Delta majanduskonverentsil<\/a> v\u00f5rreldi Eesti praegust majandusolukorda vaestemajaga, kus alati t\u00fclitsetakse. P\u00fc\u00fcdes leida teed sellest rusutisest targema majanduse suunas, anal\u00fc\u00fcsis Luikmel oma esinemises Eesti kadunud majanduskasvu tagamaid. \u00dchtlasi pakkus ta lahendusi, mida Eesti kasvava riigiv\u00f5la valguses teha saaks.<\/p>\nEttev\u00f5tte Chemi-Pharm asutaja Ruth Oltjer arutles aga selle \u00fcle, kes n\u00fcgiks Eestit teadmusmahuka ettev\u00f5tluse suunas. “K\u00f5ik oleneb konkreetsest ametnikust: kas ta tahab oma abik\u00e4e ulatada v\u00f5i ei taha. Mina tahaksin, et president ja valitsus m\u00f5tleksid selle peale,” \u00fctleb ta.<\/p>\n
Rikaste naabrite m\u00f5ju<\/p>\n
Kuidas Eesti majandus nn vaestemajja j\u00f5udis? Peeter Luikmeli s\u00f5nul p\u00f6\u00f6ras majandus langusesse juba umbes viie aasta eest, misj\u00e4rel on see aeglaselt, v\u00e4ikeste v\u00f5ngetega nullkasvu piiril tiksunud. Kui riik tormab rutakalt sekkuma ja v\u00f5lga kasvatama, teeb see \u00f6konomisti s\u00f5nul majanduskasvule hoopis karuteene. “See on sama olukord, kus patsient lamab maas ja keegi ei kontrolli, kas ta on elus, vaid hakatakse kohe elustama ja kulukate protseduuridega sekkuma,” piltlikustab ta.<\/p>\n
\u00d5li valab \u00f6konomisti s\u00f5nul tulle asjaolu, et Eestil on Soome ja Skandinaavia n\u00e4ol rikkad naabrid. “Eesti sissetulekute tase ja hinnatase liikusid pikalt k\u00e4sik\u00e4es,” meenutab ta. Koroonapandeemia ajaks j\u00f5udis Eesti m\u00f5lema taseme poolest 80 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. N\u00fc\u00fcd on majandusseisaku t\u00f5ttu kogutoodang t\u00f6\u00f6taja kohta peaaegu paigale j\u00e4\u00e4nud, kuid hinnad kasvavad naaberriikide m\u00f5jul edasi.<\/p>\n
“See on sama olukord, kus patsient lamab maas ja keegi ei kontrolli, kas ta on elus, vaid hakatakse kohe elustama.” – Peeter Luikmel<\/p>\n
Soome ja Skandinaavia hinna- ja palgatase moodustab Euroopa keskmisest ligi 125 protsenti. Luikmeli s\u00f5nul on \u00fchtlustav m\u00f5ju Eestile paratamatu. “Eestis on t\u00f6\u00f6turul praktiliselt v\u00f5imatu inimesi kinni hoida, kui Skandinaavias v\u00f5i Soomes on palgad k\u00f5rgemad. Sama kehtib paraku ka hindadega,” osutab ta. Eesti on tema s\u00f5nul p\u00f6\u00f6rdumatult teel naabrite k\u00f5rgema hinnataseme suunas, kuid nende j\u00f5ukuse saavutamine ei tule automaatselt.<\/p>\n
\u00dche lahendusena, mis v\u00f5iks Eestigi P\u00f5hjamaade tasemele viia, tuleks \u00f6konomisti hinnangul tegeleda rohkem teadus- ja arendustegevusega. Kui Eesti kulutab sellele suure \u00fcmmardamisega umbes kaks protsenti SKP-st, siis soomlased ja rootslased \u00fcle kolme protsendi. Eestis on seejuures just ettev\u00f5tete panus innovatsiooni v\u00e4ike.<\/p>\n
“Sisuliselt aitab see \u00fcks lisaprotsent meid t\u00f5en\u00e4oliselt rikkamate liigasse. Kui innovatsiooni j\u00e4rjekindlalt t\u00e4htsustame ja soodustame, v\u00f5ime sinna j\u00f5uda umbes 15\u201320 aastaga,” osutab Luikmel. Kui Eesti j\u00e4\u00e4b innovatsioonis n-\u00f6 \u00fche-kahe protsendi SKP-st tasemele, liitub riik nende maadega, kus sissetulekute tase ongi aastak\u00fcmneteks p\u00fcsima j\u00e4\u00e4nud u 80 protsendi juurde Euroopa Liidu tasemest. “Saavutame k\u00fcll naabrite 125-protsndise hinnataseme, kuid j\u00e4\u00e4me j\u00f5ukuses 80 protsendi tasemele,” selgitab \u00f6konomist.<\/p>\n
Elevant ruumis on riigiv\u00f5lg<\/p>\n
Samal ajal tuleb Eesti majandusel seljatada paisuva riigiv\u00f5la vari. Peeter Luikmeli s\u00f5nul kasvavad madalama v\u00f5lakoormusega riigid teistest keskmiselt protsendi v\u00f5rra kiiremini. Murdepunkt saabub, kui v\u00f5lg kasvab umbes 30 protsendini SKP-st.\u00a0<\/p>\n
