokur\u00f6ride ametiaeg hakkaks olema viis aastat.<\/p>\n
Lisaks saaks Ida-Virumaal maksta prokur\u00f6ridele kuni 20-protsendilist lisatasu, et leida piirkonda kvalifitseeritud t\u00f6\u00f6j\u00f5udu.<\/p>\n
Eeln\u00f5u n\u00e4eb ka ette, et peale endiste politseijuhtide \u00f5igeksm\u00f5istmist, v\u00f5iks prokuratuur rohkem kaaluda kohtuotsuste edasikaebamist.<\/p>\n
Tulevikus vajaks kassatsioonikaebuste esitamine t\u00f5sisemat sisemist kaalumist ning juhtivprokur\u00f6ri ja peaprokur\u00f6ri heakskiitu.<\/p>\n
Muudatuse eesm\u00e4rk on tagada kriminaalmenetlustes \u00fchtsed otsused ning seda eriti edasikaebamise k\u00fcsimustes, mis on prokuratuuri institutsionaalne, mitte \u00fcksikprokur\u00f6ri \u00fclesanne.<\/p>\n
Lisaks kehtestatakse eeln\u00f5uga prokur\u00f6ridele pikemad katseajad, t\u00e4psustatakse distsiplinaarmenetluse korda ning s\u00e4testatakse uued ametist vabastamise alused.<\/p>\n
Peaprokur\u00f6r Astrid Asi \u00fctles aprillis ERR-ile,<\/a> et suurem osa plaanitud muudatustest on prokuratuuriga l\u00e4biarutatud v\u00f5i prokuratuuri poolt esitatud.<\/p>\n “Me ei ole otseselt millegi vastu. Muudatused annaks prokuratuurile rohkem t\u00f6\u00f6riistu, et me saaksime ise oma kvaliteedi hoidmise ja t\u00f5stmisega tegeleda ning lisab paindlikkust personalit\u00f6\u00f6sse. Selles m\u00f5ttes on see meile vajalik,” \u00fctles Asi.<\/p>\n Ametiajast<\/p>\n Olulisim osa eeln\u00f5ust, seitsmeaastast ametiaega, seda ideed on toetanud ka varasemalt mitmed teised ja ka teiste institutsioonide puhul.<\/p>\n N\u00e4iteks ametisolev president Alar Karis on mitmel korral \u00f6elnud, et Eesti presidendil v\u00f5iks olla \u00fcks ametiaeg pikkusega seitse aastat.<\/p>\n “M\u00f5ned [presidendid ]hakkavad juba poolel ametiajal m\u00f5tlema, et kas ma saan tagasi valitud ja ei saa,” \u00fctles Karis m\u00e4rtsis Kanal2 saates “Silmast silma”. Praegu on presidendi ametiaeg viis aastat.<\/p>\n Kodanikualgatuslik Riigireformi Sihtastutus tegi 2018. aastal<\/a> ettepaneku presidendile ja riigikontrol\u00f6rile seitsmeaastane \u00fchekordne ametiaeg.<\/p>\n