Mida kauem konflikt L\u00e4his-Idas kestab, seda rohkem ja seda kauem v\u00f5ivad hinnad t\u00f5usta ning kogu euroala majandusel l\u00e4heb seet\u00f5ttu halvemini, kirjutab \u00dclo Kaasik.<\/p>\n
Minu esimene t\u00f6\u00f6n\u00e4dal Eesti Panga presidendina m\u00f6\u00f6dus keskpankurile kohaselt: osalesin Euroopa Keskpanga n\u00f5ukogu istungil, kus p\u00e4rast arutelusid otsustasime t\u00f5sta intressim\u00e4\u00e4rasid 0,25 protsendipunkti v\u00f5rra. Eesm\u00e4rk on tagada, et L\u00e4his-Ida s\u00f5ja t\u00f5ttu t\u00f5usnud energiahinnad ei tooks paari aasta ettevaates kaasa kahe protsendi eesm\u00e4rgist suuremat hinnat\u00f5usu.<\/p>\n
Intressit\u00f5usu otsusega kinnitasime keskpanga n\u00f5ukogu valmisolekut hinnat\u00f5usule kiiresti reageerida. See aitab tagada, et euroala hinnakasv p\u00fcsiks pikema aja jooksul koosk\u00f5las Euroopa Keskpanga eesm\u00e4rgiga hoida hinnat\u00f5us euroalal keskpikas vaates kahe protsendi juures.<\/p>\n
Intressit\u00f5usu otsuse taga oli t\u00f5demus, et s\u00f5da L\u00e4his-Idas on j\u00e4\u00e4nud venima ja sellega kaasnevad tarneh\u00e4ired kestavad edasi, see on t\u00f5stnud maailmaturul nii energiakandjate kui ka juba mitmete muude toormete hindu. N\u00e4eme selle m\u00f5ju ka euroalal, kus hinnat\u00f5us on selgelt kiirenenud ja ulatus mais juba 3,2 protsendini.<\/p>\n
“Pikale veninud konflikt t\u00e4hendab ju omakorda seda, et ka varasema olukorra taastumine kestab pikemalt.”<\/p>\n
Lisaks energiakandjate kallinemisele on hakanud t\u00f5usma ka nende kaupade ja teenuste hinnad, mis s\u00f5ltuvad suurel m\u00e4\u00e4ral energiast. J\u00e4rjest v\u00e4iksemaks on muutumas t\u00f5en\u00e4osus, et konflikt peatselt laheneb ning varasem olukord turgudel taastub. Pikale veninud konflikt t\u00e4hendab ju omakorda seda, et ka varasema olukorra taastumine kestab pikemalt.<\/p>\n
Hinnat\u00f5usu mure s\u00fcvenemist peegeldab ka euroala keskpankade koostatud v\u00e4rske prognoos. Selle p\u00f5histsenaariumi kohaselt p\u00fcsib hinnat\u00f5us k\u00e4esoleva aasta teises pooles \u00fcle kolme protsendi ja j\u00f5uab tagasi kahe protsendi l\u00e4hedale alles j\u00e4rgmise aasta teises pooles.<\/p>\n
Prognoos tugineb energiahindade turuootustele, aga pigem v\u00f5ib hinnat\u00f5us kujuneda oodatust suuremaks kui v\u00e4iksemaks, sest endiselt valitseb suur ebaselgus, millal ja millise m\u00f5juga s\u00f5da l\u00f5peb. Selleks, et anda parem \u00fclevaade, milliseks v\u00f5ib tulevik kujuneda erinevate eelduste kohaselt, koostati prognoosi juurde ka mitu alternatiivset stsenaariumi. Nende p\u00f5his\u00f5num on sama: mida kauem konflikt L\u00e4his-Idas kestab, seda rohkem ja seda kauem v\u00f5ivad hinnad t\u00f5usta ning kogu euroala majandusel l\u00e4heb seet\u00f5ttu halvemini.<\/p>\n
Vaatamata L\u00e4his-Ida s\u00f5jale on euroala majandus seni p\u00e4ris h\u00e4sti vastu pidanud. T\u00f6\u00f6turu n\u00e4itajad p\u00fcsivad head. Esimeses kvartalis kasvas h\u00f5ive euroalal aastaga 0,5 protsenti ja t\u00f6\u00f6puudus p\u00fcsis 6,3 protsendi juures.<\/p>\n
Ka euroala majanduse kasv j\u00e4tkus, kui mitte arvestada suuri k\u00f5ikumisi Iirimaa statistikas. Iirimaa esimese kvartali majanduskasvu hinnangud on hea n\u00e4ide sellest, miks tasub v\u00e4ikeste avatud majanduste statistika kiirhinnangutesse suhtuda ettevaatlikult, sest \u00fcksikud ettev\u00f5tted v\u00f5ivad kogutulemust m\u00e4rgatavalt muuta.<\/p>\n
Kui veel aprillis hindas Iirimaa statistikaamet, et riigi majandus kahanes esimeses kvartalis v\u00f5rreldes eelmise aasta viimase kvartaliga kaks protsenti, siis juuni alguses avaldatud t\u00e4psustav hinnang n\u00e4itas juba 12 protsendi suurust langust. See omakorda viis langusesse ka euroala esimese kvartali n\u00e4itaja. Niiv\u00f5rd suur korrektsioon tulenes peaasjalikult Iirimaa rahvusvaheliste ravimiettev\u00f5tete tootmise v\u00e4henemisest mujal maailmas, mille otsene m\u00f5ju Iirimaa kodumaisele majandusele on v\u00e4ike. Seet\u00f5ttu on euroala majanduse hindamisel ilmselt praegu otstarbekam seda vaadata ilma Iirimaa n\u00e4itajateta.<\/p>\n
Euroopa Keskpanga n\u00f5ukogu otsus t\u00f5sta intressim\u00e4\u00e4rasid m\u00f5jutab vahetult ka Eesti majandust. Kuiv\u00f5rd ka finantsturgudel seda otsust oodati, siis v\u00e4ljendus see juba varem t\u00f5usnud kuue kuu euriboris.<\/p>\n
Ettevaates ootavad finantsturud Euroopa Keskpangalt k\u00e4esolevaks aastaks veel t\u00e4iendavat 2\u20133 intressit\u00f5usu, et kindlustada inflatsioonieesm\u00e4rgi (kaks protsenti euroalal keskpikas vaates) saavutamine.<\/p>\n
Euroopa Keskpanga n\u00f5ukogu teeb oma otsuseid igal istungil vastavalt selleks ajaks laekunud anal\u00fc\u00fcsidele ja andmetele. Selline l\u00e4henemine on minu arust igati m\u00f5istlik, arvestades praegust \u00e4\u00e4rmiselt ebakindlat olukorda. Ja seejuures on erinevaid riske hinnates pigem t\u00f5en\u00e4oline see, et euroala hinnat\u00f5us kujuneb oodatust kiiremaks.<\/p>\n