“Eestil on siin veel eelis olemas, aga see l\u00e4heb k\u00e4est, kui riigiv\u00f5lal lastakse kasvada. Meil on h\u00e4dasti vaja suurendada kulutusi innovatsioonile nii, et riigiv\u00f5lg ei kasvaks,” soovitab \u00f6konomist. See on v\u00f5imalik, kui ettev\u00f5tted n\u00e4evad teadus- ja arendustegevuses v\u00f5imalust tootlikkuse kasvuks. Alanud valimiste aasta soodustab ilmselt aga hoopis teistsuguseid kulutusi.<\/p>\n
Luikmel lisab, et seniste v\u00f5lakirjade intress v\u00f5ib kerkida m\u00f5ne geopoliitilise s\u00fcndmuse m\u00f5jul praegusest m\u00e4rksa k\u00f5rgemaks. “Eesti Pank on toonud v\u00f5rdlevaid n\u00e4iteid, et praegusel kursil j\u00e4tkates kulub meil juba nelja-viie aasta p\u00e4rast riigiv\u00f5la intresside maksmiseks suurusj\u00e4rgus 600 miljonit eurot,” m\u00e4rgib ta. See on \u00f6konomisti s\u00f5nul summa, mis kulub praegu Eesti kolme suurema \u00fclikooli toetamiseks.\u00a0<\/p>\n
Kui riik v\u00f5tab vahe katmiseks laenu, on tulemus lumepallina kuhjuv intress. Seni on Eesti katnud kulutusi kas eelarvedefitsiidi suurenemise v\u00f5i k\u00e4ibemaksu t\u00f5usuga. “Kui praegu tahaksime prognoositava neljaprotsendise defitsiidi viia nulli samal moel, nagu oleme seda siiani teinud, peaksime t\u00f5stma k\u00e4ibemaksu 24 protsendilt 34 protsendile. Seda eeldusel, et k\u00e4ibemaksu laekub sama h\u00e4sti edasi, mis on v\u00e4ga naiivne lootus,” toob Luikmel \u00e4\u00e4rmusliku n\u00e4ite.<\/p>\n
“Kolmandik meie riigieelarve defitsiidist on see \u00f5nnetu maksuk\u00fc\u00fcr, mis \u00e4ra kaotati.” – Peeter Luikmel<\/p>\n
Kuna vanad trikid ei t\u00f6\u00f6ta, otsiti konverentsil ka reaalsemaid rahastusallikaid. N\u00e4iteks mainis nii m\u00f5nigi esineja, et rikkaid tulebki rohkem maksustada. “Kolmandik meie riigieelarve defitsiidist on see \u00f5nnetu maksuk\u00fc\u00fcr, mis \u00e4ra kaotati,” sedastab Luikmel. Nii olekski \u00fcks lahendus kas astmeline tulumaks, uus maksuk\u00fc\u00fcr v\u00f5i maksustada j\u00f5ukaid m\u00f5nel muul moel.\u00a0<\/p>\n
“Defitsiit on paisunud nii suureks, et \u00fcksnes kulude kokkuhoiuga seda raha kokku ei saa,” t\u00f5deb \u00f6konomist. Eriti kahjulik on suure riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4gi tingimustes j\u00f5ukamate maksukoormuse alandamine. Siis kipuvad j\u00f5ukamad ootamatult laekunud raha pigem s\u00e4\u00e4stma, mist\u00f5ttu s\u00e4\u00e4stud ei erguta majanduse n\u00f5udluse poolt.<\/p>\n
Teiseks \u00fcllatas Luikmeli m\u00f5ne ettev\u00f5tja suust k\u00f5lanud m\u00f5te, et aeg on k\u00fcps ettev\u00f5tte tulumaksuks. “Ettev\u00f5tetele kehtestatavat tulumaksu v\u00f5iks kaaluda niisugusel kujul, et teadus- ja arendustegevusele tehtavad kulutused j\u00e4\u00e4ksid selle alt v\u00e4lja,” arutleb ta. Niisugune meede toimiks ettev\u00f5tetele m\u00fcksuna, mis paneks nad innovatsiooni vastu rohkem huvi tundma. Kuigi suurt maksulaekumist sedasorti ettev\u00f5tte tulumaksust oodata poleks, saadaks see \u00f6konomisti s\u00f5nul s\u00f5numi, et maksus\u00fcsteem v\u00e4\u00e4rtustab midagi, mis on majanduskasvule kasulik.<\/p>\n
Riigiametnik kui takistus<\/p>\n
Ruth Oltjer pakkus oma ettekandes samuti lahendusi, kuidas muuta Eesti majandus teadusmahukamaks. Tema l\u00e4henes teemale aga pigem isiklike kogemuslugude kaudu. Oltjeri p\u00f5his\u00f5numina ei tohiks riigiametnik innovatsioonile takistuseks: uudistootelt ei saagi eeldada kindlasse raami sobitumist. “Tegelikult on ametnike “ei” v\u00e4ga kerge tulema,” t\u00f5deb ettev\u00f5tja.<\/p>\n
Isiklikult puutus ta ametnike j\u00e4ikusega kokku koroonapandeemia ajal. Vaktsiine toona veel polnud, ent koost\u00f6\u00f6s Tartu \u00dclikooli ja ettev\u00f5ttega Icosagen t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja ternespiimal p\u00f5hinev kaitsesprei. Oltjer ei tea siiani t\u00e4pselt, miks \u00fckski amet tootele rahvusvahelist registreeringut ei andnud. “See ei sobinud mitte mingit pidi ei terviseametile, ravimiametile ega toiduametile. Seda tingimustes, kus k\u00f5ik registreerimised olid tehtud v\u00e4ga lihtsaks, kui toode v\u00e4hegi aitas koroona vastu,” meenutab ta.<\/p>\n
Oltjer oletab \u00fchest k\u00fcljest, et ametnikud kardavad eksida. Teisest k\u00fcljest ei m\u00f5ista ta, miks peaks ametnik sellele vastu t\u00f6\u00f6tama, et m\u00f5ni Eesti ettev\u00f5tte rahvusvaheliselt edukaks saab. “Ma loodan, et droonindus ei j\u00e4\u00e4 sama mure taha toppama. Loodetavasti suudab riik lahendused leida, et me suudaksime erasektori droonidega ikkagi turule j\u00f5uda,” s\u00f5nab ta.<\/p>\n
“Loodetavasti suudab riik lahendused leida, et me suudaksime erasektori droonidega ikkagi turule j\u00f5uda.” – Ruth Oltjer<\/p>\n
Ettekandes r\u00f5hutas ta sedagi, et edu s\u00fcnnib siis, kui ettev\u00f5tjad, teadlased ja riik t\u00f6\u00f6tavad koos. Kuigi nii head koost\u00f6\u00f6d kui kaitsesprei v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise aegu pole Oltjer teadlaste ja ettev\u00f5tjate vahel n\u00e4inud, lahutab kahte maailma tema hinnangul endiselt kuristik: “Ettev\u00f5tja horisont on l\u00fchike, sest klient tahab oma probleemile kiiret lahendust saada ja toote turule tuua. Teadlasel on pikk ajahorisont, sest temal on publikatsioonid, teadusuuringud ja arendustegevus.”<\/p>\n
Kahte maailma l\u00e4hendaks tema soovitusel rohkem avatud laboreid, kus ettev\u00f5tja saaks teaduslaboris ise toimetada. “Kui sa seal teadlasega k\u00fclg k\u00fclje k\u00f5rval t\u00f6\u00f6tad, saad palju rohkem aru, mida ja kuidas nad teevad,” arutleb ta. Kuna Oltjer oli Singapuri laboris ternespiima uurinud rootslastega juba laborilauda jaganud, \u00fctles Oltjer kohe “jah”, kui professor Mart Ustav kutsus teda kaitsespreid arendama. “Miks ma julgesin seda nii kindlalt \u00f6elda? Sest ma juba teadsin, mis asi see on,” meenutab ta.<\/p>\n
Teisalt julgustab ta ettev\u00f5tteid rohkem ise teadlaste poole p\u00f6\u00f6rduma: “Uuringud kinnitavad, et sellisel juhul tuleb l\u00f5pptulemus parem.” Selleks oleks tema hinnangul tarvis s\u00f5bralikku keskkonda, kus ettev\u00f5tja ja teadlane saavad s\u00f5bruneda. \u00dclikooli vaatest peavad alus- ja rakendusuuringud olema tasakaalus ja Tartu \u00dclikoolis on Oltjeri hinnangul tasakaal olemas.<\/p>\n
Ruth Oltjer ja Peeter Luikmel pidasid oma ettekanded 5. juunil Tartus, Delta majanduskonverentsil<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Eesti majandus ei ole harjunud suhteliselt v\u00e4ikese, aga kauakestva majanduslanguse v\u00f5i nullkasvuga,” sedastab Eesti Panga \u00f6konomist Peeter Luikmel.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":201531,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,83714,83715,37,33,35,34,36,9994,11478,2198,2503,2701,83713,83716,83718,83717,83719,2703],"class_list":["post-201530","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-chemi-pharm","tag-delta-majanduskonverents","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-intress","tag-koroonapandeemia","tag-majanduskasv","tag-peeter-luikmel","tag-riigivolg","tag-ruth-oltjer","tag-sprei","tag-teadmusmahukas-arendustegevus","tag-teadmussiire","tag-teadusmahukas","tag-volakirjad"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116735776271756004","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/201530","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=201530"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/201530\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/201531"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=201530"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=201530"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=201530"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}